Täna (nüüd juba eile, 21. juulil) oli veidi selline teistsugune päev. Vastu loojangut läksime alles rajale, sest kilomeetrid ja sammud olid täis kõndimata ja olemine oli kuidagi rahutu. Olgu siis mainitud, et koju jõudsime alles uues kuupäevas ja kilomeetreid tuli 10,1 ja samme 16 500 ja pealegi. Algul liikusime Ülejõel ja Rääma linnaosas aga siis suundusime taas üle kesklinna silla ja ranna suunas. Muuli kõrval asetseval laudteel kohtasime armsat Kadrit ja tema kaasat, oli armas. Uute kohtumisteni ja imelist suve jätku! Siis üks pisike õnnetu tüdruk kukkus rattaga, aitasin ta püsti ning ratta ka. Väike heategu tegi ka enda hingele pai. Ema tänas kenasti. Sellega asi ei piirdunud. Düüni lähistel ei saanud külmavereliselt mööduda puu najal südantlõhestavalt nutvast inimesest, kuigi teised kõik said. Meie Germoga astusime ligi ... Ma nii loodan, et suutsin teha järgmise heateo ja peatsis olev foto kõneleb, Lena isegi naeratab seal. Eks meil kõigil ole paremaid ja halvemaid aegu, nii oli ka temal. Katkestasime kepikõnni ja saatsime naise lihtsalt koju, Lena on elanud Eestis ja Pärnus üle kahe aasta, on pärit Harkivi lähistelt ja ta suguvõsa on imepisike, sest ...tal peaaegu ei ole enam lähedasi ...aga rohkem ma ei räägi, saatsime ta koju ja jõudsime ise alles pärast südaööd. Süda on rahul. Igas päevas võiks üks heategu olla, see lisab positiivsust nii endale kui teistele. Ma sain praktiseerida oma roostes vene keelt ning me mõistsime üksteist. Soovin sulle head, Lena! Soovin ka teile head, mu lugejad! Hoolige ja ulatage abivajajale käsi! Ja nautige oma kasvatatud tometeid, meie nautisime esimesi eile! :) 22. juuli 2024 kell 00.34 Vana-Rääma
