Jaansoni rada 715. päev

Näete jah, Germo hommikul kell 8.20 koduväravas ja ikka rõõmus! Just nii algas tänane päev! Raja pikkuseks tuli veidi üle 6 km. Praegu on nii mõnus ilm, sooja võiks küll rohkem olla aga lepin selle 23 - ga ka. Hommikul tööle minnes oli küll jahe, termomeeter Piiri tänaval näitas vaid 17 soojakraadi, aga päeva peale läks soojemaks. Eelmisel aastal samal ajal oli palav, me käisime Germoga Ainaži muulil. Üritame sellel nädalal ka korraks maale saada, aga veel ei tea kas õnnestub. Plaan on. Ilmad peaks ka kuivad olema. Aga elame ja näeme. Nüüd lähen natukeseks kirjatööd tegema ja täna on ju Bingo päev ka. Olge vaprad! Sama vaprad kui meie naabrikass Piiri tänavalt, kes saab suviti pügatud kasuka selga, nagu pildilt näha. Täna ronis ämma kapile, pani käpa külmkapi ukse vahele ja tahtis avada. Ta on mul suur sõber, käib ja nühib mööda jalgu. 13. august 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 714. päev

Veidi üle 5 km tuli tänane teekond. Nii mõnus ilm on Pärnus, 23 soojakraadi. Suvi, jätku! Liikusime Räämal ja pärast tegime veel tiiru Rääma sillale ja sealt koju. Lisaks veel Reiki kalli Avega ja mõnus päev ämmaga. Nüüd veel natuke kirjatööd ja võib päeva õnnestunuks lugeda. Ainult üks kurb uudis kirjanik Aino Perviku lahkumisest teeb kurvaks. Väga andekas kirjanik ja armas inimene. On olnud au kunagi suhelda. Rahu tema hingele. Kohtasin Rääma sillal Pärnu Bluusipäevade peakorraldajat Üllar Kallaud, ta andis lootust, et Bluusipäevad tulevad taas, aga hoiame kõik nüüd pöialt, onju? Olge siis terved ja õnnelikud! 12. august 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 713. päev

Ohh, taas on inimese tunne, sest 8 km on nüüd kepikõnnitud! Õhk on selline, et hakkab vist pussnuge taevast alla tulema, aga mõnus! Täna sai ka mustsõstraid sügavkülma ja millalgi hakkan tomatimöginat tegema, eks ikka talveks. Olengi laisk olnud. Aga jõuab veel ka poistele õunamoosi keeta, mis on Germo üks lemmikuid. Just sõime kumbki 2 magedat õuna ära, need on ka ämma lemmikud. Tomateid tuleb ka vägevalt, täna korjasin suure kausitäie ja ämmale korjasin sügavkülma ka tikreid ja valgesõstraid. Talvel ju hea hommikupudrule panna. Nii me siin toimetame ja ülimõnus on, kui jääb aega ka ennast aktiivsemalt liigutada, kuigi ma päevade kaupa sahmin ringi. Raamatud viisin ka ikka postimajja ja võõra kirja ka ning tõin lotovõidu välja, mis oli sellel aastal lausa 13. juba! Nüüd pole mul kodus ühtegi pesemata asja, ka kõik kardinad on pestud, katted, tekid, vaibad, riided jne ... Eks ma kidan ise, kui keegi ei kiida :) Aga mis ma siin ika lobisen, kiirustan kirjatööd tegema, mida polegi veel täna jõudnud. Kiire ja kiire. Olge terved ja hoitud! 11. august 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

KORTER - Monika Rahuoja-Vidman

Spikerdasin just oma blogist, et sama autori (Monika) ühe teose, mille ta teise autoriga kahasse kirjutas, olen enne läbi lugenud. Siis lubasin veel antud autori teoseid lugeda ja nüüd 6 aastat hiljem ma siis seda ka tegin. Loetud sai Monika Rahuoja-Vidmani romaan "Korter," on on tõesti põnevik, kriminull. Küll õhuke, aga ütleme, et tegu on lühiromaaniga. Mõnikord ei olegi neid sõnu ülearu vaja, saab ka vähemaga kõik ära öeldud, nagu selles romaanis. Siin tegutseb üks sarimõrvar, psüühiliselt haige inimene, süüdimatu ja külmavereline, kes ei heitu millegi ees. Kummalisel kombel on ta firma boss. Ma ei tea mida see nüüd siis tähendab, aga viimaste loetud raamatute peategelased on kiiksuga firmade bossud. Kokkusattumus ... Aga ma tegelikult täitsa huviga lugesin ja sellist hirmu ei tekkinud, et öösel oleks kõhe hakanud, kaugel sellest, kuigi ööuni jäigi vaid 3 tunni pikkuseks, sest täiskuuöösiti ma lihtsalt ei maga. Aga loe ka sina seda raamatut ja anna teada kuidas meeldis. Mulle isegi meeldis, kuigi alati saab paremini. Aga nüüd kopeerin siis ka raamatut tutvustava teksti. Uurija Marje Selter, kel on küll teatud kahtlused, saadab Julia toimiku siiski arhiivi, kirjutades surma põhjuseks õnnetusjuhtum ja omanik saab oma Kalamajas asuva korteri taas välja üürida. Lindi on väga rõõmus, kui ta leiab uue üürikorteri ja seda lausa mõistliku hinnaga. Kõik paistab olevat nüüd hästi, lisaks vürtsitab neiu argipäeva ka uus silmarõõm. Rahutuks teeb teda vaid kellegi kummaline, nähtamatu juuresolek tema korteris. Kui Lindi kuuleb majanaabrilt, et tema üüritavas korteris on umbes aasta tagasi surnud üüriline, noor neiu, tekitab see temas kõhedust. 9. august 2025. Vana-Rääma

Pärnu - Salacgriva - Lemme - Pärnu

Nüüd on see siis tehtud - tripp Salacgrivasse (Lätti) ja Lemme. Süda on rahul. Tegelikult mitte päris :), sest oleksin võinud Salacsisse kauemaks jääda, oleks asulaga rohkem tutvust loonud. Ma polnud seal ju ligi pool sajandit käinud (kuigi ma pole ju nii vanagi) aga 1. klassi autahvlipildid sai just seal tehtud, sest ma ei ole seda iial varjanud, et mu koolitee algas toona Metsapoole 8.kl koolis. Ja olgu siis /ikka ja alati igaks juhuks/ mainitud, et Metsapoole on siis koha nimi. :) Nostalgilaksu sain ikka kätte. Ja noh jube äge, et ka Kaja ja Aivar Treimanist bussile tulid, seltsis ju segasem. Lisaks ka oleksin Maxima iseteeninduskassas hätta jäänud, no ei oska läti keelt ja seal ainult iseteeninduskassa teenindabki. Ostsin vaid Laima šokolaadi, mis alati Lätit meenutab, siis vahvlitorti, mis on neil maailma parim ja viib ka tagasi lapsepõlve ning lehmakommid jäid ostmata, ei leidnud neid sealt. Aga üldiselt ma sealt muud ei ostnudki, sest elu on kallim kui Eestis. Uskumatu, aga on. Jäätist ostsin ka, see oli ka kallim kui meil siin ja sulanud, kukkus paberis lihtsalt kokku. See 1 tund kadus liiga ruttu kätte. Aivar ja Kaja jäid veel edasi turisti mängima, aga meie kiirustasime bussile, sest tahtsin veel Lemmes ka veidi olla. Kuid Salacgrivast Ainažisse sõidab tihti kohalikke busse, seega pole vaja üldse kiirustada. Lihtsalt tuleb arvestada, et pärast mõne bussiga Eestisse tagasi saaks, et kellaajad enamvähem klapiks. Ja Läti bussiga ilma sinise piletita sõit maksab vaid 1 euro ja 50 senti. See on odavam kui meil. Pensionärid sõidavad üldse nii, et näitavad oma pensionipiletit, sest nii üllatav kui see ka ei ole, nii mõnigi Läti pensionär sõitis hoopis bussiga Häädemeeste Coopi süüa ostma, pidi odavam olema. Salacgrivas käib silla rekonstrueerimine, mis vist saab aasta lõpu poole valmis. Tore oleks, sest praegne sild on juba ajast ja arust. Päris jõhker, kõikus lausa, sest meeletu koorem oli sõidukeid peal ja meiesugused turistid siblisid ka veel seal. Uhh, läbi pleki paistis jõgi! Muide, selline plekist sild on ka Portugalis, mis ühendab Porto ja Gaia linna. Ma ei saanudki Gaiasse, sest kartsin ja pöörasin sillal otsa ringi. Salaci sillal siiki ületasin, vist hakkab minust asja saama :) Ja siis jõudsime Lemme suvilasse, kus polnud ka pisut üle kuu aja käinud, lihtsalt pole hetkel võimalik, kuigi mõtteis oleme seal kogu aeg. Meres käisin ka, aga vesi oli jube külm, sups sisse ja sups välja. Täitsa õudne, ma olen mere laps ja jõuan esimest korda merre 9. augustil. Oehh, andke kuum suvi tagasi! Kuna möödunud öö jäi minu jaoks lühikeseks, vaid üle 3 tunni ööund (no ma ei saa magada täiskuuöödel) siis mõtlesin, et teen Lemmes väikse lõunauinaku, aga ei õnnestunud, seega jäid ka muud toimingud tegemata, kuigi mets sinetab mustikatest ja kolletab kukeseentest. Pärnusse tagasi jõudsime juba kell 17.03. Mingi anomaalia on seal Lemmes nagunii, ma ei maga ka seal, kuigi mul pole uneprobleeme, magan kodus kenasti oma 8-8,5 tundi öösiti ja ühe jutiga, aga suvilas ei saa magada. Küll vahetan peaasendit jne ... Käin vahepeal Pärnus väljapuhkamas ja siis ehk lähme taas, aga kuna ma olen nüüd nädala sees ühe tööga hõivatud, saame Lemme sellel aastal vaid nädalavahetuseti, kui saame. Nii see hetkel on, aga ega elus ei peagi kõik lihtne olema, kordi olulisem on tõsiasi, et su kõrval oleks inimesed, keda sina armastad ja kes sind armastavad. See ütleb kõik. Olge terved! Kaja ja Aivar, aitäh, te olete nunnud! :D 9. august 2025. Vana-Rääma