Kehastusin juuksuriks

   Nonii! Lausa 2 tundi mässasin poisi juuste kallal. Kahjuks said žiletid enne nüridaks ja habe ning kael jäid pooleldi puhtaks ajamata. No, olid ikka traadid peas! Käärid läksid lausa nüridaks. Tegime veel terve pika fotosessiooni mäletuseks. Germo ise ei olegi õnnetu, käib pigem kogu aeg peegli ees. Lisan pildid ka siia, no nii mäletuseks.
  Peale pea pesemist. Juuksed veel märjad. Ka temal kuivavad väga kaua, nagu minul. Üks pilt veel karvasena eestvaates ja teine tagantvaates. Kolme aastaga ikka päris pikaks kasvanud. Aga vahel tuleb teha valikuid, kuigi Germo väga hästi hoolitses oma juuste eest ja talle üldse meeldivad pikad juuksed.

Lõikasin punutud patsi maha. Sihuke vägev sassoon jäi algul :)
 Ja alles siis läks pusimiseks. Algul mõtlesin, et jätaks pika tuka, kuid pika kaalumise peale otsistasin siiski "poisipea" lõigata, kuigi tuka jätsin ikka pisut pikemaks.


4. september 2015.a.
Mai

Tõuse ja sära!

siis kui maaliinibussid teele asuvad...

    Tõuse ja sära! Just! See "loosung" kehtis, kuna mind äratas Ema telefonikõne:)  Kuna terve see nädal on kulgenud kudagi kiires tempos, oli tänane päev linnas suhteliselt kosutav. Jah, paaril päeval olen peale tööd lausa nn "lõunauinakut" teinud, kuna pühapäevane poja terviserike röövis mõneks ajaks une. Loodan südamest, et need epilepsiahood tal enam ei kordu. Õnneks see oli üks ja ainus, kuigi kõige raskemakujulisem üldse. Jah, sellepärast olen ka ma tööpäevad olnud lühikesed, et ei ole tahtnud teda üksida koju jätta ja noorem poeg läheb alati enne 15.00 tööle. Tänan jumalat, et olen saanud võtta osa paljudest üritustest ja käinud ise mööda Eestimaad raamatuid esitlemas ilma, et poja haigus oleks süvenenud. On ta ju mul tegelikult täielik Päikeseposs, heasüdamlik, hoolas ja vastutulelik, kellel silm kogu aeg särab ja tuju rõõmus.
  Täna ostsin pileti järgmiseks kolmapäevaks, seega Toila rahvas, olen kindlalt tulemas! :)
Üritust saate vaadata SIIT.
Ja jooksvat infot SIIT.

  Tänane päev tõi meeldiva rahu hinge, kuna mõned tunnid veetsin sellest oma armsa Emaga. Siis mõningad asjaajamised kirjastuses jmm...ning kodus ma olengi. Ahjaa, täna kavatsen siis poja juuksepahmaka ette võtta. Ostsin kammi ka, kuna meie kodus seda lihtsalt ei olnud enne. Meil pole kellelgi selliseid juukseid millest kamm läbi käiks. Juukseharju küll on, aga....Kunagi tegelesin ise juuste lõikamisega, siis ikka oli. Tuleb vanu andeid meelde tuletada :P Seega kehastun varsti juuksuriks.

Lehvitan!
Teie, Margit!


4. september. 2015.a.
Mai

Müstiliste lugudega müstiline päev

artikkel minust selle kuu ajakirjas "Müstilised lood"

Margiti maailm- maagiast tulvil

ajakiri "Müstilised lood"

  No nii! Vahel netimaailmast 24 h eemal olles sünnivad huvitavad ideed. Sünnivad sihukesed aated, millest kirjutada esimese hooga ei tahagi. Isegi teise hooga ei taha. Täna lihtsalt oli üks huvitav päev. Ja mitte ainult sellepärast, et käisin armsa ilutegija Melani Tali juures ennast lille löömas. Sellesse päeva mahtus midagi enamat, midagi saladuslikku, millest ma ei räägi ;)
 Aga algatuseks siis mõned fotojäädvustused minust septembri ajakirjas "Müstilised lood." Ühesõnaga hea Anne-Mari Alver kirjutas minust sinna sisuka loo. Head ostmist ja lugemist! ;)
  Spikriks ka väike fotojäädvistus ajakirja kaanest.

minu laul "Sõja jalus" nüüd ka plaadil

  Elus on juba kord nii, et elu ise juhatab õiged inimesed su teele. Inimesed, keda antud hetkel lihtsalt vajad. Inimesed, kes oskavad teha asju, mida sul lähitulevikus vaja on. Seega tegime Aavoga ühe huvitava diili, lisaks sellele, et juttu jätkus kauemaks, kui kauaks.

kamraad Aavo Kubja

  Siin on plaat kuhu Aavo salvestas minu uue laulu esmaettekande bändilt "Pööloy Gläänz" millest saab kohe kindlasti kunagi rariteet. (ma pole veel näinud, aga kavatsen kohe seda teha). Loo nimi on "Sõja jalus" ja see on salvestatud minu sünnipäevaõhtul pubis VEEREV ÕLU.
  Mõni siin kindlasti loeb ja ei saa mõhkugi aru. Et miks nii salalik? Et millest ta rääkida üritab? Et ajab ikka närvi küll? :D Ütlen vaid, et iga asi omal ajal ja ma ei jäta teid teadmatusesse.

erinevused rikastavad ;)

Ja samas ajakirjas ka minu uue raamatu reklaam ;)

  Igal juhul mõned fotosüüdistused ka mitmetunnilisest vestlusest Aavoga, mis kujunes meil toredaks ja lõbusaks. Eelarvamused paluks jätta, tassis on kohvi ja tuju on lihtsalt lõbus. Ka Germo ei jõudnud oma muljeid ära rääkida :)
  Usun, et olen leidnud endale ägeda sõbra! :)



2-3.september. 2015.a.
Mai

Kirju ja emotsionaalse sünnikuu lõpp

    Nii ta läbi saigi, minu sünnikuu august!
Lisaks kirglikult "kuumale" suvekuule, jagus ka sellesse aega ka valu ja pisaraid. Aga kes ütles, et elus peab kõik kergelt tulema ja minema? Tõusud ja mõõnad on juba aegade algusest käsikäes käinud. Isegi minemiste jaoks tuleb tööd teha, mitte ainult tulemiste jaoks. Ja ma ei väsi kordamast, et ka vaimne töö on töö. Olgu siis tegu mistahes vaimse tööga iganes. Ka kirjutamine on suur töö, nagu ka laulmine ja videote tegemine. Suur töö on. Ootan kolmapäeva, siis läheb ka ühe video tegemiseks. Millise? Hetkel jään kidakeelseks ;)
Suure tööga sai ka hakkama strippar Marco nime all tuntud Marco Tasane, kes hobikorras ka laulab ja teeb põnevaid laule, et mustvalge elu värviliseks muuta. Ja õigesti teeb. Vähemalt ajab oma asja ihu ja hingega! Minu poolt täielik tunnustus! Sõnade loomise lool ma peatuma ei hakka, olen sellest siin juba rääkinud. Igal ühel on oma maitse ja kõik ei peagi kõigile meeldima. Elementaarne! Aga mina osakan rõõmu tunda ka sõprade rõõmuhetkedest ja saavutuste üle.
  Mida ma tahan ütelda? Tahan ütelda, et minu sünnikuul sündis minu sõnadele lausa 2 laulu. Esimese kohta jagan linki SIIN.
Laisematele inimestele kopeerin teksti siia:

EDETABELID,VIDEO

UUTE MUUSIKAVIDEOTE TOP 5 AUGUSTIS

1. SEPT 2015 VIPRUUM LISA KOMMENTAAR

Augustis avaldati YouTube’is üle kahekümne uue kodumaise muusikavideo. Reastasime viis vaadatumat.

Konkurentsitult tõusis selles arvestuses tippu Marco Tasase “Kepikas”, mida uudistati kolme nädala jooksul üle 106 000 korra.

Räppar Tommy Cashi “Leave Me Alone” oli augustikuus YouTube’i üles laetud musavideotest vaadatavuselt teine ning Vaido Neigause “Suvi” kolmas.

Eesti artistide/bändide uute muusikavideote TOP 5 YouTube’is – august 2015:

1. Marco Tasane “Kepikas” 106 293 vaatamist (Avaldatud 10. augustil)
2. Tommy Cash “Leave Me Alone” 49 094 (24. august)
3. Vaido “Suvi” 27168 (26. august)
4. RD Project feat. Katrin Ruuse “Never Say Goodbye” 24 377 (20. august)
5. Karl Nahkur “5am” 13 986 (18. august)

Tabel läks lukku 31. augusti keskööl vastu 1. septembrit. Arvesse läksid ainult augustis üles laetud uued kodumaised muusikavideod. 

  Mis saab veel rõõmustavam olla artistile ja sõnade autorile, kui need huvi pakuvad? Eksole? Soovin Marcole tuult tiibadesse igaks elujuhtumiks ja pean temast väga lugu! Mõtelgu või ütelgu kes mida iganes, me kõik oleme omamoodi lihtsurelikud.
  Ja teine lugu sündis Pärnu bändilt PÖÖLOY GLÄÄNZ (millest olen ka juba bloginud siin).
Panen siis siia veel ka selle loo lingi. Vaadata ja kuulata saate SIIT.

1. september 2015.a.
Mai

Uued tassid mu kollektsioonis!

Tartu Raekoda ja Suudlevad Tudengid

Kallis sõbranne, poetess Riina Einasto

     Juhuu! Olen taas uue tassi (või õigemini uute tasside) omanik! Mõned tunnid tagasi kohtusin 15 minutiks oma armsa sõbranne Riinaga, kes on Pärnut väisamas. Ja ta kinkis mulle sünnipäevaks selle imelise Tartu vaatega tassi. Raekoda ja suudlevad tudengid, fantastiline! Oli kunagi ju Tartu ka minu kodulinnaks mõneks ajaks. Tassi autoriks on Helina Tilk. Aitäh, kallis Riina selle imelise kingituse eest! Ja muidugi ka selle eest, et leiad alati aega kokku saamiseks! :) Oled kallis mulle!

Pärnu Ammende Villa ja Tartu Raekoda koos Suudlevate Tudengitega

  Kuna läksin (Mai? Papiniiud?) Selverist Germole jogurtit ostama, jäi mulle poes üks Pärnu vaatega tass teepeale ette. No, kuidas ma saan Tartu tassi ilma Pärnu tassita jätta? :) Riina mainis, et las see Tartu tass meenutab mulle teda, ma siis ostsin Pärnu tassi, ehk enda selle kõrvale. Koos neil lõbusam, nagu ka meil, kuna jutt ei taha iialgi lõppeda :)
  Siin me siis nüüd oleme, mina ja Riina!

31.08.2015.a. Mai

Läbi pimeduse valguse poole...

minu Päikesekiir Germo :)

Järg eelnevale blogile AITÄH SÕBRAD, ET TE MUL OLEMAS OLETE! Ja veel eelnevale TÕUS LANGES MÕÕNA...
   Nagu näete on "päevakangelane" täna hoopis teine inimene. Justkui tahaks hea tujuga tagasi teha eilse päeva, mis oli viimase aja üks kohutavam. Germo on tõesti lõbus. Vaatab telekat ja kuulab muusikat üheaegselt. Ja väga palju tahab rääkida, kuigi eile oli see suht võimatu.
  Kui poodi läksin, tellis jäätist. Tõin ka loomulikult. Jäätis ilmselt leevendab ta keelehaavade valu. Igal juhul on tänane päev palju päikeselisem. Meil on taas valgus majas! :) Aitäh, aitäht  teile, sõbrad, kes te hoolite ja tahate, et ma teid asjaga kursis hoian! Aga täna tuleb veel üks töö ette võtta, ehk siis hakkan varsti juuksurit mängima. Kuangi, ammustel aegadel pidasin seda ametit hobikorrast tihti, aga nüüd ei ole enam aastaid...Ehk õnnestub.

minu armas õepoeg Raido Soomets

  Täna oli vahepeal meie kodu neljaliikmeline, kuna meid külastas minu armas vanema õe noorem poeg Raido. Kolm tundi köögis kohvitassi taga lausa kadus kätte. Ja muidugi jagus poistel aega ka omavahel suhtlemiseks, kuni mu noorem poeg tööle sõitis.
  Ka minu enesetunne on kordi parem, sest oma laste haiguseid elame me kõik ilmselt nagu enda haiguseid läbi. Kui laps jääb haigeks, tunduvad teised probleemid täiesti tühised selle kõrval. Mul on sihuke tunne, et midagi karjub varsti paberile. See on hea näitaja, sest inspiratsioon on tagasi!

Olge kõik hoitud! :)
Margit
31.08.2015.a.
Mai

Aitäh sõbrad, et te mul olemas olete!

Germo sättis ennast telekat vaatama, kuid uni tuli istudes peale. Aga siin on ta juba inimese nägu, kuna hommikul oli näost täitsa sinine...

   Järg eelnevale blogipostitusele (TÕUS LANGES MÕÕNA...)
Olen teile siiralt tänulik toe eest, mu armsad sõbrad! Teid oli päris, päris palju! Postkastis kestab vilgas kirjavahetus siiani. Paljud helistasid ja olid moraalseks toeks ning täna ma tunnen, et mul on palju häid tuttavaid kes, justkui ise elaks seda kõike üle, mis mu poja Germoga täna juhtus. Kunagi üks mu lähedane inimene noomis, et ma läheksin tööle, see käis seest nii läbi või õigemini jäi mu sisse, kuigi solvumine ja viha kandmine ei ole hea. Mul on siiralt kahju, kui lähedane inimene ei mõista, et sotsiaaltöö on ka töö. Olen neljandat aastat ühe inimese isiklik abistaja ja teen seda tööd hingega. Mõni lihtsalt ei mõista selle töö suurust. Ja ma teen nn sotsiaaltööd tegelikult 24 h ööpäevas, kuna olen erivajadustega lapse ema. Olen ju tegelikult 24 h valves. Kuigi (loodan) et raskemads ajad poja tervise suhtes jäid 10 aasta taha. Siis oli kohutav aeg. Siiani meenub kuidas ta mu enda käte vahel koomast ärkas...Jah, ma ei tööta riigitööl 5 päeva nädalas, aga ma tean ja tunnen seda töö iseloomu, erinevalt mõnest. Olen terve tänase päeva jooksul vist saanud toetust rohkem (ka võõrastelt inimestelt) kui kogu elu jooksul lähedastelt kokku. Ma ei mõista kedagi hukka, aga nii see on. Vahel lähedasemad inimesed ei suuda või ei taha mõsita (või kardavad?) eribajadusega lapse kasvatamist. Mina olen seda juba 1993 aastast kogenud ja saan põhimõtteliselt hakkama. Olen palju õppinud tegeledes erivajadustega inimestega. Mulle see sobib, kuigi viimasel ajal tunnen, et tahaks sammu võrra edasi astuda. Ja unistus oma elamisest on mul siiani, kuna olen põhimõtteliselt kodutu, kuna elan üürikast üürikasse.
  Praegu jäi Germo magama. Panin ta juuksed patsi, et need talle igale poole ette ei jääks. Nimelt tõmbas ta need hommikuse epilepsiahoo ajal kurku :( ...ja homme lõikan need maha, kuigi ta väga fännab pikki juukseid ja hoiab neid ka hästi korras. Aga rääkisin temaga ja sai aru.
  Õnneks päeva jooksul ühtegi epilepsiahoogu enam ei kordnud. Ta lausa sõi mitmel korral, kuigi keel on haigushoost katki ja valus. Ja muusika rahustas ja ravis teda ka. Kuulas vanu, vanu kassette, üheksakümnedatest. Isegi tuju oli vahepeal rõõmus. Kuigi mingil hetkel jäi lausa istudes magama diivanile.
Fakt on see, et ma täna öösel ei maga. Aga tegin Facebooki uue albumi, kuna ise sellises hingeseisundis lugeda ja kirjutada ei saa. Võtsin küll Evelin Ilvese KIRJU kätte, kuid...no ei saa süveneda, sisemus on närvis, kuigi ise püüan kannatlikku meelt säilitada.
  Aitäh, et te olemas olete ja head ööd!

Tänulik Margit

31. august 2015.a.
Mai

Tõus langes mõõna....

kallis poeg Germo toibumas üliraskest epilepsiahoost...

  Elu on kord juba nii seatud, et tõusule järgneb mõõn ja vastupidi. Peaksin ju olema õnnelik, kuna paar viimast päeva on mu facebooki ajajoon õnnesoovidega üle kullatud, kuid paraku haiguse ägenemine ei küsi aega ega ruumi. Nii ka seekord. Alles hommikul tõustes olin õnnelik, kuigi ka enda tervis on neli viimast päeva olnud kidur, kohutav väsimus ja liigesed ei kuula sõna. Jah, ma tean, et ülekaal on selles suurel määral süüdi, kuid ka haiged hambad lausa lõhuvad liigeseid. (räägin nagu elatanud memm jah?) Aga ma käin regulaarselt igal kuul hambaarstil, kuna tihedamini ei ole rahaliselt võimalik ja pealegi olen endale saanud väga hea raviarsti, kelle vastuvõtule on järjekord juba ise pooleteist kuu pikkune.

sünnipäevale järgneval päeval...

  Reedel sain aasta vanemaks. Mina olen selline inimene kes igal aastal sünnipäeva ei pea. Milleks? Mulle täitsa piisab sellest, et sõber mulle helistab või kasvõi facebooki õnnitluse paneb. See on juba ise armas sünnipäevakink. Et miks ma ei pea? Aga kas peaksin? Saaks iga aastaga aastakese nooremaks, siis see oleks vast rõõm. Kindlasti kunagi pean, siis, kui esimene juubel tuleb, ehk siis, kui saan 50. Aga sinna on ikka hulga aastaid aega. Sellel reedel olin väga õnnelik. Suurelt jaolt ka teile, mu sõbrad! Aitäh! Ja õhtul läksin oma parima sõbrannega ühte pubisse, kus ootas ees minu uue loo esmaettekanne,, aga sellest ma juba kirjutasin. Laupäeval olin koos kalli inimesega, kes on suurelt jaolt päikeseks mu ka kõige sombusematel päevadel, kes on olnud kaua aastaid ka mu luulemuusa, kes on....Kõik kulges kenasti. Aitäh, aitäh!

sünnipäevale järgneval päeval...

  Kuid täna on kahjuks see päev, kus tahaks täiest kõrist karjuda. Miks? Kui oleks see minu teha, siis ma võtaks oma laste haigused ja valud enda kanda, aga kahjuks inimene ei ole kõikvõimas.
 Millegipärast on augustikuud (minu sünnikuu) olnud mulle alati kõige raskemad. Sellessse aega jääb mu noorema poja kõrvaoperatsioon 10 kuusena (kuna Pärnu arstid lasid meid haigalst koju, et kõik olevat korras). Läksin toona omal käel Tallinna Lastehaiglasse ja selgus, et kõrvapõletik oli nii tugev, et tuli viivitamatult teha kõrvaoperatsioon. Tänud Tallinna Lastehaigla ja poja raviarst Liis Toome, kes sa juba imikust saati mu lapsega südamest tegelesid! Operatsioon kulges kenasti ja poja tervis taastus (kuigi oli oht ühest kõrvast kurdiks jääda).

alles eile õhtul olin õnnelik ja jäädustasin endast uues vanuses esimese selfi...

  Augustikuu sai saatuslikuks ka mu vanemale pojale, kes haigestus algul kopsupõletikku ja siis meningiiti. Ma ei hakkaks siin haiguslugu lahti rääkima. Lugeda saate 2009 aastal Hille Kõrgessaare kirjutatud artiklist minust ja mu pojast ajakirjas "NAISTELEHT!"
  Täna oma "teise kodus" ärgates tuli mulle telefonikõne mitte just hea uudisega. Vanemale pojale, ehk siis Germo oli tulnud peale vägaväga raskekujuline epilepsiahoog....Aga õnneks oli kiirabi ka juba teel. Ise jõudsin koju peale kiirabi lahkumist. Pulss oli lausa 133 olnud...jne. Aga praeguseks on haigushood kontrolli all ja taastume. Just hetk tagasi lubasin ta voodist välja, televiisorit vaatama. Kuid see tähendab seda, et paar päeva olen ma põhimõtteliselt ööpäevaringselt poja valves. Katsu sa sellises hingeseisundis kirjutada või lugeda. No, ei õnnestu...
   Ahjaa, selle kõige keskel olen unustanud...reedel ilmunud Nelli Teatajas on minu artikkel Esileedi Evelin Ilvesest. Ja nagu olen ennegi maininud, olen juba pea kolm kuud selle ajalehe kaasautor. Mulle väga meeldib kirjutada ja see oli mulle väga hea väljakutse. Mõni võib ju parastada, et näe, kirjutab siin oma isiklikke asju jne...Aga teate, parastajaid leiab alati. See on minu elu ja ma armastan seda lahti kirjutada (magamistuppa laskmata). See siin on endiselt minu isiklik päevik, mida ei pea lugema inimesed, kes kipuvad minu elu elama. Ja neid paraku jagub...

minu artikkel Nelli Teatajas

 Inimesed, olege tolerantsemad! Ja veel tähtsam, hoidke oma kalleid inimesi!...

30. august
Piiri-Vaeste Patuste Alev- Mai

Sünnipäev!

  Aitäh selle hiigelkoorma õnnede eest, armsad (fb) sõbrad! Teid oli kokku lausa 756+ need kes postkastis õnnitlesid, helistasid ja reaalselt õnne soovisid! Aitäh ka imelise sünnipäevaõhtu ja mu uue laulu sünni eest Pööloy Gläänz! Olen nüüd kordi õnnelikum! :)
  Kuna ümmargust sünnipäeva mul ei olnud, möödus päev vaikselt. Õhtul läksin oma maailma parima sõbranne Jaanikaga pubisse VEEREV ÕLU natuke oma tähtpäeva tähistama. Seda enam, et bändi PÖÖLOY GLÄÄNZ solist Meelis Sarv teatas, et täna tuleb seal esmaettekandele minu sõnadele uus lugu.  Ja laulusõnad ka siia:

SÕJA JALUS

kui rutakas aeg rebib

lõuendilt viimsegi tooni

jääb poolikuks kunstiteos

nagu öös lõppenud itk

siis kollased linnud kui

päikesed taevastefoonil

sind viipavad üles saab

möödunuks maapealne retk

kuu kummardab varjudest

kääbikuid all pilvepiiri

neist ühel on nägu kui

teatrimask muigena suul

ja teine kel silmis ei

sädele elavaid kiiri

kaob aegade taha ning

hääbub kui taganev tuul

kui surmalind õhtute ootel

vaob varjude alla

jääb maailmast alles vaid

kõdunend värvitu peek

sea minekuks sammud

löö maailma väravad valla

las lõpuni põlevad need

kellel võbeleb leek

1-2.09.2014.a.

Mai

  Loo nimi on "Sõja jalus" ja selle on viisistanud ka Pärnu punkbänd "Rotiküla Kõutsid." Olen õnnelik oma 24. laulu sünni puhul ja tänan PÖÖLOY GLÄÄNZI! Sama bänd on viisistanud ka mu luuletuse "Eemal", mis on ka bändi plaadil PEATUS täitsa olemas. 

PööLoY GlääNZ 2014 on Olavi Kõrre, Erik Nisu, Toomas Hindrichson, Raer Saar ja Meelis Sarv.

1. Arutus
2. Tahad, mängime 
3. Lootusetu lootja 
4. Eemal 
5. Peatus 
6. Armastus... vmm 
7. Unenägu 
8. Lähen... ehk leian sealt armastust 
9. Nukk 
10. Sügis 
11. Öine linn 
12. See on lõpp

PööLoY GlääNZ sai alguse 1989. a sügisel Viljandis ning 2009. aasta sügisest on bändi kodulinnaks Pärnu. Kroonikate ylestähenduste järgi on PG sõbrustanud ajavahemikus 1989-2014, kas lyhemat või pikemat aega, tervelt 30 persooniga, tuntumatest nimedest Valner Valme, Lauri Sommer, Jaanus Kõuts, Janek Harik, Erki Pärnoja, Sander Udikas. On reisitud ja tuuritatud mööda kaunist isamaad, osaletud nii suurtel massiyritustel kui ka väikestel underground-pidudel.
25 aasta vältel on antud pea 400 kontserti ning publiqt on rõõmustatud selliste igiroheliste löök-lauludega nagu näiteks "Meil pole ideaalix pruunid särgid", "Baby don´t cry", "Tuleviqs keegi meid ei mäleta", "Aheldatud klaasi", "Väike tydruk katusekambris", "Qu igatsus", "Lähen… ehk leian sealt armastust", "Hei, Punapea", "Kadunud", "Armastus… või midagi muud" jne.

Plaat on ka veel müügil. Vaata SIIT.

28-29.august. 2015.a.
Mai

Kõõrdis silmadega...

KÕÕRDIS SILMADEGA...

ta kandis siidisukki

ja sukksaapaid

isegi poodi ei läinud

ta meikimata ega

kübarata mis tema
elegantse stiili alati
esile tõi

liinibussi istudes
võttis ta seljast
musta maani mantli
asetas kübara istme peatsisse
võttis õlakotist meigipeegli
ja hakkas huuli üle võõpama
ise silmadega põnevikku
kirjutades

nii lausa aastakümneid
kuni temast sai legend
ajaloo prügikasti unustatud
ja maha maetud nagu
Eesti riik ja eestlus
mis mineviku varjude
tolmu all on hinge heitmas
silmad tulevikku suletud

ta kandis kalosse
sidus rätiku kurgu alt kinni
tõmbas valge kitli üll
ja läks lauta lehmi lüpsma
kange Eesti naine
hing paelaga kaelas
aga ta läks...

ka aeg läheb
tõmbab minevikule
kardinad ette sülgab olevikku
tulevikku nägemata
sest tulevikul on kõõrdis silmad


27.08.2015.a.
Mai