Kristallkuuli sees

foto: http://www.maagiapood.ee/index.php?route=product/product&product_id=164

    KRISTALLKUULI SEES

läbi hämarduva
looja
üle videvikumaa
kaudu
sügisese sooja
üle õndsa
Emamaa

silub Ingli
tiivapuude
sinu hella unistust
kannab üle metsa
maade keegi sinu
lunastust

läbib hinge
sulnis vaikus
habras helin
sinu sees
veidikeseks ainult
kaikus
nagu kristallkuuli
sees
oleks Ingel
värahtanud
otse
väravate ees ...



27. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Vahel ma tahaks

foto: https://et.beauty-fashion-world.com/publication/199734/

          VAHEL MA TAHAKS

ah teate
vahel ma tahaks
lihtsalt karjuda
mitte ahastusest
mitte kurbusest
mitte ka vihast

läheks sügishämarasse
metsatukka
kisuks varbad alasti
ja astuks mööda
kõdulehtedest
kaunistatud rada
et tunda Emakese maa
isast tuge
armastust
kõiksust
üksindust
ent ometigi kõikide
Maavaimude kohalolu

röögiks endast välja
kõhuliblikate tiivatolmu
mis on aegade hämarusest
sinna tallele
jäänud

pröökaks nii kõvasti
et trummikiled ei vajaks
enam pulkasid
et silmaiirised mis
üha enam
nähtamatut näevad
vahetaks murdosa
sekundis värve
nagu kaleidoskoop

ah teate
vahel ma tahaks
lihtsalt karjuda
tahaks kuulda
kuidas kaja
hiiglaslike kaljude
taga minuga
ühineb

ikka valjemini
ja valjemini
kuni saame üheks
lahustamatuks
osooni osaks mis vaid
hele-helesinise nivoona
armastusest vestab

oh aeg
sa igavesti
kesta


26. november. 2019.a.
Vana-Rääma

.../tanka/...

foto: https://lastega.ee/index.php/et/k2ev/item/7593-sormede-nimetused

      .../tanka/...

põskede vastus
lapse siidised sõrmed
hapras vaikuses

mõjuvad palsamina
kalgile südamele




25. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Jah, minagi unistan valgemast laevast

foto: https://www.okidoki.ee/item/valge-laev/7832112/

   JAH, MINAGI UNISTAN VALGEMAST LAEVAST

Täna ma mõtlesin mida küll teha,
et kevad tuleks ometi ruttu.
Et saaksin kord ulu alt haarata reha,
ma rehitseks karguse uttu.

Akna all istudes vaatasin taevast,
sest tema ju teab, mis on tõde.
Jah, minagi unistan valgemast laevast,
justtäpselt nii nagu mu õde.

Siis tema tuli ja andis mul`piitsa,
jäin präänikust hoopiski ilma!
"Ei lase sind talveta edasi siit ma,
su keha peab taluma külma!"

Need sõnad jäid mantrana jäätama meeli,
lõin lörinal ahjusuu valla.
Nii vaikselt seal istudes, enesekeeli,
ma neelasin karguse alla.


25. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Õigel ajal, õiges kehas

foto: https://www.storyboardthat.com/et/lesson-plans/olekud

           ÕIGEL AJAL, ÕIGES KEHAS

oled Sa mõnikord mõelnud
mis asi on eksistents
mis värvi on armastus

oled Sa tundnud ennast
hetkelise kire möödudes
õõnestatud arbuusina
mille koor vaid kõneleb
olikordelu võimalikkusest
mille mahlad on välja voolanud
nagu looteveed
sünnitanud naise
üsast

oled Sa mõnikord mõelnud
et me sünnime selleks
et elada ja surra
et saada tagasi
kõdunenud maamullaks
millest olevat kord
meie elu alguse saanud

oled Sa mõnikord mõelnud
et minek oleks lihtsam
kui tulek ja olek

Sa võid neid kõiki
mõtteid mõelda
mina mõtlesin ka
ükskord
aga nüüd ma juba tunnen
et olen just õigel ajal
mateeriasse kehastunud
õigel ajal õiges kohas
sest ma tulin Sinu jaoks
mu armastus


25.november. 2019.a.
Vana-Rääma

Pisar

foto: http://armastan.postimees.ee/kui-sa-oleksid-pisar/

               PISAR

Puhka naine puhka
puhka jäta mured maha
puhka tervis pole raha
puhka naine puhka

Istu naine istu
istu ära liialt rapsi
istu põlvel hoides lapsi
istu naine istu

Seisa naine seisa
seisa vaata seljataha
seisa võta aeg maha
seisa naine seisa

Astu naine astu
astu kindlalt oma rada
astu samme kolm või sada
astu naine astu

Rahu naine rahu
rahu murrab pisaraid ja ...
muserdunud südameid ja ...
rahu naine rahu


25. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Luuletaja

foto: Robin Roots. kopeerisin siit: https://www.ohtuleht.ee/821711/fotod-kaunis-tahesadu-augusti-oo-pakub-taevas-imelist-vaatemangu

   LUULETAJA

Mul mõnikord keerdkäikudest saab villand,
mis sest et vahel astun meelega.
Ja mõnikord ma värisen tol sillal,
kus hirmust hammas kohtus keelega.

Ah, teate, mul on mõnikord ka hirmud,
mis sest et püüan neid ma varjata!
Ja vahel, kui ma laial häälel hirnun,
ei suuda mina kainust sarjata!

Ka pole iial arvanud et olen
ma veatu naine, üdini kes aus.
Ma võin ju olla sinu silmis kole,
kuid vaata ennast, peegli ees tee paus!

Nüüd loed neid ridu, mõtled-on vast ego,
sel naisel, saadab peegli ette meid.
Sa võtad vabalt, asendiks on lebo,
ja astud edasi neid eksiteid.

Sest, kujutage ette- luuletaja
normaalne ju ei iial olla saa!
Ta ajab mingit tiivulist vaid taga,
seal, pealpool pilvi, võõras talle maa!


23. november. 2019.a.
Vana-Rääma

* * *

foto: https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/1102014608

No teate ju lugu kuidas Maarja ja Joosep Petlemma poole liikusid? Ei tea? ;) Maarja istus eesli seljas ja Joosep kõndis nende ees Petlemma poole. Millegipärast see "pilt" kummitas mind täna kogu päeva, kuni sündis lühiluuletuseks. Siin ta on. :)
* * *
.
Öödes on ohkeid
ja päevades palvet.
Õdakud uhkelt
on hommikul valves
.
Aga kui päev loojub
läänest itta,
katsu sa midagi
endaga võtta!
.
Mina tulin päeval
ja tema tuli öösel.
Ega mu vedajaks
polnudki eesel!
.

.
/leia, leia mitu mõtet!/
.
22. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Sulle, ainult Sulle ...

foto: https://sobranna.postimees.ee/2631726/vaata-sudamlikud-fotod-sellest-milline-on-toeline-armastus

          SULLE, AINULT SULLE ...

Sulle, ainult Sulle tahan öelda täna seda,
ilmas, siin ei ole ühtki ideaalset meest.
Mulle, ainult mulle võid Sa kõigest pajatada,
ma ei rebi ühtki sõna vägisi Su seest!

Tahad, rüüpa mõnikord või kannukene õlut.
Teinekord võid kasvõi kõrtsu minna sõbraga.
Võta kõike seda, mida tahad oma elult.
Ainult oma elu ela täie rinnaga.

Aga ära unusta et Sinul olen mina.
Olen kasvõi südaööl Su jaoks kui vajad mind.
Kohendan kui pahandad et korsu läheb lina,
kui on ahastusest paisund Sinu nukker rind.

Ainult mõnikord ma soovin, võta minu pihud,
lihtsalt hoia neid kui oleks nendel eluhind.
Ära lase ajal mööduda kui karge vihur.
Sulle, ainult Sulle tiksub minu eluring.


17. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Tagasi lapsepõlves

foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Lendav_vaip#/media/Fail:Vasnetsov_samolet.jpg

               TAGASI LAPSEPÕLVES

all taevast vihisev
pärituul kätkeb endas
sõnumit aegade algusest
minu aegade algusest
lapsepõlvest

viib tagasi traktori poolt
rööpaisse sõidetud
müstilistele metsaradadele
mille veeri palistab
umbekasvanud padrik
ürgne ja kõnekas

seisan jändrikust
männipuu kõrval
ja hingan endasse
saastamata osooni
läbipaistvat ja uinutavat
nagu memme viisistatud
unelaulu -
täis armastusehelinat
ja aegade taaka

ja siis ta jõuab kohale
see lendlev Pärsia päritolu
vaibake
pehme ja kohev
udusulekergune
sellel on ruumi mulle
sellel on ruumi kõigile
kogu universumile

pärituul tõstab meid õega
taevalaotusse
ja meil ei ole hirmu
meil ei ole kõrgusefoobiat
meis on puudade viisi õnnistust
meis on kilomeetrite viisi õndsust
ja armastust

me ei karda alla kukkuda
sest me oleme teel
oleme teel tõotatud maale
vanavanematemaale
vaarvanematemaale
me oleme teel oma koju
juurte juurde
ja seal ei ole pimedust
seal paistab ka öösiti päike
laiuvad lopsakad lilleväljad
täis armastuse- ja õnneõisi

all taevast vihiseb tuul
pärituul kätkeb endas
sõnumit aegade algusest
minu aegade algusest
lapsepõlvest
ma olen seal taas
olen tagasi minevikus
ilma milleta
olevikku ega tulevikku
olla ei saaks


16. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Odööri lummuses

foto: https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/leili/metsast-pollule-joudes-motlen-leivast?id=84068224

         ODÖÖRI LUMMUSES

ees avanesid
kirkad rukkivälud
millest tungis sõõrmeisse
musta leiva aroomi
nii magusat
nii uinutavat
imetabast
nagu oleks memm
ahjusooja leiva
äsja sütedelt
tõstnud

ahmisin seda odööri endasse
nagu elu ainsamat pala
maigutades
mõnuledes
aga ahnelt
nagu Sina mind tookord
ühes kohas
ühes ajas

kogu maailm oli
korraga valla

purpurpunane taevakaar
piserdas ilmaruumi
valgust
seda erakordset
armastusevalgust
millel on Sinu nägu
millel on Sinu tegu
mille nägu oleme meie
must rukkileib
ja kogu
universum

ja me nägime
ja me tundsime ...


14. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Ta tuli ...

foto: https://gaiakallistus.wordpress.com/2017/08/29/kes-on-peaingel-miikael-ja-metatron/

  TA TULI ...

Ta tuli
tuli ja puudutas
sametiste pihkudega
mu unehabrast õlga
silus silmi
embas sundasendist
kanget kaela
ümises
lalises
ja laulis
nagu väike laps
all vihmapiiskadest nõretava
mängumaa
sirmi

Ta tuli
tuli kui kevadine tuuleiil
malbe ja ootamatu
sasis mu
sagris juukseid
nõelus kinni
vermeis südamehaavad
hõljus
võbeles
ja virvendas
peal öödest
õhetava taevamaa

aga mina jäin
jäin endaks
ainulaadseks mateeriaks
käega katsutavaks
silmaga nähtavaks
tuultega tallatavaks
all pilvepiiri
kui Tema langes ...

vahel ma tunnen
kuidas Ta tuleb
võtab mind füüsiliselt
enda embusse
hellitab
armatseb
armastab
ning läheb
nagu poleks Teda
kunagi olemas olnudki ...
nagu oleks ma Ta enda jaoks
välja mõelnud ...

13. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Sa pole isamaatu ...

foto: https://reisijuht.delfi.ee/news/news/suur-galerii-imetle-eestimaa-kaunist-loodust-need-pildid-on-tehtud-kuumaohupalli-pardalt?id=85957795

  SA POLE ISAMAATU ...

Too hommik oli kahvatu ja kaame,
just sama kaame nagu sinagi.
Mis sest et aeg ei omaks võta raame,
et ajal pole antud nimegi!

Ma seisin ajas tänases ja homses.
Ka üleeilses mõtteis viibisin.
Ja üleüldse mul on vahel kombeks
seal olla täna, homme olla siin.

Ah, sõbrad, tegelt tahan teile öelda,
ei ole tähtsust ajal, ruumil ei!
Sa võid ju ennast lihtsalt ära mõelda,
kuid siis jääks alles hingepiin ja lein.

Seepärast ela täna täiel rinnal,
ja homse uks sa hoia avatud!
Sa pole isamaatu, kodu pinnal
kui hingad, pole pronksi valatud!


13. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Mu Ema on Ingel

foto: http://album.ee/node/16190749/50119269

 
MU EMA ON INGEL
.
Vihm rabisedes tipib aknaklaasil.
Külmpime vaikus vargsi paotab ust.
Ma tulen justkui eilsest hommikust!
On avali kõik tšakrad, meridiaanid.
.
Näen vaimusilmas Ingel langeb maale.
Mu südant läbib torkiv valusööst!
Just nagu oleks vähe eilsest ööst,
kus läbisin taas hingekatedraale!
.
All taevalaotust küpseb pime öö.
Üks tiivapuudutus mind äratab ...
Siis tagantselga värav väratab,
.
pitseerides kui kinni elutöö!
Erk valgus tunnelis lööb värelema.
Ta järel astub Inglirüüs mu Ema!

.
3. november. 2019.a.
Vana-Rääma

Hingede aegu ...

HINGEDE AEGU...
.
Aeg matab öhe
hommikud ja õhtud.
Vaob unehõlma
päeva valguskiir.
.
Kui õdak
videviku sisse kuhtub,
ma tunnen oled igalpool ...
Ka siin.
.
Ei minemisi
peata ükski vägi.
Ei keegi rebi
mälestust me seest.
.
Kui vaimusilma ette
kerkib mägi,
võid aimu saada
oma eluteest.
.
Sa süüta küünal,
taju hingerändeid.
Sea einelauale
nii piim kui leib.
.
Ei unustada iial või
me endeid.
Ka siis kui hinge
rusub valus lein.
.
Las Tema tuleb,
kata Talle liuad.
Pokaalist rüüpa
ainumaski sõõm.
.
Sest tea kui lõpuks
ise sinna jõuad,
jääb mälestusest hinge
õnnis rõõm.

.
.
1. november. 2019.a.
kell 23.45
Vana-Rääma

Ja eluhinda makstud verega...

foto laenatud siit: https://kjt.ee/wp-content/uploads/2016/05/valgelaevv.jpg

      JA ELUHINDA MAKSTUD VEREGA...

Pilk kaugusesse hüüab, valgust adun,
kui nägija ses pimenevas aos.
Ka siis kui inimkonda vaevas kaos,
on nähtud nii ju pikki aastasadu.

On tunnetatud valusid ja vaevu,
ja eluhinda makstud verega.
On pagetud siit terve perega!
Ja nähtud vaimusilmas valgeid laevu...

Ent mina jään, mul pole kuskil kiiret,
kas astun edasi või tammun kohapääl.
Ei ole parem meitel kummalgi ju sääl!

Mis sest et vahel mustad taevaviired,
kui lagund maja varemetel hiired,
ei valge laevana nad püsi vete pääl!


9. oktoober. 2019.a.
Vana-Rääma

Me olime kui kluugutavad kured

foto: https://menu.err.ee/957273/galerii-kured-ja-luiged-naitavad-poegi

  ME OLIME KUI KLUUGUTAVAD KURED

Vaos päike hõbedase paju taha,
tõi hämaruse kaasa videvik.
Me istusime paju äärde maha,
meid jälgis vaid me kahe silmapilk.

Ses õdakus ei olnud ühtki muret,
ei olnud kurbust, meeletesegadust.
Me olime kui kluugutavad kured,
kui Muusa embaks kirgast Pegasust.

Kuid hommik saabus, vihmane ja vaame,
näis, nutab taevas, hajunud on õnn.
Sa olid justkui ära, kalk ja kaame,
kui pahandusi teinud poisipõnn.

Jah, mõnikord on nii et päevad pole
kõik ühtemoodi õnnepisarais.
Ka siis kui laskud palves kummargile,
ei tarvitse sa näha Jumalaid!


30. september. 2019.a.
Vana-Rääma

Iga kord ...

foto laenatud siit: http://nagi.ee/photos/Hellake/15146293

       IGA KORD ...

iga kord
kui ma sulle mõtlen
sa tuled
ja kustutad tule

ma ei näe enam midagi
ma ei näe enam kedagi
ma ei näe ka oma mõtteid
mis enne sinu tulekut olid ehtsad
nii paganama ehtsad
lausa käega katsutavad

iga kord
kui ma sulle ei mõtle
sa lähed
ja jätad tuled lõõmama
nii valusad tuled
et need lausa kõrvetavad

ma ei saa enam vaadata
ma ei saa enam näha
sest ma põlen
nagu põrgutuli
katlas

palun jää(d)!


30. september. 2019.a.
Vana-Rääma

Et elu ma elada prooviks ...

foto: https://www.amazon.co.uk/Hand-Painted-Lonely-Decorative-Paintings-Artwork/dp/B01EWRGK1Y

   ET ELU MA ELADA PROOVIKS ...

Tuul tõusis, vedas pilved kaasa,
Torm uulitsalt lehtesid uhas.
Paljasjalgselt kõndisin aasal,
seal oli nii pehme, nii puhas.

Ei ühtegi muret, ei painet,
vaid armastus pakitseb rinnus.
Ma olen ju üdini naine,
kes õitseb, kel kõhus on linnud.

Mis sellest et tormina möllan,
ja maruna vihisen hoovis.
Ma selleks ju sündisin ellu,
et elu ma elada prooviks.

Mis sellest et vahel ma mossan,
vahel elule sülgan näkku,
et sigaret pihus mul tossab,
et kapis on seitse Tori täkku!


mossan*-mossitan

24. september. 2019.a.
Vana-Rääma

Piip oli suus ja kepp oli käes...

foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kanjon#/media/Fail:Hinni_kanjon_2.jpg

     PIIP OLI SUUS JA KEPP OLI KÄES ...

Üks mees otsis kanjoni
üks vana mees otsis ühte kindlat
(kuigi neid on 3)
Eesti kanjoni
piip oli suus ja kepp oli käes

Tema jaoks oli Eestimaa püha
tema jaoks oli millegipärast just
Maarjamaa püha
kuigi ta oli rännanud läbi
kõik ilmad ja veed

Üks (omateada) juurteta mees
otsis kanjoni
üks vana ja kortsus mees otsis
Eesti kanjoni
Tema kortsud kõnelesid
rohkem kui sada sõna
Tema jalad olid astunud rohkem
kui kolme inimese omad

Üks vana mees otsis kanjoni
Ta oli külastanud
Ameerika Ühendriikides
Suurt Kanjoni
Colorado jõe äärt...
Ta oli külastanud pooli
Maailma kanjone
piip oli suus ja kepp oli käes
Ei ole keegi meist juurteta
ei ole ka vana mees juurteta

Üks vana mees leidis rahu
üks vana mees leidis igavese rahu
Võrumaal
Hinnas
kanjoni veerel
piip oli suus ja kepp oli käes ...



24. september. 2019.a.
Vana-Rääma