Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

esmaspäev, 30. juuli 2018

NEID AEGU AMMUSEID- Ivi Soomre

Õnneks pole mõnusalt kuum suvi mu ajusid ära mulgustanud ning lugemishimu ka ei rauge, seega on keskendumisega kõik okei. Nii ma siis järjekordse raamatu lugemisega ühele poole saingi. Sellel korral on tegu Ivi Soomre lühijuttude kogumikuga, mis oleks justkui järjed üksteisele, ehk siis ongi suurel määral Ivi elust maha kirjutatud, nooruspõlvest. Jätkuvalt tunnen, et nendest aegadest on põnev lugeda. Jah, Ivi Soomre on see sama 83 aastaseks saav memm, kelle lühiromaanist ma eile blogisin.

Ka seda raamatut pole poodides müügil ja ma eeldan et autori enda käest saab selle vajadusel soetada.

Raamat jätab positiivse mulje, olgugi, et jutukesi on selles igasuguseid, aga peamiselt elust enesest, nii juba alapealkirjad kõnelevad: Eksinu. Pulmasaladus. Saunamees. Teater. Piiluja. Palve. Elumehe saatus. Elumees jne...

Kõige suurem rõhk on armukadedusel, mis on üks väga kole asi, lõhub hingi ja elusid. Eks igas külas, linnas ja alevis ole omad veidrad tegelased, nii ka selles raamatus. Ma ise olen korduvalt maininud, et igas külas on oma Sass ja mitte maininud vaid mainimise pärast, vaid nii ongi. Nii on ka selles raamatus igas jutukeses keegi veider tegelane, kes luba küsimata astub su ellu ja mitte just heade kavatsustega, ent ometi lõppevad jutukesed positiivselt.

Mõnus ja ladus lugemine, ehkki taas toimetamata. Aga lugeda kõlbas.

Aitäh, hea Ivi, selle raamatu eest!

läks pühendustega raamatute riiulisse...

väike spikker

30. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Ajakiri "Saatus & Saladused" (augusti number)

Järjekordne "Saatus & Saladused" number on ilmunud, augustikuu number. Selles on avaldatud minu jutuke "Vaikimine murrab südameid" ja luuleveergu saatsin Elina Talvaru luule.

Kui sinul on rääkida mulle oma lugu, võta minuga ühendust juba täna, kas fb kaudu või kirjuta mu meilile: marleen003@hot.ee

Septembrikuu numbri tarvis on mul luuleveergu luuletused olemas, aga juba oktoobrikuu numbris saan avaldada sinu luule.

Kui sul on rääkida mulle mõni müstiline lugu, võta ka minuga ühenust, sest müstilisi lugusid kirjutan ajakirja "Müstilised lood."

Kui sul on mõni eriline lemmikloom, omanäoline ja huvitav, siis ka temast saame loo teha, ajakirja "Lemmik." Võta ühendust!

Mõnusat suve!

jutuke jätkub...

Elina Talvaru luule

augusti "Müstilised lood" ja "Saatus & Saldused"

30. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 29. juuli 2018

Viik

VIIK

Jah, vahel siis, kui maailm jookseb liiva,
ma jaanalinnu kombel peidan pea
Mis sest et üleeilne jooksis kiiva
ja ülehomseid lihtsalt ma ei tea

Koob kuumahurma taeva nõeljas kämmal,
ma visklen, võbelen ja olen poolik
Ei ole vahet, sünnib mul kas vemmal,
ma olen iseennast maha kandnud noorik

Kui aeg kord hallad heidab heinamaale
ja kulgemise karikas saab triiki
Siis tagasi ma mõtlen eluloole
ja usun, või siis loodan-jäime viiki(?)

29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

PATUGA POOLEKS- Ivi Soomre

Mõtlesin, et lõppeks on kaua oodatud suvine lugemispaus kätte jõudnud, aga kus sa sellega. Juba paar ööd tagasi lugesin ühe jutiga läbi Ivi Soomre lühiromaani, just lühiromaan see on, ei ole novell. Guugeldasin ja avastasin, et seda raamatut ei ole poodides müügil, eeldan, et selle saab endale soetada vaid autorilt, kuid ma ei ole päris kindel. Minule Ivi kinkis selle ja ma võin soovijale lugemiseks laenata, kuigi ega ma just pühendustega raamatuid eriti oma koduraamatukogust välja laenutada ei taha, sest need on erilised, ehivad eriliste raamatute riiulileid. Ja mul on juba arvestus sassis kui palju mul neid on, no alla 300 veel kindlasti.

Mis on selle lühiromaani plussiks? Kuna tegu on eaka inimese poolt kirja pandud raamatuga (Ivi saab augustis 83 astaseks) siis on väga põnev lugeda meie vanaemade ja vanavanemade minevikust, ajast, kus meid ennast polnud veel olemaski. Sellest tänapäeval enam väga palju ei kirjutata, ent ometigi ei tohiks me unustada oma eellaste kombeid ja elu. See on etnograafiline lühiromaan. Päriselt.

Raamat kõneleb preestri sohilapsest Ottost, kelle kohta sosistati igasuguseid legende. Vanasti sattus lapsega üksikema rahva põlu alla, tema peale näitas kogu küla näpuga ja mõnes mõttes olid nii sohilaps kui ema hukule määratud. Minu jaoks oli see põnev lugemine, sest olen vanavanemate ajaga mingil määral kursis, sest lapsena olin ma suhteliselt vanavanaema laps ja just tema lahkumine pilvepiirile pani mind luuletama, olles ise vaid 4 aastane. Aga rohkem ma ei reeda, kes tahab-saab seda raamatut ise lugeda.

Raamatu miinuseks on see, et see on natuke ülekäe tehtud. Jah, andeka Pärnu poetessi ja kunstniku Luule Luuse illustratsioonidel on raamatus tähtis osa, need on imelised, aga kahjuks on raamat toimetamata. Tähevigu ma küll ei näinud, aga keelekasutus on kange ja sõnaseade väga sassis, ent ometigi ei seganud see mul raamatu lugemist. Loodan, et autor annab oma käsikirjad edaspidi toimetaja kätte. Mina nautisin.

Aitäh, hea Ivi!

29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Fantastiline Lamba Vest Terminaatoriga

Naudin sajaga suve, ehk mind ei tapa see kuumus, pigem võimaldavad fantastilised suveilmad võtta osa paljudest üritustest ja sündmustest. Muidugi võimaldavad seda ka sõbrad, sest omal mul enam autot ei ole ja load on ka aegunud, aga paraku ilma autota igale poole, kuhu tahaks, ei jõua. Eilse Lamba Vestile mineku eest võlgnen tänusõnad armsale Reelika Soometsale, tänu kellele me Germoga imelise laupäevaõhtu veetsime. Aitäh!

Olen aegade algusest fännanud Terminaatorit, sestap elasime Germoga lava ees bändile kaasa ja loomulikult jäädvustasime ka fotodele. Germo rõõmustas kunagise klassivend Toomase nägemise üle, nii sai nemadki fotole püütud. Ja üleüldse nägime väga, väga palju tuttavaid. Pool Pärnut vist oli ennast kohale vedanud, ja kaugematki rahvast.

Käisin Lamba Vestil teist korda, õigupoolest esimest korda õhtusel livekontserdil. Patt on ju minemata jätta, kui kõik need kontsedrid tulevad sulle tasuta kätte, on vaid kohalemineku vaev. Jah, te lugesite õigesti, Lamba Vest kaunis Pärnumaa külakeses-Uulus on tasuta.

Nüüd aga fotogalerii:

28 aastat hiljem ;)

selfi armsa Sigridiga

Germo omas mullis...

fanatastiline termikas!

Germo oma klassivennaga (Toomasega)

mees, kes ei vaja tutvustamist...

kaunid naiskad- Kady ja Reelika

kenad särasilmad :)

meie seltskond

armas Sigrid oma armsa lapselapse Robiniga

Nautige kuuma suve, nii kaua kui seda veel on!

29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 26. juuli 2018

Rada 118. päev+ Ivi Soomre+ Pärnu Cruises

koos Maarjaga...

Täna on hull päev olnud, või tegelikult mõnusalt pöörane. Keskpäeval kepikõndisime Germoga Vana-Pärnu randa, sest sellise kuumusega on just vees hea olla. Ja ülla, ülla, lepatriinud ongi Vana-Pärnu rannast minema kolinud, aga veised on alles. Ja loomulikult sai neist paar klõpsu tehtud.

Rahvast oli rannas ohtralt, ei imestagi. Me olime vees alla poole tunni, sest kartsin ära põleda, aga põlesin siiski, olen jälle punane nagu vähk. Aga elan edasi, vees oli mõnus ja soe. Nautisime sajaga. Nagu ikka. Aga ei saa ju mererannast otse koju tulla kui Vana-Pärnus elab inimesi keda tahaks näha ja kallistada. Nii jõudsimegi külla kirjanik, poetess ja laulusõnade autor Ivi Soomrele, kes on Pärnu staažikama luuleklubi "Suleklubi" üks raudvaradest. Ivi saab augustis juba 83 aastaseks, aga näeb väga hea välja, keppi kasutab vaid liikumiseks, kuna 4 kuu eest oli tal puusaoperatsioon, aga muidu on ta aktiivne ja tore, alati lahke ja ei lase külalistel tühja kõhuga enda kodust lahkuda. Lisaks hõrgutavale praetud lõhele sain sellel aastal esimest korda maitsta koduaia tomateid, oma lemmikud-härjasüdameid. Nämm-nämm!

Ivi Soomrest või mitu blogi kirjutada, sest ta on mitmekülgne inimene. Just Ivi on ka loonud sõnad Vana-Pärnu laulule ning oma lühijutte avaldab ta ajakirjas TIIU, ja tal on ilmunud palju raamatuid, luuleraamatuid, lasteraamatuid ja lühijuttudest koosnevad jutukogumikke, millest 2 ta rõõmsalt mulle kinkis ja pühendas. Jälle 2 raamatut eriliste raamatute riiulis juures! Aitäh, kallis Ivi külalislahkuse eest! Uute kohtumisteni!

Kepikõndisime 6 km ja pealegi. Kodus saime vaid paar tundi olla, kui kutsuti Pärnu Cruisesega jõevaadet nautima. Aitäh Maarja ja Liivo, oli superarmas! Nüüd on üks selle suve unistus taas täitunud. Kallist kodulinna jõelt vaadata oli päris põnev.

Bluusipäevadele me täna ei jõudnud, aga eile sai käidud ja võin ka rahule jääda. Aga mis ma ikka lobisen, fotod kõnelevad ise.