teisipäev, 31. juuli 2018

Pärlselja rannas

alt paistab saunalina, ausõna...

 Nagu arvata oligi, oli hommikul tõustes leitsak tagasi ning plaan rajale minna nurjus. Aga ju pidigi nii minema, sest meie päev kujunes ülimõnusaks. Nimetagem seda siis "Anneli päevaks," sest just tema on "süüdi" selles kuhu me täna jõudsime.

 Mööda "Romantilist Rannateed" sõita on ülimõnus. Nii me peale seda kui Anneli Pärnus autorehvid vahetatud sai, raannateele kulgesimegi. Pärlselja rand asub kaugel Pärnumaa otsas, õigupoolest peaks ta vast kuuluma nüüd Lääneranna valla koosseisu, kuigi vahetult enne seda asub Tõstamaa alevik, mis on Pärnu linna kooseisus, segane maailm, aga armas ikka ka. Ühesõnaga, kes veel ei tea siis Pärlselja asub suhteliselt Varbla lähistel, peale Tõstamaad, Kastnat, Vaistet. Kohe seal samas kõrval asuvad veel paar randa, millest üks on Varemurru rand ja teine Matsirand. Pärlselja jääb siis vahepeale. Juba nõukogude ajal korraldati seal lastelaagreid-toona kandsid need pioneerilaagrite nime. Ka täna on lapsed seal laagris ja vahetult enne meid läks kogu laagriseltskond randa. Nii saigi rand rahvast täis.

 Imeline kohake see Pärlselja. Miskipärast meenutas rand mulle Portugalis asuva kaluriküla- Aveiro randa, olgugi, et sealne rand on Atlandi ookeani ääres ja kordi võimsam. Aga ma võin tõmmata mõningaid paralleele, fotod on saranased.

 Vesi oli ülisoe, lausa kuum oli kalda äär. Sinivetikaid ei olnud ja laineid ka üldse mitte. No nii soojas supis pole ma vist kunagi enne käinud. Sain endale taas roosa tagi selga, kuigi eelmisereedene punetus on alles ja nahk aina koorub. Aga liiga ma ei teinud, olin lõuani vees, sest rand läheb üsna ruttu sügavaks, ei pea pikka maad läbima. Mõnus oli.

 Ja edasi sõitsime mööda romantilist rannateed (vist kogu ranniku läbi, isegi tupikusse sattusime) Anneli koju Kabristesse, kus sai väliduši mõnusid nauditud ning ka selle vesi oli mõnusalt soe. Värskendus missugune! Ühiselt tegime ka süüa ning sõime. Maa õhk oli fantastiline ja isegi ükski mutukas ega putukas ei tüütanud meid. Vaid kaks perekoera olid seltsis, sest perekassid on natuke ujedad. Ralfi ja Tessa jäädvustasin fotodele ka.  Aitäh, kallis Anneli, selle mõnusa päeva eest! Loodan et kohtume enne veel, kui sa juba järgmisel nädalal Lapimaale tagasi sõidad!

 Fotod kõnelevad ja kõnetavad:
väike reklaam ei tee paha...
siit me lähme...
Pärlselja rannas
imeline, nagu Atlandi ääres...
laagrilapsed said loe vette joosta...
Anneli, Germo ja laagrilapsed...
üle liivaluidete...
rannatee
vihje: mul on tiivad...
poose kuulub asja juurde, muidu te ei usu, et ka mina käisin Pärlseljal :)
Germo peseb
väiduši all oli mõnus...
3 aastane Ralf
15 aastane Tessa
Ralf ja Anneli
Anneli, Ralf ja Meida-memm :)
hakkisin värskeid tomateid...
Germo ja Ralf
ilus...
papud
nämm-nämm


31. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 30. juuli 2018

Jaansoni rada 119.päev


 Nonii, niikui niuhti rada läbitud!
Ausalt öeldes pole isegi mingit väsimust, oleks võinud veel mõningad kilomeetrid läbida. Tänaseks teekonnaks jäi 9,3 km. Ehk siis tegime rajale tiiru peale ja energiat on tõesti ülearugi veel. Mõnel päeval lihtsalt ei väsi ja täna see päev oli. Peale väikest vihmasabinat on õhk ka kergem ja päike ei kõrveta, lausa lust oli kepikõndida.

 Väga palju tuttavaid oli rajal. Kes sõitis jalgratast, kes ujus, kes jooksis. Ilmselt paljud kasutasid võimalust, sest leitsakuga on raske ennast liigutada. Jääb loota et ka homme on rajailm.

 Ei kurtnud ei Maarja ega Germo väsimust. Ilmselt jäid kõik rahule. Mina jäin küll.

Aga lasen nüüd fotodel kõnelda:
minek...
2 km läbitud...
Maarja ja Germo puhkepausil...
kohustuslik selfi ikka ka :)
3 km läbitud...
4 km läbitud...
vaade sillalt
Maarja ja Germo sillal
poseerin sillal...
pilk jäi peatuma koeral kes mind vaatas, ja....
Ronni
Sveta, Tiia ja Ronni
6 km läbitud...
rajal...
7 km läbitud...
Irina ja Pärnu jõgi
armas Irina harrastab ujumissporti
8 km läbitud...
9 k´m läbitud...
kodu peaaegu paistab


30. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

NEID AEGU AMMUSEID- Ivi Soomre


 Õnneks pole mõnusalt kuum suvi mu ajusid ära mulgustanud ning lugemishimu ka ei rauge, seega on keskendumisega kõik okei. Nii ma siis järjekordse raamatu lugemisega ühele poole saingi. Sellel korral on tegu Ivi Soomre lühijuttude kogumikuga, mis oleks justkui järjed üksteisele, ehk siis ongi suurel määral Ivi elust maha kirjutatud, nooruspõlvest. Jätkuvalt tunnen, et nendest aegadest on põnev lugeda. Jah, Ivi Soomre on see sama 83 aastaseks saav memm, kelle lühiromaanist ma eile blogisin.

 Ka seda raamatut pole poodides müügil ja ma eeldan et autori enda käest saab selle vajadusel soetada.

  Raamat jätab positiivse mulje, olgugi, et jutukesi on selles igasuguseid, aga peamiselt elust enesest, nii juba alapealkirjad kõnelevad: Eksinu. Pulmasaladus. Saunamees. Teater. Piiluja. Palve. Elumehe saatus. Elumees jne...

 Kõige suurem rõhk on armukadedusel, mis on üks väga kole asi, lõhub hingi ja elusid. Eks igas külas, linnas ja alevis ole omad veidrad tegelased, nii ka selles raamatus. Ma ise olen korduvalt maininud, et igas külas on oma Sass ja mitte maininud vaid mainimise pärast, vaid nii ongi. Nii on ka selles raamatus igas jutukeses keegi veider tegelane, kes luba küsimata astub su ellu ja mitte just heade kavatsustega, ent ometi lõppevad jutukesed positiivselt.

 Mõnus ja ladus lugemine, ehkki taas toimetamata. Aga lugeda kõlbas.

Aitäh, hea Ivi, selle raamatu eest!
läks pühendustega raamatute riiulisse...
väike spikker


30. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Ajakiri "Saatus & Saladused" (augusti number)

 Järjekordne "Saatus & Saladused" number on ilmunud, augustikuu number. Selles on avaldatud minu jutuke "Vaikimine murrab südameid" ja luuleveergu saatsin Elina Talvaru luule.

 Kui sinul on rääkida mulle oma lugu, võta minuga ühendust juba täna, kas fb kaudu või kirjuta mu meilile: marleen003@hot.ee

 Septembrikuu numbri tarvis on mul luuleveergu luuletused olemas, aga juba oktoobrikuu numbris saan avaldada sinu luule.

 Kui sul on rääkida mulle mõni müstiline lugu, võta ka minuga ühenust, sest müstilisi lugusid kirjutan ajakirja "Müstilised lood."

 Kui sul on mõni eriline lemmikloom, omanäoline ja huvitav, siis ka temast saame loo teha, ajakirja "Lemmik." Võta ühendust!

  Mõnusat suve!
jutuke jätkub...
Elina Talvaru luule
augusti "Müstilised lood" ja "Saatus & Saldused"


30. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 29. juuli 2018

Viik


    VIIK

Jah, vahel siis, kui maailm jookseb liiva,
ma jaanalinnu kombel peidan pea
Mis sest et üleeilne jooksis kiiva
ja ülehomseid lihtsalt ma ei tea

Koob kuumahurma taeva nõeljas kämmal,
ma visklen, võbelen ja olen poolik
Ei ole vahet, sünnib mul kas vemmal,
ma olen iseennast maha kandnud noorik

Kui aeg kord hallad heidab heinamaale
ja kulgemise karikas saab triiki
Siis tagasi ma mõtlen eluloole
ja usun, või siis loodan-jäime viiki(?)


29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

PATUGA POOLEKS- Ivi Soomre


 Mõtlesin, et lõppeks on kaua oodatud suvine lugemispaus kätte jõudnud, aga kus sa sellega. Juba paar ööd tagasi lugesin ühe jutiga läbi Ivi Soomre lühiromaani, just lühiromaan see on, ei ole novell. Guugeldasin ja avastasin, et seda raamatut ei ole poodides müügil, eeldan, et selle saab endale soetada vaid autorilt, kuid ma ei ole päris kindel. Minule Ivi kinkis selle ja ma võin soovijale lugemiseks laenata, kuigi ega ma just pühendustega raamatuid eriti oma koduraamatukogust välja laenutada ei taha, sest need on erilised, ehivad eriliste raamatute riiulileid. Ja mul on juba arvestus sassis kui palju mul neid on, no alla 300 veel kindlasti.

 Mis on selle lühiromaani plussiks? Kuna tegu on eaka inimese poolt kirja pandud raamatuga (Ivi saab augustis 83 astaseks) siis on väga põnev lugeda meie vanaemade ja vanavanemade minevikust, ajast, kus meid ennast polnud veel olemaski. Sellest tänapäeval enam väga palju ei kirjutata, ent ometigi ei tohiks me unustada oma eellaste kombeid ja elu. See on etnograafiline lühiromaan. Päriselt.

 Raamat kõneleb preestri sohilapsest Ottost, kelle kohta sosistati igasuguseid legende. Vanasti sattus  lapsega üksikema rahva põlu alla, tema peale näitas kogu küla näpuga ja mõnes mõttes olid nii sohilaps kui ema hukule määratud. Minu jaoks oli see põnev lugemine, sest olen vanavanemate ajaga mingil määral kursis, sest lapsena olin ma suhteliselt vanavanaema laps ja just tema lahkumine pilvepiirile pani mind luuletama, olles ise vaid 4 aastane. Aga rohkem ma ei reeda, kes tahab-saab seda raamatut ise lugeda.

 Raamatu miinuseks on see, et see on natuke ülekäe tehtud. Jah, andeka Pärnu poetessi ja kunstniku Luule Luuse illustratsioonidel on raamatus tähtis osa, need on imelised, aga kahjuks on raamat toimetamata. Tähevigu ma küll ei näinud, aga keelekasutus on kange ja sõnaseade väga sassis, ent ometigi ei seganud see mul raamatu lugemist. Loodan, et autor annab oma käsikirjad edaspidi toimetaja kätte. Mina nautisin.

 Aitäh, hea Ivi!

29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma


Fantastiline Lamba Vest Terminaatoriga


 Naudin sajaga suve, ehk mind ei tapa see kuumus, pigem võimaldavad fantastilised suveilmad võtta osa paljudest üritustest ja sündmustest. Muidugi võimaldavad seda ka sõbrad, sest omal mul enam autot ei ole ja load on ka aegunud, aga paraku ilma autota igale poole, kuhu tahaks, ei jõua. Eilse Lamba Vestile mineku eest võlgnen tänusõnad armsale Reelika Soometsale, tänu kellele me Germoga imelise laupäevaõhtu veetsime. Aitäh!

 Olen aegade algusest fännanud Terminaatorit, sestap elasime Germoga lava ees bändile kaasa ja loomulikult jäädvustasime ka fotodele. Germo rõõmustas kunagise klassivend Toomase nägemise üle, nii sai nemadki fotole püütud. Ja üleüldse nägime väga, väga palju tuttavaid. Pool Pärnut vist oli ennast kohale vedanud, ja kaugematki rahvast.

 Käisin Lamba Vestil teist korda, õigupoolest esimest korda õhtusel livekontserdil. Patt on ju minemata jätta, kui kõik need kontsedrid tulevad sulle tasuta kätte, on vaid kohalemineku vaev. Jah, te lugesite õigesti, Lamba Vest kaunis Pärnumaa külakeses-Uulus on tasuta.

 Nüüd aga fotogalerii:
28 aastat hiljem ;)
selfi armsa Sigridiga
Germo omas mullis...
fanatastiline termikas!
Germo oma klassivennaga (Toomasega)
mees, kes ei vaja tutvustamist...
kaunid naiskad- Kady ja Reelika
kenad särasilmad :)
meie seltskond
armas Sigrid oma armsa lapselapse Robiniga

Nautige kuuma suve, nii kaua kui seda veel on!


29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma