reede, 8. juuli 2016

Täna tuli päike välja

Germo kuuri ukse ees värsket õhku hingamas...
    No nii! Tänane päev algas juba palju päikeselisemalt. Germo on 2 ööd minu kõrval maganud, sest nii on endal kindlam tunne, et vajadusel saan talle abi anda, aga õnneks ei ole kolmapäeva õhust saadik haigushood enam kordunud, vaid veidike rahutult ta magab, lihasetõmblusi on veel. See äratas mind öösel mitmeid kordi üles, samuti äratasid ka köhatamised, aga üldiselt magasime lõpuks mõlemad möödunud öösel. Hommikul tõusin selle peale kuidas Germo naeris, et üks sääsk oli kusagilt tuppa pääsenud ja pinises minu pea kohal.

  Pool tundi tagasi lubasin ta õue. Värsket õhku vaja ja ilm ka päikeseline, patt toas istuda. Muidugi käin ma iga natukese aja tagant jälgimas mida ta seal teeb, sest alles on kõik nii värske ja olen valvas. Pesuresti tassisin ise välja ja panin ka telliskivid selle jalgadel, et tuul pikali ei puhuks, kuigi Germo peab kivide panemist enda kohustuseks. Palusin, et ta väljas rohkem istuks, kuigi ta kipub ka juba jooksma. Võibolla mõtlen üle, aga pole parata. Vahepeal istub kuuri ukse juures toolil ja siis jalutab. Toas teleka ees jääb lihtsalt nõrgaks ja liikuda on vaja. Eks näis, kas ta täna lõuna ajal magama ennast sätib või mitte. Mina ei sunni.

kassid uuu, kus te olete??! ;) 

pesu on kõige ohutum kuivatada meil siin ukse ees, mitte kuuride taga...

  Ise püüan asjalik olla, pesu sai pestud, toad koristatud ja sudoku lahendatud. Jah, ma põen sudokutõve juba lausa aastakümneid ja reedeti tuleb ju Nelli Teataja, siis olen mõneks ajaks laua taha naelutatud.
Oleme teel paremuse poole!


9. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 7. juuli 2016

Kõik päevad ei ole alati vennad...



   Eilne päev algas kenasti. Kõik tundus lilleline. Hakkasin suure tuhinaga elamist ümber tõstma. Siis tuli luulehaldjas Luule Luuse oma Vana-Pärnu aiast ravimtaimedega ning tõi ka Germole maasikaid ja rohelist salatit. Õhtul, kella 20.00-21.00 vahel hakkasin ravimtaimi varte küljest eemaldama ja kuivama panema, kui...Jah, eile arvasin, et ma ei kirjuta enam blogipostitust Germo haigusest, kuid täna tunnen, et pean selle endast välja kirjutama, see on minu jaoks nagu teraapia.

   Nii siis, kell 21.00 kuulsin köögis ravimataimedega tegeldes toast kahtlaseid hääli...Õnneks tabasid ülirasked epilepsiahood Germot istudes. Aga kuna hoo ajal tõmbub kogu keha krampi, oli mul päris raske teda küljele lükata, et ta keelde ei hammustaks ja lämbuma ei hakkaks. Ja, pagan! Kui sa ühe käega hoiad krambitava poja pead, ei ole võimalik teise käega nututelefoniga kiirabi numbrit valida. Nutika jaoks on kahte kätt vaja. Nii olin taas hädas. Pean endale ikka nuppudega telefoni muretsema. Kaks hoogu ründasid Germot järjest ja need mõlemad kestsid vähemalt 2 minutit. Enne kiirabi tulekut, kui hood möödusid, surusin Germole suhu Orfifili tableti ja tühjendasin ta pärasoolde 10 mg Diazepami. Kiirabi töötajad mõõtsid Germo pulssi ja vererõhku, kuid õnneks ei olnud näitajad kriitilised. Nad olid tänulikud, et olin shokiseisundis suutnud nende töö ära teha. Lahkudes lausisid nad, et, kui peaks hood korduma, kutsuksin kiirabi tagasi ja siis tuleb haiglasse sõita. Õhtul veel siin mõne kalli inimesega suhtlesin, sest vajasin seda. Kui Germo oli hoogudest toibunud ja juba hakkas aru saama mis toimub sõi ta suure isuga. Tegin eile rämpstoitu, sest suurem uborka oli käsil ja aega ei olnud midagi ise nikerdada, aga friikad ja hakkvorstid maitsevad ju hästi. Õnneks ei saa ma kunagi Germo söögiisu üle kurta ning ta sõi korralikult kõhu täis ja siis uinus mõneks ajaks. Südaööl talutasin ta sinna kus kuningas jala käib ja toimetasin oma voodisse magama. Õnneks hood ei kordnud. Aitäh ka sulle, mu kunagine Reikiõpetaja Tõnu Aru! Ja tänud kõigile neile, kes elie hilisõhtul meile toeks olid! Öö oli katkendlik, aga umbes 5 tundi magasin ikka, kuigi iga Germo köhatamise peale olin üleval.
Ahjaa, nagu tellimuse peale olid majakassid Kellu ja Kiti eile minu toas Germo voodi ees, kuigi ma neid enam tuppa ei luba, panen neile õue süüa. Ma isegi ei ajanud neid välja, sest nad tulid Germole seltsiks, kui ühed head sõbrad.

   Hommikul äratas meid Karin kõnega ja praeguseks olen ligi 2 tundi vahetpidamata üritanud perearstile helistada, kuid telefon annab kinnist, kahjuks...Ja kohale minna me nii ehk naa ei saa, sest vähemalt 2 nädalat oleme nüüd toareziimil, või, noh, kui ma kusagile lähen, võtan Germo kaasa. Kahjuks pean ma loobuma kallite Heli ja Herlendi pulmadest, aga nad on kallid ja mõistvad inimesed ning ei pahanda. Juba eile andsin Helile teada, kuna 16. juuli ei ole enam mägede taga. See perearsti kättesaamine raskes olukorras teeb muret, midagi tuleks süsteemis muuta, kuid mida? Meie ootame nüüd homset, et ehk...

ja nüüd juba vaatab oma toas telekat (praegu juba pikutab, nõrk alles)


täna on ta õnneks juba tema ise, ootame koos kas saame perearstiga ühendust

meie toalilled mida Germo kastma kiirustas...

  Praegu Germo pikutab, kuigi enne istus koos minuga minu toas ja ootas kas saan pereartsile helistatud. Ja hommikul tõustes jõime koos kohvi ning sõime ka. Kuigi Germo keel on veel paks ja katki, sõi ta kenasti. Jahutasin kohvi maha ja panin rohkem koort, siis oli tal parem juua, sest kuum teeb valu. Peale hommikusööki on harjunud Germo ise voodid ära tegema, kuid täna tegin mina. Ta tundis ennast segaduses olevat, võttis eilsest lauale jäänud veekannu ja hakkas lilli kastma. Kuigi mul on kindlad päevad selleks, ei sekkunud ma ta tegevusse.

  Ravimtaimed kuivavad pliidil, kuid suutsin unustada paari ravimtaime nimed selle ehamatusega. Neid on kokku 4, pipartmündi ja estragonpuju tunnen ära, aga teiste nimed on nagu noaga mälust lõigatud. Pean Luule Luusele helistama ja uuesti järgi küsima. Nüüd väike tutvustus nende kohta:

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Köögis[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse estragonpuju noori võrseid ja lehti. Võib säilitada sügavkülmutatult, kuivatades kaotab ürt osa oma maitsest. Tasub kasutada ettevaatlikult, kuna maitse on suhteliselt tugev.
Eriti populaarne on ta Prantsuse köögis. Estragonpuju sobib salatitessesuppidesseköögiviljagakalagalihaga ja munaga. Lisaks võib teda lisada sinepile ja majoneesile ning kurkidetomati ja paprika marinaadile. Estragon sobib hapukoore-ürdikastmetesse ning seeneroogade maitsestamiseks. Estragon on tuntud béarnaise kastme koostisosa.
Sellega maitsestatakse veine ja likööre. Tuntud on estragonpuju-äädikas. Estragoni kasutatakse laialdaselt konservitööstuses, liha- ja kalatööstuses.
Estragonpuju eeterlik õli on ilusa rohelise värvusega. Sellest valmistatakse siirupit, millest tehakse karastusjooki "Tarhun".

Ravimina[muuda | muuda lähteteksti]

Estragonpuju tee parandab söögiisu. Välispidiselt kasutatakse reuma ja peavalu puhul. Estragonpuju õli kasutatakse aroomiteraapias.
estragonpuju

Andmed pärinevad Vikipeediast
************************************************************************************************************''
Piparmünt on tugeva lõhnaga mitmeaastane maitsetaim. Ta eelistab kasvada poolvarjulises kohas ja niiskemapoolses huumusrikkas mullas. 

Värskeid ja kuivatatud lehti kasutatakse salatites, suppides, kastmetes, liha- ja köögiviljatoitudes. Kõige tuntum on tema kasutamine tee valmistamisel, piparmündi toime on rahustav, seedimist soodustav ning iiveldust ja puhitust vähendav. 

Taim istutatakse välja pärast öökülmi. Värskeid lehti võib noppida kogu suve läbi. Kuivatamiseks lõigatakse varred hommikupoolikul maapinnast veidi kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Taim on soovitatav talveks kergelt katta. 

aedpiparmünt

Andmed pärinevad SIIT.
Kena neljapäeva!

7. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 5. juuli 2016

Uus tass Türgist, uus Ingel Soomest jne...

uus tass Türgist

   Täna oli meil taas külalistepäev. Olen siiani Tallinna uudiste ootel, puude ootel ja veel ühe asja ootel,(millest ma veel avalikult ei räägi) seega päevad kipuvad koduselt mööduma. Mu kallid külalised arvasid samuti, et, kui tulevad uudised, tulevad kõik korraga. Sama tunne on ka minul. Sellepärast ma eriti kodurajoonist kaugemale ei kipu. Ootusärevus.

  Täna jõudis minu kollektsiooni tass Türgist. Selle tõi armas Triin, kes käis 2 nädalat Türgis puhkamas. Aitäh, aitäh, aitäh, kallis Triin! Nüüd on mul juba 2 erinevat Türgi tassi. Ja kokku on mul 2 lusikaga tassi. Olen õnnelik.

  Kallis sõbranne Jaanika jõudis eile Soomest tagasi ning tõi mu kollektsiooni juurde lausa 3 inglit, kõrvarõngad ja ripatsi. Nüüd on minu elamine veel rohkem kaitstud. Aitäh, kallis Jaanika!

Jaanika kingitud Inglid
 
  Ja armsale Irinale suured tänud lõngade ja niitide ning nende teiste asjade eest! Kui ma taas käsitöölainele satun, saad ka näha mille ma nendest kokku nikerdan. Üks heegeldis on pooleli, aga pole hetkel vaimu jätkamiseks, ehk sügisel.

Irina kingitud lõngad ja heegelniidid

  Ja ligi nädala eest korjatud põdrakanep ja teelehed jõudsid ka täna purkidesse. Taas paar purki talvevarusid juures. Annaks ilma, ma juba lausa kibelen korilusega tegelema. Plaanin sellel aastal ka moose, kompotte ja igasuguseid möginaid sisse teha. Järjest kõik aedviljad ja puuviljad valmimas.

põdrakanep ja teelehed

  Miski keeb, kisendab ja pulbitseb mu sees, see teeb rahutuks. Ma vist pean selle kõik endast välja kirjutama. Hea, et inspiratsioon on tagasi. Eile kirjutasin luuletuse, täna lühijutu, ehk homme jätkan mõne pooliku romaani kirjutamist. See kõik maandab ootusärevust. Ehk.


5.juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

Tagasi minevikku

pilt illustratiivne, leitud netist


    TAGASI MINEVIKKU

   Seisin lagendikul. Tuul silitas mu hobusesabasse seotud juukseid. Eemal laotas traktor põllule sõnnikut ning tugev virtsalehk tungis mu sõõrmeisse. See mind ei häirinud, kuna olen kasvanud maal ja jooksnud lapsena paljajalu karjakoplis ning võõrad pole ka hetked, kui tervet küla täitis sõnniku hais.
   Telefon mu rukkilillemustrilise kittelkleidi taskus laulis juba kolmandat korda Terminaatori lugu Muinasjutumetsas. Ei mina tihanud kõnedele vastata, sest olin ise justkui muinasjutumetsas. Peas kummitasid sama laulu sõnad; "muinasjutumetsa sa ei tule tagasi..."
   "Tere. Vabandust, kas tohib teid tantsule paluda?" kuulsin meesterahva häält oma selja taga. Keerasin ennast ümber, kuid mitte kedagi ei olnud. "Oh, jah, hakkan vist hulluks minema!"teadvustasin endale, kuni leidsin taas ennast laulusõnade lummusest. Istusin murule ja unustasin intsidendi, meloodia viis mind enesega kaasa, aega mil Terminaator oli alles teel tippu. Silme ette kangastusid Jaagup Kreemi pikad, kontserdist higimärjad juuksed ning paarikümne aasta tagune aeg, mil leierdasin makil Terminaatori kassetti Kuld, millelt kõikide laulude sõnad olid mulle pähe kulunud, ka laulude järjekord.
  "Pagan! Ma pidin ju täna tööhõiveametisse minema!" ehmatasin ennast kaameks.
"Tühja sellest,"tunnistasin endale, kuna nii kui nii polnud seal käimisest tolku. Pealegi kippusid sealsed ametnikud töötuid alahindama ja mõnitama, tunnistamata, et töötuses on süüdi suurel määral meie ühiskond, kus töökohad pankrotistuvad, see kellel vähegi võimalus avaneb, emigreerub väljamaad orjama. Paari kuu eest langesin niigi ebameeldivuse osaks, kui ühes ajalehes ilmunud luuletuse eest väikse honorari sain, ning sellepärast töötuhüvitis ära taheti võtta. Ka peale avalduse kirjutamist jäid nad minu aususes kahtlema. Peale mida kaalusin isegi kodumaalt lahkumist. Isegi elu- ja töökoht olid mul imedemaal Soomes olemas, aga Eesti patrioodina jäin ning täna võin uhkusega nentida, et olen üks väheseid eestlasi kes pole Soomes jalgagi maha saanud. Esiteks armastan ma liiga palju oma kodumaad, peret, meie laugjaid lagendikke, põlismetsi, rahvuskultuuri ja mulda. Võõrad maad ja linnad mind ei inspireeri, olen järgi proovinud ja lausa haigeks jäänud võõrsil viibides. Minu juured on ilmselt liiga sügaval Eesti paeses pinnases ja kätte neid seal saada ei ole võimalik, ka parema tahtmise juures. Rassist ma ei ole, erinevate maade ja riikide kultuur ja kombed lähevad mulle vägagi korda, aga sellest kõigest on tänapäeval võimalik osa saada ka läbi internetimaailma, kui suurem huvi on. Selles olen ma sada protsenti kindel, et mina lähen siit vaid jalad ees.
  "Kõik see oli kord ja las ta jääbki nii..." laulsin ma juba kõrvulukustavalt, see lisas minusse sellist adrenaliini, unustasin, et peale minu on maailmas veel teisi, kasvõi lagendiku ääres laiuvas põlismetsas, mille asukad ilmselt mu lärmist segadusse sattusid. Just nii võib mõjuda üks laul, kui elad selle sõnade paralleelmaailmas ja unustad reaalsuse. No, ja mida kõike veel? Viib ka Terminaatori sõnum mind tagasi minevikku, aega, mil maailm oli muredest prii, mil kõhuliblikad võtsid päikesepõimikus üha rahutumaid tiivaripsutusi ette. See oli meie aeg, minu ja mu esimese armastuse aeg, ilus, õrn ja puutumatu, mürgitamata õelusest ja rikkumata tunnetest, vägivallast ja vaimupimedusest. See oli tingimusteta armastuse aeg. Minu noorusaeg.
   Nüüd ma seisan lagendikul, kuulen taas su häält, tunnen su puudutusi, meelaid huuli, erutun ja upun endasse, nagu sina tookord minusse.
  Mõtteil on väledamad jalad, kui valul.

5. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 4. juuli 2016

Maantetolmu...

pilt illustratiivne. leitud netiavarustest


  MAANTEETOLMU...

Maantetolmu upub vana vanker,
väsind hobu- kaarikut kes veab
Koidest puretud on luitund mantel
taadi seljas. Eit see päevi neab

Siis, kui meile kaugel noorusajal
kosjalised tulliva- oh, aeg!
Saivad mõrsjad kaasavaraks maja-
talu, millel mustad olid laed

Nüid ei enam kõlba hobusõiduk,
ubinadki ostetakse poest
Kihutataks`autodega võidu,
rahvuskombed pole enam moes

Maantetolmu upub vana tare,
aidauks vaid kriuksub tuulte seas
Talust jäänud alles ahervare,
sauna taga hauaristid reas...



4. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 3. juuli 2016

Võsa Petsi või Ain Allase asemel leiab vahel probleem lahenduse ka läbi ajakirjanduse...

artikkel Nelli Teatajas


   Terasem või aktiivsem (minu) blogide lugeja luges ka ehk reedel kirjutatud blogi, kus kirjutasin reedeses Nelli Teatajas ilmunud suurest probleemist Jõgeval, kus kassikuse haisu all kannatasid suure kortermaja elanikud. Korduvad pöördumised linnaisade ja korteriühistu poole ei toonud probleemile lahendust. Naabrid olid lootust kaotamas, kuni üks neist pöördus minu poole, et kirjutaksin sellest kõigest lehes.

  Jah, Võsa, Petsi saadet meil enam ei ole, Ain Allase "Kaua võib" on küll veel teleekraanil, aga ega paljud ei taha ju probleeme kaamerate ees lahata, kui saab ka need lahendatud läbi ajakirjanduse. Täna saan ma maitsta oma ajakirjanikutöö vilju, selles mõttes, et juba tänaseks on probleemile lahendus leitud ja kassid 60 korteriga elumajast ära viidud ning naabrid saavad taas värsket õhku hingata. Naabrid kurdavad muidugi siiani Jõgeva linnaisade loiduse üle kodanike probleemide lahendamisel, kuid loodan, et nüüd hakkavad nad ka mõtlema.

  See on minu hobitöö pluss, mis täidab mind positiivse energiaga. Lugemiseni ja kirjutamiseni!

Artikkel olemas ka veebis. Lugeda saate SIIT.

3. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

Mõne hetkega putukatest priiks

selline näeb välja pakend ja kõrval on kriidid
   Siirad ja suured tänud Mallele, kes mulle kriidid kinkis!
Elan vanas augulimajas, ahjuküttega korteris, esimesel korrusel. Selles majas on veel kuivkäimlad ja teadagi, igasugused porikärbsed, pisikesed tüütud kärbsed, sääsed ja muud mutuka-putukalised kipuvad ukseist ja aknedest elamisse tulema, kes segavad magamist. Pluss veel meeletult palavad ilmad teevad oma töö, nii olengi mitu ööd magamata olnud, aga täna sain probleemile lahenduse.

  Noh, ilmataat tuli ka oma vihmapilvedega appi, aga just selliste ilmade ajal kubises mu kodu igaugustest mutukatest. Eriti armastasid kärbsed mu suurt, bambusest tuulekella ja tiirlesid parves ka armatuuride all. Kärbselinte ma ei salli, esiteks olen pidevalt oma juustega nende küljes kinni ja teiseks ei meeldi mullle oma kodus pidevalt laipu näha. Kole, must ja jälk moodus kärbestest vabanemiseks.

  Jah, telekas ju pakutakse igasuguseid putukaid eemaldavaid vidinaid, aga need on kallid ja mul puudub igasugune usk nendesse.

  Kunagi, pakun, et üheksakümnendatel sai putukate eemaldamiseks ostetud keemiakauplusest kriit, tehtud sellega ustele ja akendele ristid peale ja kõik lendputukad (ja mitte ainult, näiteks ka sipelgad) kadusid. Aastaid ma ei teadnud nende kriitide olemasolust enam midagi ning täna sain meeldiva üllatuse osaliseks, kui hea Malle need kotist välja võttis ja mulle kinkis. Uskuge või mitte, vaid üks uimane kärbes on hinge heitmas mu köögikardinal. Õhk on puhas, ei ühtegi porilast ei ole kogu mu elamises ega ka vahetusläheduses. Ka praegu on kõik uksed ja aknad pärani. Tegin kriidiga ristikesed kõikidele akende ja uste piitadele ning elame nüüd nagu paradiisis ;)

Soovitan soojalt!
jah, te näete õigesti, kriidipakk maksab vaid 23 senti!

3. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

reede, 1. juuli 2016

Hansapäevad Pärnus

kivihaldjas, kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone kivisid müümas 


   Olin hommikul tõustes Hansapäevadele mineku suhtes pisut skeptiline, sest maa oli vihmamärg,  kartsin, et ilmataat viskab taas mõne vembu, sest Grillfesti ajal sadas pidevalt nagu oavarrest. Aga võta näpust, ilm läks ilusaks! Pealegi leidsin meililt põneva kirja, et kivihaldjas, kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone müüb täna (tegelikult 1-3. juulil) Pärnu Hansapäevadel kivisid ja kivist ehteid. See oli üks põhjus, miks ma ennast kodust välja vedasin, sest sisetunne ütles, et ma pean täna roosa kvartsi omanikuks saama. Saingi.

  Roosa kvarstiga saate tutvuda Kristallihaldjate lehel. Mina kopeerin siia vaid pisikese lõigu:

Põhiomadused: armastus, harmoonia, suhted, südametervendus, eneseväärtustamine, lapsele, sensuaalsus, stress, hirmud, hingehaavad, manifesteerimine, kristallivesi, elektromagnetkiirgus
Roosa kvartsina olen peamine südamekeskuse ja armastusekivi. Olen puhta tingimusteta armastuse kristall, toon su ellu armastust, harmooniat ja õnnetunnet. Annan lootust ja usku, ravin hingehaavu ja leevendan stressi. Õpetan elama õnnelikult ja armastavalt läbi südame. 
Mineraal
Roosa kvarts kuulub kvartside perekonda ja on üks mäekristalli eriliike. Kvarts on tänu oma unikaalsele kristallvõrele planeedi kõige võimsam ravitseja, energiaid võimendav ja vahendav mineraal.
Roosa kvarts on ränidioksiid. Oma roosa värvuse on ta saanud mangaani sisaldusest. Värvuselt läbipäistev heleroosa või kirgas roosa.
Peamised leiukohad: Austria, Madagaskar, Brasiilia, Jaapan, India ja Ameerika Ühendriigid.
Huvitavat
Legend räägib, et armastusejumalad tõid roosa kvartsi maale lootuses, et tema ilus roosa värv äratab inimeste seas lootust ja armastust.
Roosa kvarts on läbi aegade olnud armastajate sümboliks ja abiellujatele talismaniks.
Nippe
Kõige kiirem on roosa kvartsi toime, kui hoiad kristalli enda läheduses või kannad teda ehtena oma südamekohal.
Kui soovid oma ellu armastust tõmmata või hoida oma kodu armastuse energias, siis paiguta roosa kvarts oma kodu armastusenurka. See asub kodu välisuksest sisse minnes kõige parempoolsemas nurgas. Jne...

  *********************************************************************************************

Saime ka kokku Eve, Kaidi, Terje, Harri ja Siimuga, ning juttu jätkus kauemaks. 
  Muide, sellel aastal Hansapäevadelt ostetud kodukali oli üle aastate väga hea. Ma olin juba lootuse kaotanud, kuna paaril viimasel aastal tundus, et hea kali on maailmast otsa lõppenud, sest seal müüdi leivamaitselist haput vedelikku mis südame lausa pahaks ajas.

olen nüüd roosa kvartsi võrra rikkam. aitäh, hea Epp! 


Epp Petrone müüb oma raamatuid ja ehteid, kivisid üsna Munamäe ja loomade ligidal. Soovitan külastada. Ehted otse Indiast


Epp Petrone ehted











kanaarilinnud müügiks...






nautisime ka rahvatantsuansamblit Tuuletallajad

mina, Germo, Terje, Eve, Kaidi



  Umbes veerand tunnikest elasime rahvatantsijatele kaasa ning Germo ja Kaidi said nendest ilmselt innustust, sest läksid ka tantsima ja tantsisid ikka päris mitu tantsu, elasid ennast välja. 
  Ringi käisime ikka ka, otseses mõttes ringi, sest nii on müügitelgid paigutatud. Ehteid müüdi tänavu päris palju, oli ka sepistatud esemeid, mis mulle eriliselt meeldivad, imehästi lõhnavaid seepe, loomi, puidust esemeid, hästi palju igasuguseid maitseaineid, vähem lihasaaduseid sellel korral, jne...
  Veidi aega nautisime ka Veelaval jämmivat Läti bändi Obscurus Orbism, mis on aastate jooksul üheks mu lemmikuks saanud. Hetkel ei meenu ühe mu lemmikbändi nimi, no on keeleotsal ja...Katalooniast pärit. Loodan ka neid taas Pärnu Hansapäevadel kohata. 
  Homme tahaks taas minna, kui ilm lubab ja midagi väga pakilist vahele ei tule. Aga eks näis. Igal juhul tänud imelise päeva eest, kallid sõbrad!

1. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
  
   

Minu jutukesed ja artikkel täna ilmunud ajakirjades ja ajalehes...

minu jutuke "Saatus & Saladustes"


    See ei ole ammu enam saladus, et ma kirjutada armastan. Armastan kirjutada erinevatel teemadel ning erinevatele väljaannetele, sest see on endale huvitav kogemus ja kõige põnevam on see, et minu hobitöö viib mind kokku ka erinevate inimestega. Suhelda mulle meeldib, olgugi, et iga artikkel ei tarvitse alati olla meeldiva alatooniga. Aga elu ei koosnegi ainult heast ja meeldivast, ikka ja aina leidab situatsioone ja hetki mille ees jääme nõutuks, leidub probleeme ja ebameeldivad olukordki millest justkui väljapääsu ei olekski.

  Ajakirjadele "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" kirjutan ma oma lühijutte, elulisi lühijutte, mis ei tarvitse olla elust maha kirjutatud, kuid las see jääb lugeja enda otsustada palju on jutukeses tõtt sees. Nii ongi põnevam. Mõlemasse ajakirja kirjutan ka nn persooniartikleid põnevatest inimestest, situatsioonidest ja sündmustest. Selle kuu ajakirja "Saatus & Saladused" saatsin ka poetess Erika Rosimannuse luule. Erika Rosimannus sai hiljuti lõppenud "Miss ja Mister poeesia Pärnu 2016" luulevõistlusel 2. printsessiks.

2. printsess Erika Rosimannus

  "Müstilistes lugudes" on avaldatud selle kuu numbris üks minu ahjusoojemaid lühinovelle "Varesele valu." Kui palju on selles loos reaalselt juhtunud seiku, kui palju väljamõeldud situatsioone, see jäägu lugeja otsustada. Ütlen nii palju, et juba sain selle jutukese kohta positiivset tagasisidet ja see innustab edasi kirjutama.
minu jutuke ajakirjas "Müstilised lood"

  Kui ma olen juba ajakirjandusele nn näpu andnud, ei saa ma ka taganeda olukordadest, kui tuleb kirja panna mitte just kõige meeldivam lugu. Tänasesse "Nelli Teatjasse"  kirjutasin loo sellest, kuidas üks memm on oma kasside pidamisega seadnud hädaohtu suure kortermaja elanike tervise ja heaolu. Iseenesest on kassid ju armsad lemmikloomad, aga, kui neid hoitakse toas vangis ja nende kuse hais tundib läbi kortermaja elanike uste ja akende, muutes kaasüürnike elukvaliteedi olematuks ning majaelanikud on ahastuse äärel ja kusagilt ei ole abi loota, tuleb vahel ka sellest kirjutada. Nii pöörduski oma murega minu poole Maire ja mina panin loo kirja. Kui teil on analoogseid situatsioone ja tunnete, et ajakirjandus võiks abiks olla, siis jutustage mulle oma lugu ja ma panen kirja. Olen alati mustandi saatnud ka eellugemiseks, et oleks aus mäng.

minu artikkel "Kassid ei lase elada!" Nelli Teatajas


1. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 30. juuni 2016

Kirjanikel on palgapäev korra aastas

  Igal aastal 15. aprilliks teevad kirjanikud AHF-ile taotluse (AHF- Autorihüvitusfond) raamatulaenutuste hüvitiste saamiseks. Selleks tuleb minna AHF lehele ja täita taotlus ja allkirjastada.

  Kui te laenutate raamatukogudest raamatuid, ärge andke neid käest kätte raamatukogus registreerimata, nii aitate kaasa meile, kirjarahvale, suure töö eest väikese tasu saamiseks. Korra aastas on meil palgapäev!

  Mina tegin ise esimest korda avalduse alles eelmisel aastal, ning aastaga on rohkem mu raamatuid lugema hakatud. Kui eelmisel aastal laenutati mu raamatuid  1092 korral, siis sellel aastal 2013 korral. Eelmisel aastal sain hüvitist 96.03 eurot, siis sellel aastal 220.45 eurot. Siirad ja suured tänud, et te mu raamatuid laenutasite ja laenutate! Selle aasta hüvitis läheb mul talvepuude ostmiseks, seega on soe kodu juba garanteeritud.

  Eelmise aasta andmeid saad lugeda SIIT.
Selle aasta andmeid SIIT.

Ja siin väike ARTIKKEL ka teemasse!
  Aitäh!

  Ahjaa, ma siin millalgi kirjutasin noorkirjanik Karina Louisa Puhtist, kes läks aastaks Inglismaale lapsehoidjaks. Mul on hea meel teatada, et ta hakkas blogi(jaks)ma. Tema töö ja eluga Inglismaal saate ennast kurssi viia SIIT.

  Louisa naudib Londonit


30. juuni. 2016.a.
Vana-Pärnu