neljapäev, 17. mai 2018

Jaansoni rada 102. päev


  Täna oli väga raske rajal. Ma usun et üheks peamiseks põhjuseks oli see, et läksin täis kõhuga kepikõndima. Lisaks panin liiga paksud ja õhku mitte läbilaskvad püksid jalga. Ning tagatipuks pidid sääsed meid ära sööma. Ausalt. Kohutav sääskede parv on rajal juba teist õhtut, aga päeval on jälle palav. Näis mida homne päev ette toob. Kui pussnuge sadama ei hakka, olen homme ka rajal. Samas on plaanis akende värvimine. Aga homme on homme.

Ahjaa, 6,3 km läbisime.

 Täna hommikul tehti mulle taas liiga vara äratust. Palun ärge helistage vähemalt enne kella 10! Ma olen öölane ja tahan hommikuti ennast välja puhata!!!

 Täna sai ka palju kasulikku tehtud. Paljud vast ei teagi aga see pole ammu enam saladus, et mu Ema elab ka nüüd meie majas (vahelduva eduga) ning täna saigi Ema korteri aknaid pestud ja pisut ka õues sahmitud. Seega tegus päev.

 Naabrinaine Maarja tõi ka oma kassi, kes reeglina on toakass, välja. No ja meie pisike Simba ei saanud üldse aru mis Maarja Pollil viga on, muudkui tahab trepikotta, ronib mööda maja seinu ja aknaid ning ei taha üldse temaga mängida. Ja paras panter on meie Simba ka, muudkui ründama ja küür selga. Lõpuks said nad omavahel sõpradeks, aga kogu mu elamine oli Polli karvu täis, sest meie üliaktiivne Simba lihtsalt rappis Polli karvu. Ta on paras paharett, teeb täpselt seda mida teha ei tohi. Eks fotod kõnelevad. Aga Polli on ka väga armas kass, kollaste silmadega, erkkollaste. Aga kardab hirmsasti. Meie kodus tundis ennast paremini kui õues.

 No ja nüüd pisut teisel teemal ka. Osalesin ühel luulekonkursil ja pääsesin lõppvooru ning meilil ootas järgmine kiri:

Lp. Luulekevadel 2018 osaleja.

Teatame, et olete  jõudnud meie luulevõistlusel III vooru, avaldame võistluse paremiku luulevihikus vähemalt ühe Teie luuletuse ja ootame Teid võistluse lõpuüritusele  Kirna mõisas 10.juunil algusega kell 12.oo, kus selguvad  laureaadid. 13.oo lõunasöök mõisakohvikus. Kell !5.oo tutvustab Henn Hunt mõisa ja selle pargi erilisi energeetilisi kohti. Teeme kokkuvõtte selleaastasest Luulekevadest. Seejärel kella-viie-tee ja kaks luuleetendust; võistluse paremate tööde alusel Elaan ja Pärnu luuleklubi esituses armastusluule kava. Osavõtumaks 25€ , mille sees ka kaks söögikorda ja luulevihik sellekevadise võistluse paremate luuletustega, palume eelnevalt üle kanda ürituse korraldustoimkonna sekretäri Ingvar Luhaääre arvele SEB-pangas EE841010010080297017 hiljemalt 1.juuniks , märkides selgituse lahtrisse „Kirna“. Võib tasuda ka kohapeal, sel juhul on osavõtumaks 30€. Luulepäevast Kirnas võivad osa võtta ka luulesõbrad, kes ise võistlusel ei osalenud, kuid soovivad meie üritusele kaasa elada, seega siis võite kaasa kutsuda ka sugulasi ja sõpru. Kui Teid valitakse laureaadiks, on üritus teile tasuta ja saate osavõtumaksu tagasi. Kutsume Teid ka Eesti Luuleliidu liikmeks astuma; kui soovite seda, palume kaasa võtta ühe dokumendifoto ja sisseastumismaksu 10€ ning aasta liikmemaksu 20€
Hiljem tulevad luulevihikud müügile ka Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes.
                                   Luulekavad 2018  korraldustoimkond

lipuke ja jõgi...
esimesed sammud asfaldil...
1 km läbitud...
värske, uus asfald...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
Maarja
õnnelik Germo
Kaie ja Harli
töömehed unustasid raja äärde? 
paki sisu...ja pakke oli 2 raja ääres...
Polli ja Simba /Simba;"kuhu see Polli minna tahab?"
Simba- "Polli, ei ole ilus teiste akendest sisse piiluda!"
Simba- "Kes sa õieti oled?"
Simba- "Kui õige katsuks jõudu, kui sa mängida ei oska?"
Polli- "Tädi Margit, palun lase mind koju?!!"
Fotod:
saama meie linnaosa varsti ka promenaadilt jõge nautida...


17. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 101. päev

ma paistan oma 1.70 pikkuse juures siin nagu päkapikk...

 Tõeline hoog on taas sees. Täna õhtul oleksime peaaegu terve raja ette võtnud, aga sihuke tunne, et kogu maailma sääsed saadeti meile kallale, nii me lõppeks 8 km-ga piirdusimegi. No nii kohutavalt palju oli sääski peale pisikest vihmasabinat. Jah, just siis kui me koduuksest välja astusime ning pildistamiseks poseerima hakkasime, hakkas sadama, mis kohe ka möödus, minutitega. Märjaks me ei saanud, kuigi see soe vihm poleks tükki küljest võtnud, aga paljud vist arvavad et võtab, sest rajal polnudki peaaegu inimesi.

 Nagu fotodelt näha, sain ma Germo juuste pügamisega ühele poole. See oli siis elus teine kord kui ma juukselõikusaparaadiga juukseid lõikasin, seega andke andeks kui väga ei õnnestunud. Kunagi, aastakümneid tagasi sai pidevalt juukseid lõigatud, aga vaid kääridega. Nii vähe oligi Germol õnneks vaja ja kogu tänase päeva ta säras. Enam ma juuksurisse ei lähe, noorem poeg ostis meile aparaadi ja lõikan ise. Maksin juba iga kuu Germo juuste ja habeme lõikamise eest 10-12 eurot, see on liig mis liig. Aparaat maksis vaid 19.90 eurot, igal juhul tasub see endale soetada.

 Ahjaa, Germo pani ka uued tossud jalga, oli nende üle nii õnnelik, et kippus rajal muudkui poseerima. Endine Päikesepoiss on tagasi! Jah, ta viimasel ajal tuletas mulle päevas mitmeid kordi meelde, et juuksed ja habe vajavad pügamist, aga ma ei suutnud ennast selle kuumusega korrale kutsuda. Täna suutsin.

 Nagu ma juba mainisin, kepikõndisime 8 km ja meiega oli veel naabrinaine Maarja. Maarja ei pea küll kaalust alla võtma, aga kepikõnd ei ole ainult kaalulangetamiseks, vaid on ka lihasmassi tõstmiseks ja Maarjal on seda vaja. Väga paljud on imestanud et miks Maarja rajal kepikõndimas käib, et tal ju pole vaja alla võtta, on niigi peenike, aga jah...liikumine on puhas tervis, ka alakaalulistele, seega me tuhiseme igal kümnel juhul edasi.

 Germol on kole suur kõht ette kasvanud, ometi omast arust ma piiran ta magusa söömist. Aga tegelikult on tal oma haigusega lihastoonus lodev ning kepikõnd tõstab ka seda, nii on ka Germo jalad läinud musklisse. Päris tükk tegemist oli osade eelmise aasta lühkarite jalga saamisega. Kuidagi peaks selle kõhu ka eest ära saama, see on meie mõlema probleem. Täna panin eelmise aasta lühkarid, mis olid mulle suht ümber, jalaga, need on nüüd nagu jahukotid. Aga kanda saab, kasvõi rajal, sest need on kummiga. Aga taas oli mõnus tunne ja rõõmustasin oma saavutuse üle. Iga pisemast asjast tuöebki rõõmu tunda, see viib sihile.

 Olge terved!

Väike fotogalerii ka:
1 km läbitud...
Germo poseerib oma uue soengu ja uute tossudega :)
ja ilma prillideta...
Endel, pthüi, pthüi,,,Margit ikka :P
nad on jõudnud oma töödega edasi...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
informatsiooniks!
4 km läbitud...
võrratu!

16. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 15. mai 2018

Jaansoni rada 100.päev



  Täna on siis juubel, 100 korda rajal, juhheeii!

 Olgugi, et kaal hetkel seisab, aga mul pole loobumisplaane. Vähemalt 20 kg pean veel alla saama, parem oleks 30. Kui ma 6. aprillil. 2017.aastal kepikõndimisega alustasin, kaalusin lausa 143 kg aga täna kaalun 115. Olen 28 kg kergem, kuigi mõnel nädalal võtan kusagil 600 g juurde ja järgmisel maha. Olgugi, et talvekuudel käisin haiguste tõttu harva rajal, aga kui ikka oled liikudes kaalu langetanud ei tule see tagasi midagi. Igasugused dieedid ja asjad on pigem kurjast, olen neid oma nahal tunda saanud ja seoses nendega oma tervise ära rikkunud. Kui meenutada Herbalife aegu, millega liitusin ja kahe nädalaga lausa 21 kg maha võtsin-ebanormaalne on igasugune näljutamine. Ma söön endiselt kõike ja kavatsen tõestada et kõikesüües ja liikudes on vaid võimalik kaalu langetada nii, et see tagasi ei tule. Ja muidugi on kõigeks sellest vaja tahtejõudu, enne kui hakkad liikumisest naudingut tundma. Ja tahtejõudu on mul rohkem kui rubla eest! Aga täna olen uimane.

 Hommikul paitas kerge tuuleiil juukseid ning arvasin, et tuul leevendab kuumust ning jube tahtmine oli rajale minna. Aga tuulest polnud tolku, nii tegeime plaanitud 10 km asemel taas 6,3 km kepikõndi. Tagai tulles põhimõtteliselt jalutasime, sest õhku üldse polnud ja need 2 pudelit vett mis kaasas olid, said ka otsa. Ja väike iluuni kulus ka marjaks ära, magasin üle tunni aja ja isegi Germo magas. Aga ausalt öeldes tundub nagu ma poleks siiani üles ärganud, väsimus, väsimus, väsimus...Ootan vihma! Armastan vihma!

 Ahjaa, arvake kes on ENDLA teatri kõige sportlikum näitleja? Jäädvustasin ta sellel korral ka fotole, aga seljatagant. Olen teda korduvalt rajal kohanud.

 Päevaplaanid läksid taas tuksi, jäi helistamata, jäid laulusõnad kirjutamata, jäid Germo juuksed lõikamata. Zombina neid asju ma teha ei suuda, aga (vabandust!) homme on ju ka päev, ehk siis! Aga mõnus õhtupoolik pooluimas olekus kadus terrassil külalistega istudes kätte, oli armas. Aitäh!

 Mis seal ikka, ehk on homme ka rajapäev. Varsti lähen raamatuga voodisse, sest eile alustasin ühe tuttava naiskirjaniku romaani lugemisega, aga kutsun ennast korrale, loen nüüd vaid pool või tund aega, eks ikka silmade pärast, sest hiljuti olid need põletikulised, sestap väldin ka arvutis töötamist viimasel ajal ja üleüldse ei raatsi ma siin pikalt olla. Talvel küll, või sügisel, siis kui taas loomeperiood algab.

Nüüd aga fotod ikka ka:
Germoga koduväravas
killustik ja aerulambid...
2 km läbitud...
Pärnu Paadimees
3 km läbitud...
Pärnu Kalamees
lemmikkoht
Endla teatri kõige sportlikum näitleja. kes?
Germo näeb maailmas kõige rohkem vaid lilli, lilli ja veelkord lilli. Lillelaps!
kas kopra kunstiteos?
imeline!

15. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 14. mai 2018

Jaansoni rada 99.päev


 Reede ja laupäev jäid rajal käimata kuna taastusin hüppeliigese traumast, aga täna oli rajal väga mõnus. Ma meelega ei läinud päeval, sest selle kuumusega on päeval kepikõndida paras piin. Ja õhtul ei olnudki rajal eriti rahvast, imestama pani. Kuid seda parem oli harrastussporti teha. Käisime rajal koos Germo ja Maarjaga ning läbisime 6,3 km.

 Õnneks jätkub ka raja rekonstrueerimine ning osa rajast on killustiku all ning nad on rada laiendanud, oligi enne liiga kitsas.

 Mõnus toominga lõhn saatis meid kogu tee ning imeline linnulaul ka. Kui ma vaid saaksin selle teieni tuua!

 Sääski oli meeletult, aga muud midagi häirivat ei olnud. Enesetunne on ülihea, ei mingit väsimust, kuid koju jõudes oli mul vist ka iga juuksekarva otsas higitilk, kuid see on hea. Ja janutama ajab siiani.

 Lisaks rajale tegelesin täna veel oma uus aia (poolvend eile euroalusest nikerdas) ülevõõpamisega, vana mootoriõliga võõpasin ja täitsa ilus sai. Vähemalt veidike privaatsem nurgatagune, ehk siis mina kutsun seda kohta hellitavalt terrassiks. Ja tänane hommik algas mul terrassil koos kohvi ja võileibadega. Olin sellest ammu unistanud. Päike isegi veel piilus  kuid varsti keeras ära. Hea jahe kohake istumiseks. Teha on veel küll, aga juba sai natuke killustikku toodud, et kole nurgake (mullaauk pmst) ära täita. Plaan on veel väike varikatus ka peale teha ja põrand terrassilaudadest, mida mul veel pole. Aga kui sinul, mu hea sõbrake, juhtub üle olema vanu terrassilaudu siis ma väga, väga vajaksin neid. Aitäh!

 Fotod:
hommikukohv õues...
läheb teiskordseks ülevõõpamiseks...
eilse ühekordse kihi all alles..
ta piilub üle mu kuuri katuse...
rajale minek...
ilus...
Germo ja Maarja
killustik maas ja aerulambid püsti...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
Maarja
lemmikkohas...


14. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

KÜPSISEPARADIIS EHK KAKSTEIST KUUD- Kerttu Rakke


 Nüüd sai see menuk lõpuks loetud. Aitäh, armas Kerttu selle põneva elamuse eest!

Juba aastajagu päevi seisis see raamat mu öökapil, no nii magustoiduks, sest küpsised ju on magusad. Ok, see selleks. Lugesin seda raamatut päris pikalt kuna on suvi ja suviti ma ei raatsi väga lugeda, ilmad on ilusad ja teha on palju. Aga väga armas on vastu hommikut voodisse minnes haarata öökapilt raamat ja lugeda. Ma ei oskagi ilma lugemata magama jääda, midagi on kohe puudu. Minu ööuni algab tihtilugu kell 3 või lausa kell 5.

  Mulle on kogu aeg Kerttu käekiri meeldinud, sest ta väljendab ennast otse, ilutsemata, kasutades põnevaid väljendeid ehk võimsaid kujundeid mis panevad muigama.Raamat on ise väga eluline ja ma ei ütleks et naistekas, mehed lausa peaks seda lugema. Tegelaskujusid on palju, mis tekitas kohati segadust, aga asi võib olla minus, sest ma suutsin näiteks algul Tia ja Karini omavahel sassi ajada, kuigi nad on kaks täiesti erinevat tegelast, aga ilmselt on ka neis kõige rohkem Kerttut ennast. Mulle tundus nii. Aga see ei tarvitse üldse nii olla, kuigi autor paneb ennast ka alati romaani sisse, kasvõi varjatud kujul. Või ridade vahele.

 Kerttu käsitleb selles raamatus sõltuvushaigusi- narkomaaniat, alkoholismi jne...Keskealine Karin, kelle mees sureb, vahetab elukoht ja satub elama Küpsiseparadiisi. Miks just Küpsiseparadiisi ja mida see tegelikult tähendab? Loe! Mina lugesin ja nautisin.

 Järjeraamat "Küpsiseparadiis ehk maskid ja maskotid" ootab ka veel mind öökapil ja see on veel mahukam, kuid põnevusega ootan mis elu need armsaks saanud tegelased edasi elavad. Olen õnnelik, et mul on seda võimalik teada saada.

 Nüüd läheb see raamat kenasti mu eriliste raamatute riiulisse.

 Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

KÜPSISEPARADIIS EHK KAKSTEIST KUUD

Autor: KERTTU RAKKE
 8 Google +0  0 Share0
Mõnede arvamuste kohaselt tähendab Küpsiseparadiis linnaosa, kus igas eramajas ja ridaelamuboksis elab perekond: ema- isa, kaks last, kaks autot ja koer. Selle raamatu tegelased elavad küll taolises paigas, ent rahulik eeslinnaelu ei kuku neil kuidagi välja. Lisaks sarnasele aadressile ja sisemisele üksildustundele on peategelased omavahel rohkem seotud kui nad ise arvatagi oskavad.
 

14. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 13. mai 2018

Kodu, mu kallis kodu...


  Möödunud öö jäi vaid 5 tunni pikkuseks, sest lugesin peaaegu kella 5-ni Kerttu Rakke küpsiseid, sest teadsin, et täna ma kusagile ei lähe, rajale hüppeliigeste tõttu ei saa, kuid nagu kiuste hakati hommikul helistama. Täna tuleb ööseks telefon hääletuks panna. Kerttu Rakke küpsised kavatsen täna veel ära krõmpsutada ja homme blogisse panna, seedituna siis :)

 No kui juba üles aeti, viskasin peale hommikukohvi joomist kõik vaibad toast välja, kiskusin oma toa aknad alasti, Germo võttis pitskardinad eest, mina viskasin need pessu ja läks uborkatamiseks. Mulle meeldib koristada nii, et vahepeal teen tassi kohvi, istun, mõtlen mida järgmisena ette võtan, ei kiirusta kusagile. Nii ma siis aknad ja uksed pestud saingi, Maarja muidugi, pikem nagu ta on, aitas akende ülemised pooled ära pesta (tänaval) sest mina lihtsalt oma 1.70 pikkuse juures ei ulatunud. Aitäh! Isegi külalisi ei lasknud elamisse, sest toolid sai "terrassile" pandud jne...Kamorku on ka nüüd alasti, hingab (h)alastust, aga kuurid on vaja veel korda teha, siis olen lõppeks oma kevadtöödega ühel pool. Muidugi välisukse esine ja köögi ning wc aknad ootavad ka veel pesemist. Kuid juba õhtul pidasime naabrinaistega minu ukse ees maha esimese grilli ehk "terrassi" avapeo, bänd oli ka kohal ja puha. No tegelt olla täna Kentuki kõrtsu suveaia (või mis asi ta on?) avapidu olnud ja bänd oleks tõesti nagu meie hoovis mänginud. Väike vorstike ja laimivesi maitsesid hää! Äge oli!

 Poole ühe paiku öösel istusin Eurovisiooni vaatama. Nohjah, minu meelest võitis läbi aegade kõige nõrgem ja mõttetum lugu. Sain kerge shoki. Ausalt. Minu lemmik oli Küprose lugu. Aga jah, eks see Eurovisioon ole nagu ta on, aga Elinale hoidsin pöialt ja tubli 8. koht tuli ära. Jee!

 Alles kell 2.15 (öösel) avasin arvuti ja leidsin meililt armsa kirja. Jagan rõõmu, aga jätan kirja autori mainimata, aga olen talle südamest tänulik. Aitäh!

* * *
Tere
Ma olen 27-aastane harrastusluuleja . Oleme põgusalt kokkupuutunud, kui kutsusin Teid korraldajana Tallinna Keskraamatukogu üritusele, kuid kuhu Te ajapuudusel tulla ei saanud.
Põhjus, miks ma Teiega seekord ühendust võtan on see, et ma avaldan järgmisel nädal on esimese raamatu. Raamatus on 15 luuletust ja lühijuttu, mis moodustavad terviku. Läbiv teema on kohtingud ja noore täiskasvanu iseseisva elu alustamine. Raamat on autobiograafiline.
Kas Teil oleks huvi kirjutada raamatu kohta kohta arvustus oma blogisse? Minule Teie blogi väga meeldib ja ma olen selle püsilgeja. Mulle meeldib, et Te avaldate julgelt ja teravalt oma arvamust.
Kui soovite, võin Teieni toimetada raamatu ka füüsilisel kujul. Sellisel juhul andke aadress, kuhu ma raamatu postipakuna saadan. See on täiesti raamat uus ja jõuab trükikojast minuni järgmise nädal jooksul.

* * * * *

Nüüd aga väikesed fotosüüdistused ja siis lähen Kerttu Rakke küpsiseid noolima:
kahju et ma öösel ei saa aknaid lahti hoida...
esimene grill kodulävel...
nämma...

Olge mõnusad!

Ja kell on 3 öösel...

13. mai. 2018.a.
Vana-Rääma