neljapäev, 2. mai 2019

MAMMA JUTUTUBA - Ivi Soomre


 See armas Ivi Soomre kirjutatud lasteraamat sai loetud. Raamatus on 10 lustakat lühijuttu lastele.
Üliarmsad illustratsiooni on joonistanud Luule Luuse ja raamatu on küljendanud ning trükkinud OÜ Pilditeenused, mis minu teada asub Pärnus.

 "Mamma jututuba" saab osta vaid otse autori käest, maksab 7 eurot. Kui kellegil on selle raamatu vastu tõsisem huvi, andku mulle teada, suhtlen autoriga.

 See raamat läheb ka mu eriliste raamatute riiulisse, kuna on pühednusega. Jah, ma loen meelsasti ka lasteraamatuid ja pole ju paha kui need ka kodus olemas on. Äkki saan minagi kunagi vanaemaks, hea on ju lapselastele lugeda.

 Mõni foto ka:
pühendus..
sellised armsad illustratsioonid Luule Luuse poolt

 Ahjaa, seda raamatut raamatupoodidest te ei leia.


2. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Maikuu numbrid on ilmunud


 Endiselt teen koostööd ajakirjadega "Saatus & Saladused" ning "Müstilised loo." Täna potsatasid need postkasti.
hobinäitleja Aya
hobinäitleja Aya

 Ajakirja "Saatus & Saladused" selle kuu numbrisse kirjutasin loo armsast hobinäitlejast Ayast. Tore oli teha sinuga koostööd, armas Aya. Aitäh!
Papa luule

 Lisaks saate samast ajakirjast lugeda Alari "Papa" Jansoni luulet. Aitäh, kallis Papa! Head lugemist!

 Ajakirja "Müstilised lood" kirjutasin pika ja sisuka loo armsast Seeda Randroost, kes kõneleb oma rännakutest sisemaailmas. Head lugemist!
artikkel Seeda Randroost
artikkel Seeda Randroost
artikkel Seeda Randroost
artikkel Seeda Randroost
artikkel Seeda Randroost
artikkel Seeda Randroost

 Järgmistes ajakirjades juba uued ja põnevad lood ning jutukesed. Ja endiselt võite saata mulle luuleveeru jaoks oma luuletusi. Igakuiselt avaldatakse ühe autori loomingut leheküljejagu. Umbes 5-7 luuletust, foto ja mõned read enda tutvustamiseks. Avaldamissoovist andke teada mulle facebooki postkasti.

 Või kui sa arvad, et sinust saaks mõnusa artikli, siis kirjuta mulle. Aitäh!




2. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 1. mai 2019

Rada 150.päev

Germo istepausil...

 Täna väisasime lausa 4 Pärnu (Eesti) kirjanikku. Olgu, olgu, külas käisime ainult ühel, sest see üks nendest kolmest veel kirjutab.

 Ühtlasi on täna ka meil väike juubel, ikkagi 150. päev kepikõndimist. Iseenesest meie tänane teekond ei olnud pikk, kõigest 4 km, aga sain hommikul telefonikõne ja meid kutsuti külla, nii me teekonna Vana-Pärnusse ette võtsimegi.

 Mööda Jannseni tänavat kepikõndides möödusime majast kus elasid aastatel 1850-1863 eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen) ja tema kirjanikust tütar Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Jannsen). Maja on hetkel renoveerimisel ja taasavatakse 2020. aastal. /tegin foto ka/

 Peale Siimu silda jääb, linnapoolt minnes Haapsalu maantee äärde (Vana-Pärnusse) eesti kirjaniku Elisabeth Aspe (Nieländer) mälestuspink. Seal tegime väikese istepausi. Ta oli 19. sajandi lõpul üks tuntumaid kirjanikke.

 Kui juba jõudsime ühe tänava lõppu, kus ninasõõrmeisse hakkas mere lõhna imbuma, jõudsime külla Pärnu ühele eakamale kirjanikule Ivi Soomrele (sünd 3. sept. 1935). Tema oligi minu hommikune ärataja. Ivi on, vaatamata oma eale (saab septembris 84 aastaseks) väga produktiivne ja tegus kirjanik, kes kirjutab luulet, lühijutukesi, laulusõnu ja lastejutte. Kas sina teadsid, et Vana-Pärnul on oma hümn? Lasen fotodel kõnelda, sest plaanis sellest rõõmsameelsest inimesest kirjutada artikli. Aitäh, hea Ivi, imelise päeva eest!

 Ma naersin, et meie vahel (Iviga) on ilmselt telepaatiline side, sest eile ma just mõtlesin tema peale, lisasin isegi facebooki ajajoonele ühe foto, kus Ivi peal on, sest 2010. aastal osales ka tema Poetry Slami Pärnu eelvoorus. Ta on üldse üks aktiivsemaid "Suleklubi" liikmeid. "Suleklubi" koondab endasse Pärnu eakamad kirjanikud ning selle klubi eesotsas on kirjanik ja kuntsnik Luule Luuse. Ivi Soomre kuulub "Suleklubisse" 20 aastat.

 Ivi kinkis meile ka peotäie kopsurohu, seega on mul selle aasta esimesed ravimtaimed kuivama pandud. Kopeerin netiavarustest kopsurohu kohta:

Kopsurohuks nimetatakse taime seepärast, et juba ammustel aegadel kasutati teda rahvameditsiinis kopsuhaiguste raviks. Isegi tema ladinakeelne liiginimi “officinalis” tähendab tõlkes “apteegis ravimtaimena kasutatav”. Kuid rahvameditsiinis on tal eriti palju kasutusalasid. Ta aitab nii kopsupõletiku ja bronhiidi kui ka lihtsa köha puhul, hästi puhastab ta hingamisteed rögast, abi on saadud ka gripi korral. Nimetatud hädade puhul tuleb keeta kopsurohu maapealsest osast teed. Eriti head on õitega varretipud. Just õitsemise ajal teda kogutaksegi. Seejuures tuleb jälgida, et kogutud materjal saaks võimalikult vähe muljuda, sest muidu muutub see tumedaks ja väheväärtuslikuks. Kuivatada tuleb päikese eest varjatud kohas tuuletõmbuses kimpudena kokkuseotult. Tee jaoks võetakse kaks supilusikatäit kuivatatud taime ja valatakse peale klaas keevat vett. Pärast kümneminutilist tõmbamist juuakse ta kohe soojalt ära. Kuid kopsurohust võib teha ka vanne ja kompresse. Neid on kasutatud naha põletike ja löövete puhul. Kopsurohu raviomadused on tingitud põhiliselt temas leiduvatest limaainetest.

No ja siis veel fotogalerii:
lukustasin koduukse ja minek...
kepikõnniks valmis
mööda Jannseni tänavat...
Koidula muuseum, Pärnu, Jannseni 37
Koidula muuseum on renoveerimiseks suletud. Avatakse 2020. aastal
siin elas J.V.Jannsen aastatel 1850-1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia
Siimu sild
Siimu sillalt vaade Sauga jõele...
Eesti kirjanik Elisabeth Aspe 1860-1927
mälestuspink kirjani Elisabeth Aspele...
mööda Haapsalu maanteed...
üks vanimaid hooneid, mis Vana-Pärnus silma jäi...kõnekas..
ja tagantvaates...
Ivi-memm teeb Germo tuju alati rõõmsaks :)
osa Ivi Soomre loomingust
sõnad Ivi Soomre. avaldatud ühes laulikus. olevat VANA-PÄRNU HÜMN
Ivi Soomre jutuke Hille Karmi koostatud raamatus "Kui vanaema väike oli"
ristiga on märgitud jutukesed mille autoriks on Ivi Soomre. ma ei mõista miks pole autorite nimesid raamatus???
selles kogumikus on 3 Ivi jutukest, kuid kahjuks pole koostaja Hille Karm autorite nimesid jutukeste juurde märkinud, on avaldanud raamatu nii nagu oleks see tema kirjutatud. ebaõiglane...
mõnus aianurgake
Ivi ja tublid
Ivi-memm ja õitsev kirsipuu
minu lemmikhoone
Germo ja Ivi-memm kiiguvad
Ivi kass Miku (Mihkel)
kopsurohi ja mingid teised lilled (mingid liiliad)
Ivi Soomre uus lastekas, lühijuttude raamat ja SULEKLUBI ühiskogumik



1. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 30. aprill 2019

Jaansoni rada 149.päev

 Nonii, täna jõudsime rajale. Päris mitu päeva jäi vahele. Ma ei hakka peensusteni lahkama miks ja mis, aga lihtsalt eelmine nädal oli liiga keeruline. Laupäeval sain korra kodust välja, kõndisin mõned kilomeetrid, aga üldiselt olin sunnitud kodus olema. No tegelikult peale viimast kepikõndi tegi tervis ka trikke, jalga lõi kramp, mida ravisin mitu päeva, pluss teised jamad.

 Täna hommikul tegi üks telefonikõne tuju kordi rõõmsamaks, terviseprobleem ka taandus (ehk ikka jättis mind maha) ning olingi kepikõndimiseks valmis.

 Täna läbisime, väikese vahepeatusega Ave juures, 6,5 km. Tegelikult on hea ilm kepikõndimiseks ja kuidagi väga kerge oli astuda ka, aga ma lihtsalt jälle vaidlesin oma teise minaga, tema tahtis kogu ringi teha, aga mina ei lubanud :) Ühesõnaga enesetunne on kordi parem ja energiat on ülearugi.

 Ahjaa, kaal näitas laupäeval, et viiest kilogrammist, mis talvega juurde tulnud oli, on 2 kg maha läinud. Muidu üldiselt kaal seisab ja musklid kasvavad. Täitsa hädas olen kohe. Aga peamine, et saaks liikuda ja enesetunne hea oleks. 

 Mõnus on rajal, linnud laulavad, toomingad lõhnavad ja puud ning põõsad on vahepeal lehte läinud. Pausi ajal istusime jõe kaldal, vaatasime kuidas inimesed veesõidukitega mööda vuhasid ning kalamehed kalu püüdsid. Üleüldiselt oli täna väga palju rahvast rajal, ka mõni kepikõndija tuli vastu, aga rohkem oli jooksjaid ja jalgrattureid.

 Rääma tänaval käivad kaevetööd, nii me tagasi tulles pisut kõrvale põikasimegi. Bestri poe juurest jäime Rääma tänavale kõndima. Aga ma sain Germost ilus pildi heki juures.

 Tegelt on mul väike mure ka. Kuidas teile smuutitamine mõjub? Minul on alates smuutitamisest krooniline kõhukinnisus, ometi tarbin 1-3 tassi päevas ja põhilised komponendid on arbuus, melon, pirn, õun, maasikad ja ananass. Need peaks just kõhtu korras hoidma. Aga samal ajal loobusin ma saiast, söön hommikukohvi kõrvale paar viilu leiba. Äkki mu organism ei taha leiba? Jah, ma olen kahjuks see inimene keda ajab leiva hais öökima, just leiva hais, sest minu jaoks leib haiseb, ei lõhna. Olen vist enne maininud ka põhjust. Kunagi elasin Leivakombinaadi vastas, akendest tuhises iga päev kõrbenud leiva haisu(ja kõrbenud rasva või õli haisu) sisse, mis mind öökima ajas. Kas mu organism ei salli leiba? Jube kurb, aga ma tõesti ei suuda seda, normaalsete inimeste jaoks lõhna, minu jaoks haisu, taluda. On kellelgi sellist probleemi olnud?

 Aga muidu oleme ikka rõõmsad. Olge teiegi!

Fotod:
päike on täna erakordselt ere...
minek...
viibiks justkui pilvedel. tänane päike jõe kohal...
2 km läbitud....
juba rohetab...
3 km läbitud...
pool maad läbitud ja tagasi...
õnnelik Germo
keppide parkla :)
Germo selle imelise heki veeres
ah, õrritan ka teid vahepeal. üldiselt söön suppe ja pudrusid, aga kalad oli vaja ka ära teha. tervislik ju ometi...
räimed, muna, jahu, kalamaitseaine, küüslaugusool, paprika, sibul, karulauk
2 pirni, õun, viinamarjad, külmutatud maasikad, ananassid ja kirjas oli ka papaia
nii see smuuti valmis saigi...
hõrgutis valmis...


30. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma