Siis kui su lapsepõlvesõbranne sulle Lapimaalt külla jõuab...

kallis Anneli

   Pole just igapäevane, et sulle teeb hommikul äratust Lapimaal resideeruv lapsepõlvesõbranne, keda pole ligi aasta näinud. Anneli ei tulnud üksinda, sest tema armas kiisuke Miki vajas arstiabi, kuhu nad ka minu juurest suundisid. Mikist oli kahju, sest poolmetsiku maakassina pidi ta esmakordselt puurilooma staatuses olema. Katsu sa metslooma taltsutada... Igatahes pöidlad pihku, et Miki saaks vajaliku abi ja paraneks. Kassidel on ju pulmad ja isased kaklevad vahel halastamatult.

armas Miki

  Anneliga mängisime suviti koos juba lapsena, sest tema tädi elas minuga ühes külas ja just suviti puhkas Anneli tädi juures. Juba lapsena tundsime me hingesugulust ja noorukieas sai isegi ühte elamist jagatud mõnda aega. Oli ajad, ma ütleks!Ilusad ajad olid.

  Ja just selgus, et Mikike pandi narkoosialla, ning Anneli tuleb tagasi. Saame veel mõned tunnid lobiseda. Ongi hea, sest meie jutt ei taha mitte kuidagi otsa lõppeda.

  Täna leidsin postkastist ka, lisaks Nelli Teatajale, armsa sõbranne, Maiki foto. Meenusid ajad, millal sai pidevalt päriskirjavahetust peetud, seega taas paras nostalgialaks. Tänud, kallis Maiki! Maikist pikemalt kirjutan juba ajakirjas Müstilised lood, juuni numbris.

fotol Maiki Meerbach

Vaimne päev igas mõttes. Samas, kell 14.30 lähen arsti juurde.

6.mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Vahel tuleb ka endale mõelda...

   Täna käisin ennast lille löömas. Vahel tuleb seda lihtsalt endale lubada. Suvel saab juba 2 aastat ajast, kui ma Melani juurde nn katsejäneseks läksin. Täna lasen ma teha nii kulmud, kui ripsmed Melanil. Üks käimine ja...Näo värvi ärge vaadake. Arvestades sellega, et homme saab mul viimasest juuste pesemisest 4 nädalat mööda, polegi ma veel näost väga lapiline. Tavaliselt pesemata juuksed ärritavad mu näonahka. Hetke olukorras tänan kõigevägevamat, et mul on kuivad ka kahused juuksed, vastasel korral oleks need juba ikka väga rasvased. Loodan, et paari nädala pärast siiski lubatkse neid pesta. Eks homme kuuleb ja näeb, sest lähen taas ateroomi siduma.

Melanie rimpsmepikenduste fb lehekülg on SIIN ja hinnakirja panen ka siia. Julgen soojalt soovitada (kuigi ma ei tea kuidas ta hetkel aegadega lood on, sest kliente on tal väga palju), sest Melani lihtsalt teeb head tööd.

Armsad kliendid, 
tuletan meelde, et minu juurde tulles võtke kaasa (võimalikult täpne) sularaha. Kaardiga tasuda ei saa. Kui on soov ülekandega maksta, tuleb tehing teostada ENNE ripsmete paigaldust või kohapeal. Ülekande puhul tuleb raha kanda OÜ Allemande pangakontole, mille a/a on EE601010220252164221. Raha puudumisel tööd ei teosta! Selgituseks vastavalt kas ripsmed ja/või kulmud. 
Hinnakiri on endiselt sama: 
Klassikaline paigaldus 25€
Klassikaline hooldus 20€
Volüümide paigaldus 35€
Volüümide hooldus 25€
Kulmud 5€
Aja tühistamisest teatage vähemalt päev ette, väga kurb on raisata 2 tundi oma ajast oodates. Korduvalt esinenud aja tühistajaid enam ei teeninda.


5. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Leonora Palu- Aga mina panen kammi suhu

   Täna jõudsin ühele poole Leonora Palu debüütluuleraamatu "Aga mina panen kammi suhu" lugemisega. Ütlen ausalt, ma pole ammu enam nii head debüütkogumikku lugenud.

  Seda, et Leonora luuletab, teadsin ma juba paari aasta eest, sest ma koostan "Pärnu kirjarahva antoloogiaid" ja tema looming saab ka ühes neist olema.

  Leonora luuletusi tuleb vahel mitu korda lugeda, siis leiab nendest mitu mõtet. Ridade vahel on vägagi palju. Väga tugevate kujundite ja kompadega raamat on lihtsalt nii hea, hakkab tööle ja võiks ütelda, et laiendab silmaringi. Lõpud on ka tugevad. Mõnda luuletust lugedes vaatad, et mis selles siis nii väga on, kui äkki lõpp lajatab sulle nagu otseses mõttes külma vett kuumale turjale.

  Leonora võitis ka Poetry Slämi Pärnu eelvooru ja läheb Pärnut esindama juba mai kuus Tallinna. Raamatut poodides veel müügil ei ole, aga küll ta jõuab ka ükskord. Toon nüüd mõned minu lemmikud tekstinäited:

...

äravalitud
koiliblikas
sul oli üürike au
sündida ja hängida
mu kuivainete kapis
eesti ökojahu sees
ilge vedamine ma ütlen
vaevalt muus maas ja keeles
oleks sul avanenud
võimalus pääseda
parematele jahumaadele


***

ma ei ole söandanud
puid kallistada
ei tahaks neile
inimlikkust
peale suruda

***

ÕIGUSKANTSLER

võttis kogu aeg
tööd koju kaasa
kilekottidega tassis
õigust koju

ükspäev ei piisanud
kontoritundidest
et nurki maha viilida
kilekott läks katki
kodutrepil ja
kogu maailm
sai õigust täis

mind ei huvita
kantsleri rakkus käed
ega purunenud
kandilised õigustooted
ega ka maailm

tahaks kilekotiga
ühe intervjuu teha




4. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Dreenide mäng

pilt illustratiivne ja võetud netiavarustest. dreen.

   Täna käisin jälle sidumas, nagu juba teist nädalat kombeks, ülepäeviti. Sidumispäeval ma tavaliselt ei ole mina ise, sest meedikud teevad pigistades haiget (mis on iseenesest loomulik) ning jätkuvalt tuleb ateroomist mäda ja putru. Esmaspäeval hakkas ka puder välja tulema sealt kus on operatsioonijärgne arm ning nüüd hakkab pea juba kenasti peakuju võtma.

  Täna otsustasid sidumistoa õed mulle dreeni pähe panna, haava sisse, sest haav kipub kinni kasvama, kuid veel pole hea, nii ei saaks põletikust päris lahti ja ateroom täituks taas pudruga. Nii ehk naa tuleb mul hiljem sellega uuesti operatsioonile minna, kuna ateroomid kipuvad ajapikku tagasi tulema ja pealegi on vaja ateroom (koos südamikuga, mis koosneb pisikesest kotikesest, mille sisekülgedel on karvakesed) välja opereerida nii, et isegi pisikest tükki ei jääks sisse. Vaid nii on võimalik sellest alatiseks vabaneda.

  17 aastselt oli mul ateroom ka sabakondi kohal, ise naersin, et saba kasvab taha. Kui olin 17 aastane siis opereeriti sealt see ära, kuid juba 19 aastaselt läksin sama ateroomiga operatsioonile, tookord Tallinna Pelgulinna haiglasse, proktoloogia osakonda. Peale seda (pthüi, pthüi, sest võin selle opi kohaga ilmamuutust ennustada, hakkab vahetult enne ilma muutumist sügelema) sain sellest aterommist võitu.

  Reedel on taas sidumispäev.

  Kõik mis ei tapa- teeb tugevaks!

4. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Toalilledele uue pesa punumine

1. Inglitiib?

   Täna on kirju päev olnud, igas mõttes kirju. Päeva lõpetuseks istutasin uude pessa Ene poolt kingitud lilleistikud, millel käisin vahetult enne mulda toomas. Hea Ene, ma panen piltide alla numbrid ja ootan väga  sinult teavet lillede nimede kohta. Vaid paari lille tean. Ühesõnaga oleks armas, kui saaksid mind ( ja vajadusel blogilugejat) harida.

  Õhtul ilmselt lähen ajakirjadega (Müstilised lood ja Saatus & Saladused)voodisse, sest täna mul eile alustatud heegeldamistööd polnud mahti jätkata, ning sellist "vaimu" ka peal ei ole, et ühe pooliku, kuid põneva romaani lugemisega jätkata. Igale asjale oma aeg ja ruum, nagu ikka.

  Lisaks sain (saime) ühele poole ka ühe põneva artikliga ning mine tea, ehk hakkan järgmist veel kirjutama.

Aga nüüd siis toalillede fotogalerii:

2. Monstera

3. Kuldvunts

4.

5. helmekaktus (Rhipsalis)

6.

7. roio-tradeskantsi

8.

9. Begoonia 'boncelli'

10. romblehine tsissus

meie armas Kiti

ja Kiti saatis meid koduteele, kui tulime mulda toomast ja...

3.mai.2016.a.
Vana-Rääma

Müstilised lood - Kutsumata külalised

   Selle kuu ajakirjas Müstilised lood kirjutan kutsumata külalistest, aga see ei ole veel kõik. Lähiajal alustan artiklite kirjutamisega veel ühes ajakirjas, aga sellest on veel vara rääkida. Iga asi omal ajal.

  Müstilised lood on ajakiri mida ma läbi aastate olen suure huviga lugenud, lihtsalt see on suur osa ka minu maailmast. Luban aktiivsemaks muutuda, kuigi suur soe on väljas ja suvi pole mägede taga. Kuna minus on küllalt kirjutamiskirge, siis naudin seda mida teen.

  Tänaseks töötan kaasautorina ajakirjades: Saatus & Saladused, Lemmik, Vaimupuu ning nüüd ka Müstilised lood. Ajalehest Nelli Teataja saate ka aeg-ajalt mu artikleid lugeda.

6 aastat "täidan" ma ajakirjas Saatus & Saladused luuleveergu. Kui keegi tahab, et ta luuletused selles ajakirjas ilmuks, võtku minuga ühendust. Ka need, kellel on lemmikloom ja kes leiab, et ta lemmikloomast saaks põneva loo ajakirja Lemmik, võtku minuga ühendust ja teeme ära!

  Selle kuu ajakirjas Saatus & Saladused on Kristjan Nasari luule:

Aitäh ja põnevat lugemist!



3. mai 2016.a.
Vana-Rääma

Imeline mai on käes

   Meile Germoga algas mai kuu väga kenasti. Kui viimastel päevadel oleme natuke söögiga tagasi tõmmanud, menüüs on olnud enamasti salatid ja pudrud, siis täna sai patustatud. Aias päikese käes oli lausa kuum suvepäev. Isegi Kiti ei suutnud päikese käes lamada, vaid otsis varjulist kohta ja viimaks leidiski lemmikkoha kasvuhoone katusel.

   Homme hommikul lähen järjekordselt ateroomi siduma ning plaanin mõne nädala eest pooleli jäänud jalutusturneed jätkata. Pooleli jäi ta ju ühest küljest sellepärast, et astusin jala välja. Teisalt läks ateroom põletikuliseks. Nüüd aga tunne ennast juba inimesena ning ootan kannatamatult päeva millal sidumistoas üteldakse, et võin juukseid pesema minna. Reedel veel ei lubatud.

  Lisaks istutasin täna osaliselt toalilli, kuid paljud alles juurduvad.
Päeva lõpetuseks tänan Evet ja Küllit, ning Ursulat ja ta kaasat, kes leidsid aega korra läbi astuda, ning mitte tühjade kätega. Kunagi ehk õnnestub valmistoodangut näidata ;)

  Aga peagi lähen voodisse, sest möödunud öö jäi poolikuks teatavatel asjaoludel, aga on ju nädalalõpp ja isegi hostelites peetakse pidu. Olen ju tegelt ju öölane. Homme ehk jaksan Heli Künnapase raamatu lõpuni lugeda, sest nädalavahetus on kiire olnud. Ja Leonora Palu debüütluuleraamat vaatab mind ka juba igatsevate silmadega.

  /hea õrritada vastu ööd toidumenüü piltidega/


1. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Kirjandusõhtu Pärnus+ Uus laul minu sõnadele

   Eile, 29. aprillil toimus järjekordne kirjandusõhtu Pärnus, kohvikus Versus. Kuigi Pärnusse on suvi saabunud, leidus ligi 50 inimesel aega kirjandusõhtut nautima tulla.

  Esimesena läks lavale Belka, kes ühe oma looga õhtu sisse juhatas. Kohe tema järel tutvustas Pärnumaa kirjanik Heli Künnapas oma kuuendat raamatut, noorteromaani "Ütlemata sõnad", mille müük läheb tal väga hästi ning kauplused tellivad üha juurde. Minul on see olemas, kuid veidi on veel lugeda, siis teen blogipostituse. Olen kõik Heli raamatud läbi lugenud ja siiani on mu lemmikud ta esimene noorteromaan "Lõpupidu" ning hiljuti ilmunud "Tähtajaline elu", mille teist osa ta praegu kirjutab.

  Teisena esitles oma kahte luuleraamatut " Ideaalne abikaasa" ja "Vana hiire laulud" poeet Jürgen Rooste, keda kuulati suure huviga. Jürgen luges ka oma uuemaid luuletusi, mida veel raamatusse trükitud ei ole. Sekka lugemisele ta ka laulis, sest ilmselt osad luuletused olid juba sündinud lauldes. (minul juhtub nii, oletan, et teitsel ka).

  Peale seda tegime väikese pausi, et inimesed saaks keha kinnitada, tulaetis käia või väljas suitsetamas.
  Kava jätkus Pärnu poetessi Leonora Palu debüütluuleraamatu "Aga mina panen kammi suhu" esitlusega. Leonora rääkis oma nn luuletajakarjäärist, luuletanud on ta umbes 2 aastat ja juba on ühele poole saanud väga tugeva luuleraamatuga. Minul on see ka olemas ja sellest blogin hiljem. Leorora võitis ka paari nädala eest Poetry Slämi ehk Prõmmi Pärnu eelvooru ning läheb koos teise koha saanud Raul Majasega Pärnut Tallinna esindama. Luulenäited toon ka teise blogipostituses. Aitäh, Leonora selle väga hea raamatu eest!

  Neljas raamatuesitleja tuli meile Tartust, Ahto Kaasik, looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija ning tutvustaja. Tartu Ülikooli loodulike pühapaikade keskuse juhataja, Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu juhatuse liige ning oli Maavalla Koja vanem aastatel 2005-2014.(andmed Vikipeediast). Ahto Kaasik tutvustas oma raamatut "Põlised pühapaigad" ning samal ajal oli rahval võimalus dataprojektorilt vaadata pühapaikade pilte. Soovijad said ka endale pühendusega raamatu osta, mis on meil kohvikus Versus juba tavaks saanud, ning sealt saab ka kirjandusõhtu väliselt osta raamatuid soodsamalt, kui raamatupoodidest. Omanik teeb varsti seinale suure raamaturiiuli, hea näiteks lõunasöögi kõrvale raamatuid lugeda jne...

  Õhtu lõpetuseks andis Belka väikse akustilise kontserdi, mille käigus tuli esmaettekandele ka minu sõnadele loodud laul "Armasta mind pisut", mille ma ka oma telefoniga üles filmisin. Suured, suured tänud Belka! Ma siiralt loodan, et meie koostöö jätkub ;) Lisaks sellele saavad soovijad osta Versusest "The Belka" logoga (kahte erinevat) kõrvarõngaid 10 euro eest. Nende autoriks on Maarja Antson alias Pingu. Kes aga tahab hiljuti ilmunud "The Belka" vinüülplaati osta, võtku temaga isiklikult ühendust. Belka leheküljed on olemas ka Facebookis ja neid  näete SIIT ja SIIT.

Lugu minu sõnadele saate vaadata SIIT, ning kvaliteetsemat (ilma videota) kuulata SIIT.

Lisan siia eilsest õhtust ka veidi oma telefoniga tehtud pilte, kuid loodan, et saan millalgi kvaliteetsemaid pilte juurde, sest Versuse omanik Rivo Kajo tegi ka. Aga tervet albumit saate vaadata mu Facebooki kontolt ja SIIT.

Sven õhtut sisse juhatamas ja Belka esinemisvalmis

Heli Künnapas

Jürgen Rooste

Leonora Palu

Ahto Kaasik, küsitleb Sven Kivisildnik

Belka omas mahlas :)

Versuse boss Rivo Kajo pildistamas

Aitäh, Leonora! :)

armas pühendus

Belka kõrvarõngaid saate tellida ka Facebookist ja lehekülg on SIIN.

Tänud imelise päeva eest Versuses! Kohtumiseni juba 14. mail!


30. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Vaimupuu+ kanepiõli+...haigused+...Vajan tööd!

    Täna jõudsid lõpuks kohale Vaimupuu ajakirjad, mille kaasautorina olen töötanud juba põhimõtteliselt eelmise aasta lõpust. Vaimupuu ilmub üle kuu ja kolmes viimases numbris on minu kirjutatud artiklid sees. Kolm kaanelugu ja üks väike nupuke on ka värskes numbris Pärnus toimunud HEV koolide 12. vabariiklikust laulukonkursist, mille korraldas sellel aastal Pärnu Toimetulekukool.
   Sellest kõigest saab ka lugeda veebis, Vaimupuu kodulehelt.
Ajakirja saate endale soetada, kui toetate Vaimupuu sündi. Võtke ühendust ja leppige kokku kuidas ajakiri endale soetada.. Minu kaudu ei saa! Kontaktid (kus nimekirjas kahjuks mind ei ole) leiate SIIT..

   Täna käisin järjekordselt ateroomi sidumas, ikka tuleb veel mäda. Reedel lähen uuesti. Kuid enesetunne on kordi parem ja isegi vajutades ei ole enam valus. Kuid haigused käivad paraku ikka käsikäes. Kui juba põletik veres on, võtab see hellad kohad ette. Minu hell koht on hambad ja suuõõs. Kuna uuest aastast olen ma ametlikult töötu, jäi mul ka hambartsil käimine poolikuks. Tasuta ju sealt abi ei saa. Õnneks olen ma mitme ajakirja ja ühe ajalehe kaasautor, ning vähemalt Nelli Teataja lugude eest saan ka tasu, kuid kõik kulub elamiseks, asrti juures ravil käimiseks paraku raha ei jagu. Haigekassa ega linnaarsti garantiikiri ei kompenseeri hambaravi ju meie riigis. Ning Germo kõrvalt 8 h päevas tööl käimine on suhteliselt võimatu, seega olen igasugustele pakkumistele valvas, kus saaks 3-4 tundi päevas tööd teha ja vajadusel Germo kaasa võtta.
  Täna õnneks soovitas proviisor mulle kanepiõli. Juba esimesel manustamisel (määrisin põletikulist iget, sest hambakivi on lausa juureni kasvanud ja mu suuõõnes põletiku tekitanud) tunnen ennast paremini. Isegi 1.90 sendi eest on võimalik abi saada.

  Reedel toimub juba kirjandusõhtu Pärnus, millest kajastas ka kohalik leht. Kuna teksti kopeerida siia pole lubatud, lisan lingi, mida paraku saavad lugeda vaid need kes on endale koju paberajalehe tellinud. Loomulikult tulen ise kohale, panen kenasti mütsi pähe ja tulen rahvast hirmutama :) Täna sidumistoas väideti, et vähemalt kuu aega pean veel pesemata juustega ringi käima, sest pea laes haigutab suur auk ning sinna ei tohi ühtegi bakterit sattuda.

  Artiklit lugeda saate Pärnu Postimehest.

 Eve ja Irina, aitäh, et te mu päeva armsaks muutsite! ;)

27.04.2016.a.
Vana-Rääma

Päikesed vihmases Pärnus

Mathias, Christian, Joosep, Maria

  Kirjanik Heli Künnapasel ilmus hiljuti kuues raamat "Ütlemata sõnad," mida nii väga endale ihaldasin, kuna mulle väga meeldib tema "käekiri" ja üleüldse olen ma siiralt õnnelik, et temaga tuttavaks sain. Kui vaid oleks rohkem aega ja ruumi, siis vast meie vestlusel lõppu ei tulekski. Täna vestles meiega ka väga aktiivselt tema tütar Maria, särtsakas, seltsiv ja jutukas tüdruk, ainuke õde oma kolmele vennale.

  Kunagi, kui ma Helit veel ei tundnud, arvasin ma, et vanemad poisid Mathias ja Joosep on kaksikud. No, nad lihtsalt olid pildil nii sarnased. Aga tegelikult on kõik need neli last oma näoga.

  Mathias tundub mulle selline ninatark ja tõsine mees, kellest ilmselt saab kunagi professor või kirjanik, või koguni poliitik. Ilmselt astub ema sammudes. Igal juhul on tunda, et ta naudib oma vanema venna staatust. Paistab oma vanuse kohta palju vanem ja asjalikum.

  Joosep on selline ilueedi. Ilmselt on ta teadlik, et ta on ilus poiss (paluks mitte valesti mõista, kõik neli last on väga armsad) ning oskab juba eputada ja seda teadmist nautida. Samas tundub ta lastest kõige tagasihoidlukum. No, igatahes kunagi saavad plikad tema pärast kakelda :)

  Maria on ehtne tüdruk, edev ja särtsakas. Ta kohe oskab meeldida. Oskab tähelepanu endale tõmmata. Mäletan, kui Heli kirjutas millalgi oma blogis umbes midagi sellist, et hakkab tüdrukust tüdrukut kasvatama, soenguid tegema jne...aga siin pole midagi kasvatada, temas on liiga palju tüdrukut ja ilmselt naudib ta seda, et on ainuke õde oma vendadele. Kunagi saab uhkeldada, et tal on kaks vanemat venda.

   Christian on lihtsalt üks armas pesamuna, minu silmarõõm juba päris titest saati. Kasvas ta ju lausa üles ajal, millal me Heliga mööda Eestimaa raamatukogusid  tuuritasime. No, ühel korral mul õnnestus vaid tema jonni kuulda, muidu magas, sõi ja oli kogu aeg rõõmus, nagu tänagi. Küll oli armas tunne, kui auto ust avades ta tervitas, naeratas ja lehvitas. See elaps on mu südame külge kinni kasvanud.

  Ei, ei , ärge arvake, et ma mõnda last neist rohkem ülistaks. Püüdisn panna oma nägemuse ja tunde vaid kirja. On ju ikka nii, et kui mõnda last rohkem näed, näed tema kasvamist ja rõõmsat olekut, kasvab ta kuidagi eriliselt sinu südame külge. Mul oli siiralt hea meel näha kõiki neid nelja üle pika aja. Ja, noh, Helist ma üldse ei räägigi, läheb veel uhkeks ka ;)

  Tegelikult tänane kokkusaamine oli rajatud justnimelt "Ütlemata sõnade" peale, sest ma tahtsin midagi head lugeda. Juba olen kuulnud selle raamatu kohta vaid kiitvaid sõnu ja ilmselt tuleb unetu öö, ning hommikul arsti juurde jõuan zombina. Tühja sest, homme ka ju päev, kasvõi magamiseks!
  Kindlasti kirjutan sellest raamatust ka blogis, nagu ma ikka teen.

Heliga kohtuda ja tema raamatuid soodsamalt osta saate juba selle reedel Pärnus, kohvikus Versus, kell 17.00. Kirjandusõhtu on tasuta.

ja taas üks pühendusega raamat riiulis juures. aitäh! :)

Ütlemata sõnad, Heli Künnapase kuues raamat

Heli ja Ütlemata sõnad (peidus vihma eest)

26.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma