Kuniks ...

foto: https://www.armastuskirjad.com/armastus/

   KUNIKS ...

Sa lähened mõnikord mulle
kui tundmatu vari
mille üle hüpata ei õnnestu
ka parima tahtmise juures
ei Sul
ega mul

Sa lihtsalt tuled
kustutad mu silmis
nukruse tuled
süütad südames
tuleleegi
nagu ei keegi ...

kuigi ma tahaks koos Sinuga
karjuda
hullata
pühkida silmist võltshäbi kae
ma tahan
Sinuga harjuda
ka siis kui
varjud jäävad seljataha
ja meie üheskoos põlvitame
päikese poole
pihud kohakuti
südamed vastamisi

Sa lähed mõnikord kui vari
kes tuleb Sinuga kaasa
kellega lähed Sina kaasa ...
aga Sa ei näe seljataha
Sa ei näe et mu silmad
on taas nukrust täis
et mu süda on kui tuhk
elutu ja habras

aga palved ei kao
need loovad uusi emotsioone
dimensioone
nägemusi
neil on oma elu elada
nagu meilgi
kes me oleme loodud
minema ja tulema
kes me oleme loodud
olema ...

kuni ööst saab
jälle hommik


17. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

* * *

foto: https://www.err.ee/877952/tugev-tuul-voib-teedele-puid-langetada

* * *

ta tuli
peksis vastu
aknaruutu
vingus teisel
pool
uulitsat
nagu vinn
nina
(otsas)
logistas ukselinki
nagu kodu
käija
ikka ligadi
ja logadi
ligadi
ja logadi

ma tõmbasin
ruloo ette
õigemini taha
oleneb kust
poolt
võtta
mina võtsin
eest
tagant ei
saanud

tema ei
jätnud jonni
va kange
kael
täpselt nagu
ma
isegi
eile
täna
ja ka
ülehomme
kogu aeg on
kael
kange
temast
tema võtmisest

kui ta
kogu
aeg
mind võtab
ei jagu ju
enam
teistele ...


8. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

Ja otsib taga oma Jumalaid ...

      JA OTSIB TAGA OMA JUMALAID ...

Kui hommik alles unehõlmas tihus,

ta läks ja sulges ukse kurakätt.

Kuid see ei olnud jumalagajätt.

Ta kadus nagu tormieelne vihur.

Jäid ajalehed lauapeale ootma,

ja pliidisiiber tuulest logises.

"Kes oled sina?" küsis Oggy, kes

peab väljakannatada mind nüüd suutma.

Ta aiva rändas, justkui Ahasveerus.

Küll otsis ennast, otsis ligemest.

Huult närides, verd tilkus igemest ...

Nii rahutu, nii rahutu, too Keerub ...

Miks inimloom küll on nii mõtlematu?

Ta läheb, jättes maha jäljed vaid,

ja otsib taga oma Jumalaid ...

Ei karda ta, et langeda võib pattu. 

6. jaanuar. 2020.a.

Vana-Rääma

foto: https://www.hippopx.com/et/cemetery-angel-sculpture-figure-cherub-door-guard-241824

Su iseenda sees

foto: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/88/%D0%A5%D0%BE%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%8F%2C_%D0%97%D0%B0%D0%BA%D0%B0%D1%82_%D0%B2_%D0%91%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%B0%2C_2007-06.jpg

  SU ISEENDA SEES

Mäng kulgeb võiduna kui tõmbad välja trumbid.
Ei jää su teepeale siis ette potimast.
Ei ole pääsu sellest kui sa jalgu trambid,
kui püüad sohki teha, petta lähedast.

Kui tupruv ajavool viib enesega ära
kõik möödunud hetked, mis kord olid ilusad.
Ja kui su karikas saab triiki, kustub sära,
ei kustu mälestused iial, elusad!

Päev vargsi vaikusesse heldib, kestab rahu.
Ma seisan varjuna su kohal, voodi ees.
Ja loodan südamest et aja sisse mahub,
ka pisut joovastust su iseenda sees.


3. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

Kõrval paekivist aia ...

   KÕRVAL PAEKIVIST AIA ...

kohal jaanuarikuist
rohelisust rõkkavat
põlluveert
keset iideste
põlispuude kodu
mille kõrvalt
kruusatee
suundub Vigalasse
Läänemaa veeres
asub
Mihkli rahula
pussjunlaste
kalmuaed

kunagi
kaheksakümnendate lõpus
olin minagi tunnistajaks
kalmistul asuva
ausamba avamisel
kus Heinz Valk
kõlaval häälel
sõna võttis
lausungeid pidas
kunagi ...

täna on kõik teisiti
teisiti kui eile
üleeile
tunamullu ...

seal ma kõndisin
kõrval paekivist aia
saatjaks
vareste kraaksatus
ja rahu
igavene rahu
ja Sina


2. jaanuar. 2020.a.
Vana-Rääma

.../jaapanipärane tanka/

foto: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Elpu_iezis_pie_Gaujas._2005-05-06.jpg

 .../ jaapanipärane tanka/ ...

seisan väraval
udulaamid silme ees
kõnelevad ööst

teiselpool kaljurahnu
koidab päev alles homme



30. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Sa leiad ennast üles

foto: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Skerry_in_shallow_water.jpg

   SA LEIAD ENNAST ÜLES

Öö katkematu ahel rullus lahti,
ta ees on avali ka tüüne atmosfäär.
Nii kröömike siit tipust tundub veetlev skäär,
kui veidike sul vaadata on mahti.

Jah, kröösus näeb vaid oma rahakotti,
ja elu mõõdab ainult hiigelnumbrites.
Ka sina oled tema silmis pööbel, kes
siit elust ei saa üldse selget sotti.

Sa vaata korra, korraks ava silmad!
Näe valgust seal, kus enne nägid pimedust.
Kõik avaneb, sa leiad ennast üles!

Ei takista ka see, kui ilmad külmad.
Jah, uus võib tekitada lihtsalt imestust.
Just nii sa ärkad, õnnesülem süles!


30. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

* * *

https://soonlepadotcom.files.wordpress.com/2016/02/paadisild.jpg

  
 * * *

justkui viimsepäeva
eelõhtul
urgitseb näljane kajakas
paadisillal ahnelt saaki
kugistab roiskunud kala
ja rapsib tiibadega

aga mind see ei häiri
mina seisan kaldaveeres
ja kõnelen tüüne jõega
vaikuse keeles
ainult tema mõistab mind
ainult tema saab aru
mõistukeelest
sest tal on kordi
suuremad kõrvad
sest tal on kordi
suuremad silmad
sellised vesised
ent ometigi
kõnekad

taamal kohendab
rääsunud bufaikas
vanatoi kakuami
üks püksisäär pikem
kui teine

pole mul kakuami
ega roiskunud kala
aga kajakal on poogen
aga minul on gong
ja helikauss ...

kalmuaia pervelt nähes
on vaade kaootilisem
postuumsem
nii mulle
talle
kui kõigile neile
kelle hinged on enne meid
rännanud üle igaviku
ka neile kelle jalad
õppisid kõndima
enne meid
vasak
parem
vasak
parem ...



25. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

* * *

foto: https://kangakoi.ee/toode/pakapikusokk/

    ***

pisike mehike
sorok poslednii
suss jalas
piilus läbi
aknaklaasi

ega ta kunstinäitusele
ei tulnud
tõmbasin ruloo ette
kustutasin köögitule
ja suundusin tuppa
raamatut lugema

pole mulle neid
kutsumata
külalisi vaja
alles eile hommikul
käisid suus
sital

une ja ärkamise piiril
kuulsin kuidas
keegi kolistas ja
ankalinki logistas
ah tuulepoisid
lõpetage teie kah

hommikul rulood
eemaldades
tundsin tuttava
sussi ära
see lebas
irvitavate silmadega
lõuad pärani
mu aknalaual
mehikesest
ei haisugi

toomapäeva
koristustuhinas
võtsin võõra
aksessuaari toasilma
ripsmetelt
ja viskasin prügikotti
pole mulle neid võõraid
esemeid vaja
mine tea viskavad äkki
veel sussid
püsti ka

järgmisel hommikul
nägin kuidas mehike
vastasmaja akent
lahti kangutas
ühe jala varbad alasti
võtsin kodukootud sokid
toppisin need
tervist ja armastust täis
ja asetasin aknalauale

järgmisel hommikul
ärgates avastasin üllatusega
tuttuued aknad eest
ripsmed kuldse tušiga
võõbat

ah te mehed
olete ikka
küll


22. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Miraaž

foto: https://www.postimees.ee/3354649/pealtnagija-ebamaised-helesinised-laguunid-ida-virumaal-on-tegelikult-ohtlikud

        MIRAAŽ

keerdtrepp viib üles
mööda ohtlikke mäenõlvu
mille koopaseinu katab
nõgine mägede vaha
spetsiifiliselt lõhnav
mumio

aga taamal
avaneb miraaž
laguun
helesinine laguun
kordumatu
oma ilus ja väes

seisan kaljuveerel
ja emban taevast
taevas embab mind
nagu ei kunagi varem
nagu ei kunagi hiljem
südamega
hingega

mu käed on
kotkatiibadena laiali
sõrmed harali
ma lendan
lendlen
nimbus kannab
mu keha
udukerget

taevas praguneb
pilvede kohal hõljub tuul
vihisedes ja ümisedes
tuntud meloodiat
viisi lapsepõlvest

minu energiakeha
vajub vaikselt allapoole
sööstab läbi
taevakarva säärlõugase
üha kaugemale
üha sügavamale
jõuan limaani

tulen tagasi puhanuna
puhtana
mul ei ole muresid
minus ei ole kurbust
on vaid
universumi täis
armastust
aastatuhandete jagu
valgust
valgustust
seda kõige ehedamat
mida näevad vaid
nende silmad
kes oskavad vaadata
kellele on antud näha

keerdtrepp toob alla
mööda ohutuid mäenõlvu
kehastun taas
mateeriasse
saan endaga üheks ...

aga taamal
avaneb miraaž


20. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Alati siis ...

http://www.astronoomia.ee/wordpress/wp-content/uploads/2019/07/20190708_142650.jpg

         ALATI SIIS ...

alati siis
kui ma sulgen silmad
sa tuled
tuled ja jääd
nagu aeg
mis seisab paigal
nagu päike
mis iial ei looju
vaid on taeva all
ka pimedamail
päevil

alati siis
kui ma sulgen silmad
sa tuled
ja süütad mu
südames tuled
mis põlevad
ereda leegiga
ka siis
kui ahvid on voolu
minema viinud

alati siis
kui ma sulgen silmad
oled sa olemas
nagu päikesevarjutus
nagu kuuvarjutus
nagu verine kuu
nii ehe ja nii oma
nagu poleks sa
kunagi ära läinudki
nagu poleks sa
kunagi ära käinudki

alati just siis
kui ma sulgen silmad ...


19. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Vaid mälestus võib kõigest kõnelda

foto: https://kalale.ohtuleht.ee/961702/isadepaev-tanassilma-joel

   VAID MÄLESTUS VÕIB KÕIGEST KÕNELDA

Tol õhtul laotas taevas varje jõele.
Ta seisis kalda veeres, embas kuud,
käed üles sirut, poikvel hoides suud ...
Kui loits või mantra tundus see ta õele ...

kes lonkis õhtus, vastu elutõele.
Seal promenaadil jutustasid puud,
nad vestsid kõigest väga elutruult ...
Kuid hirmujudin torkis selga nõele ...

Ei teadnud siis, et jumalagajätt
see oli tookord, nõelas, mis ta kätt.
Vaid mälestus võib kõigest kõnelda,

ja ajahoovadega sõnelda ...
Ei saatusele kätt me ette pane,
ta on meist võimsam, on meist kordi vanem!


19. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Ja alati kui jõuan kodutallu ...

foto: https://sakala.postimees.ee/219138/aja-hamarusse-haihtunud-suurt-ruukle-talu-meenutavad-perenaine-ja-korsten

          JA ALATI KUI JÕUAN KODUTALLU ...

Teetolmu mattunud on vana sara.
Peal lagund vundamenti hingab korsten vaid.
On mälestused uppunud aega ära.
Teel kõnnib lonkav vares, nokib humalaid.

Vaid vana kaevuauk veel itkeb kuival,
ta kõrval lebab nukker võrevoodi kest.
On puud nii vaiki, põõsad vestvad tuimalt.
Ei suuda kõneleda keegi igavest!

Ja alati kui jõuan kodutallu,
Sa astud nõtkeil sammul, pihus rukkilill.
Siis unistan end ära kasesallu,
seal hetki tagasi vaid tiksub ajakell.



19. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Te olge ettevaatlikud

foto: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kliimateadlane-annab-lootust-mustad-joulud-ei-saa-uueks-normaalsuseks-n182477

    TE OLGE ETTEVAATLIKUD

Detsembrikuu seob vihmapiisku vihku.
Kui nutaks maa all taeva tumedust.
Päev ihkab taga valget lumest ust!
Miks tänavu küll talv nii nutta tihkub?

On Jõulutaadil vammus liiga palav.
Ta pügas maha halli habeme.
Ei tema oma nägu häbene!
Tal vildi asemel on kummar jalas.

Ja Päkapikk on justkui Viplala.
Ei kanna mütsi, muudkui tinistab!
Te olge ettevaatlikud, veel paneb

ta sussi pihta, tõmmates teid haneks!
Ta kombel Ahjualuse teeb pätti.
Võid leida tühjalt pannilt käteräti ...



17. detsmber. 2019.a.
Vana-Rääma

Kohal videviku

foto: https://www.jahipaun.ee/netipood/toode/matkatarbed/magamiskotidmatidvoodid/snugpak/tuulekindel-kate-vrkkiigele-snugpak-olive-_q5gvfn/

                 
KOHAL VIDEVIKU

kohal videviku
särab taevas
nagu maa malbe naeratus
õhetav
ja kirev

sina istud all ööd
võrkkiigel
ja unistad
unistad nagu
lapsepõlves
valgest laevast
ja päikesekiirtest
kes igal kevadel su
põskedele tedretähni
maalisid
aga päikest ei ole
aga päikest ei tule
veel ...

pole ka pehmeid
sulepatju
millega õhtuti voodis
sõda sai mängitud
pole vatitekke
mis kõige magusama
une tekitasid

on vaid
videvik ja võrkkiik
on hapra kuu
õhetav kuma
on laulusõnad
mida vanaema sulle
sängi veerel
laulis

oled sina
nii kaugel
ent ometigi
lähedal

kohal
videviku ...


17. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Tahan, ei taha ...

foto: https://guu.vn/bi-quyet-ben-nhau-tron-doi-cua-cac-cap-doi-hanh-phuc-2AfLJs2w91MdE.html

                TAHAN, EI TAHA ...

ma ei taha
maha visata aega
et kõik saaks sellel
trampida
ma ei taha nutta
halada
ega kurvastada

mõnikord ei taha
ma ka naerda
lõbutseda
ja olla niisama
õnnelik

sest mu õnn tundub
olema mõnele
pinnuks silmas
lausa sedavõrd valusaks
ja saatuslikuks pinnuks
et ta ei näe enam üldse
et ta ei näe ka seda palki
mis on pinnust tuhandeid
kordi suurem

aga ma tahan
võtta aega
tahan varastada aega
mis sest et võin selle eest
pikanäpumehe tiitli
omanikuks saada
mis sest et võin selle eest
§
alla sattuda
priileivale

ma tahan varastada Sind
enese aega
üleni
üdini
igavekseks
sest õhust ja armastusest
on täitsa võimalik
ära elada


8. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Öös ei ole asju

foto: http://vaiksedsammud.ee/wp-content/uploads/2019/03/young-couple-kissing-in-sun.jpg

     ÖÖS EI OLE ASJU

öös on asju
laususid sa tookord
mina ei arvanud
sellest midagi
sest see tundus mulle
sama devalveerunud
sõnakõlksuna
nagu väide
elu on lill

ma oleks võibolla
sinust aru saanud
ma oleks võibolla
paljudest teistest
aru saanud
kui nad oleks
väitnud vastupidist ...
lill on elu
et asju on ö-s
või siis tähti

miks peaks mind
huvitama asjad
miks peaks mind
huvitama materiaalne maailm
eriti veel öö
kus on väidetavalt asjad
justkui neid päevades
hommikutes ja
õhtutes polekski

minu jaoks on öös
unemaailm
kasvõi lillelõhnaline
oled Sina
Sinu hingus
Su käed
ja sõnad
mis pole loobitud tuulde

minu öö on meie öö
on meie kahe jaoks
asju sinna ei mahu

kui Sa lähed
võta mind öhe


8.detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

...

foto: http://nagi.ee/photos/UKV123/18364611

 * * *

kuusipbi küüned
taevalaotuse krooniks
hommik peitub öös


6. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Maailmavalu ...

foto:https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jarvamaad-ootab-ees-pimedus?id=21744561

      MAAILMAVALU

ma vajan eluks ja hingamiseks
soojust ja valgust
sellest piisab
et tunda ennast inimesena
et tunda ennast armastatuna
õnnelikuna

ma tahan et kõik
inimesed mu ümber
oleks õnnelikud
oleks terved
ka sina - mu kallis

igal aastal
ajal mil päike ennast
üha vähem näitab
mil pimedus varjab valguse
saab aju üha vähem ja vähem
hapnikku
kogu maailm tundub värvitu
must

igal aastal
justtäpselt jõulude paiku
ta tuleb ja teeb sulle valu
teeb mulle valu
ja see valu on
maailma suurune
see on valu mille suurust
teavad vaid need kes on
oma raskes seisus lähedast
kätel hoidnud
kandnud

seda tunnevad need emad või isad
kes küll arvavad ennast tugevad olevat
ent ometigi pääseb
ka nende sisse hirm
see kohutav tegelane
kellel on suured silmad
aga kivist süda

seda tunnet ei peaks tundma
ükski lapsevanem
ükski indiviid
ükski elusolend ...

ärge tulge mulle ütlema
kõik mis ei tapa teeb tugevaks
ärge tulge mulle elamist õpetama
sest ma elan niigi
elan ka oma poja elu
et ta elaks ....

igal aastal
justtäpselt jõulude paiku
aasta kõige pimedamal ajal
ta tahab tulla
ta tahab võtta mu poja
maailmakallima

aga mu poeg on tugev
aga mina olen tugev
kuni ...
algab kevad

koos päikesega saabuvad rändlinnud
pimedus taandub ja
kevadveed hakkavad vulisema
nagu elugi
täis valgust ja värve



2. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma

Nagu mina Sind

foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Koidupuna#/media/Fail:Sunrise_at_angkor_wat.jpg

    NAGU MINA SIND

laisalt astusid voodist välja
tollel õhetaval hommikul
käisid kusel
pesid käed ja
süütasid sigareti
nagu tavaliselt
kuid tavaliselt oled Sa
hommikuti virk
Sa mu hommikune ärataja
Sa mu koit

tavaliselt rüüpad Sa
sigareti kõrvale
paar tassitäit kohvi
läidad järgmise ja järgmise
sigareti
tavaliselt ...
äratuseks ...

tollel hommikul
oli kõik teisiti
Sina olid teine
või koguni kolmas
vahet ju ei ole


tähtis on see et Sa olid ja oled
oled minuga
et Sa armastad mind
nagu mina Sind
nagu tookord
kui mere malbed sõrmed
meid enese embusse haarasid
ühel ajal
ühes kohas
ühes loos ...

iga kord kui Sa
oled mu kõrval
on mul silmi vaid
Sinu jaoks
aga kui Sa lähed
süttivad taevas ka kõige
tuhmimad tähed
ja nendel tähtedel on
Sinu nägu
Sinu nimi
need on koidutähed
igavesed äratajad

laisalt astusid voodisse
tollel õhetaval hommikul
süütasid südamed
ja ...
ulatage palun üks
peekritäis jahedat
vett


29. november. 2019.a.
Vana-Rääma