Jaansoni rada 158.päev

 Ma ei tea kuidas mujal, aga Pärnus on täna väga palav ilm. Isegi tuul, mis meid rajal veidikenegi jahutas, ei päästnud. Tohutult raske oli, aga oma kohustusliku 4 km kepikõndisime ikka ära.

 Jah, õnneks on Rääma tänavat pidi ka võimalik liikuda ning tagasi me tulimegi taas seda teed. Germo pani veel päikeseprillid ette, kuniks ka tema nägu leemendas. Ei mina suutnud, tumedad prillid tõmbavad päikest ligi.

 Valisime natuke paha kellaaja ka, läksime kodust kell 11.15 ja naasesime 12.05. Siis on päike kõige mürgisem ja valusam. Ma niigi kõrbesin eile Jahisadamas ära, olen näost punane nagu peet, sest mulle hakkab päike kohutavalt hästi peale, aga ma ei lähe pruuniks. Ükskord isegi läksin, siis, kui Portos reisimas käisin. No soojamaa päike ja üleüldse püsis see kaua peal. Germo läheb õnneks pruuniks.

 Ahjaa, Maarja kinkis mulle Klaipeda külmkapimagneti. Ma küll ei tea kas ja millal ta Klaipedas jõudis käia, aga suured tänud ikkagi! Ning suured tänud ka Maarja kaksikvend Maarjole, kes tõi mulle Düsseldorfist külmkapimagneti. Maarjole kingin raamatu vastu.

 Ja kallis ämm kinkis mulle taas midagi tervislikku, nimelt kanepijahu. Aitäh! Kanepijahu, toortatrajahu ja tseiloni kaneel on need komponendid mida kasutan oma toidus igapäevaselt.

 Muidu oleme ikka rõõmsad. Homme on juba uus päev, aga ma ei tea kas me siis rajale saame, sest lähme haiglasse, kuna Germole tehakse ajuuuring. Hoidke pöialt!

Fotod:

olen, olen punanägu...

keskpäevane päike

rada

2 km läbitud ...

väike puhkepaus

tagasi mööda Rääma tänavat

magnet Klaipedast, Leedust

magnet Düsseldorfist, Saksamaalt

tervislik kanepijahu ämmalt

4. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

Suvi on kohal!

 Kas Kristo (Muusika Planeet) jõudis Tallinnast kohale või päike jõudis Pärnusse, ega vahet ei olegi. Põhiline on see, et meie plaaniline kohting toimus, ja veel imelises Jahtklubis. Ma naersin Kristole, et kui ta pole Jahklubis käinud ja Kihnu Jõnniga pilti teinud, on sama hea, et ta pole Pärnus käinud. No nii hull see asi nüüd ei ole, aga fotojäädvustusi on mul siin hulgim, nopin paremad välja.

  Mida me ühiselt hurmurist lauliku Ergo ja staarblogija Kristoga plaanime? Jään salalikuks. Vot! Lihtsalt tšillida on ju ka vahel äge.

 Igal juhul poisid, aitäh selle toreda pärastlõuna eest! Ja mõnusat edasihängimist!

 Mõned jäädvustused ka:

Ergoga

me kolmekesi tuleme... ;)

meid teenindas sõbralik Laura

Ergo ja armas ettekandja Laura

Kihnu Jõnn ja Kristo

Kihnu Jõnn ja Kristo lähemalt vaates

aja järgi arvestades liikusime täna 3 km

3. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

Jälle üks unistus täitunud

 Sellel aastal tekkisid kuuskedele kasvud väikese hilinemisega, alles need olid imetillukesed, kuid täna on juba n.ö. ülevalminud. Aga korjamas käisime ikkagi. Raekülas. Nagu meil tavaks on saanud.

 Kaks purki panin viina alla, ühe suhkruga pooleks ning käputäis läks niisama sügavkülma, eks ikka salatite, smuutide ja supi tarvis. Annab ju head maitset.

 Kuusevõrse(kasvu) tinktuur on vitamiinirikas, sisaldab c-vitamiini, eeterilikke õlisid ja on väga tervislik vereloomele. Tugevdab immuunsust. Aitab ja viirushaigusi, ka köha ravida.

 Siirupit mina ei keeda, panen vaheldumisi kuusevõrsed ja suhkru, sellest saab hea köharohu.

 Kuusevõrse smuutit teen järgmistest komponentidest:

kaks peotäit kuusevõrseid
kaks banaani
kaks supilusikatäit mett
vett

 No seda saab Germo tarbida, sest mina ei tohi, liiga suhkrune.

 Minge korjama, veel pole hilja! Tervis metsast või oma koduaiast!

Germo hoiab kotti

enamus on ülevalminud juba...

1. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 157.päev

  Niikui niuhti taas 4 km kepikõnnitud!
No peale hommikusööki või peale lõunasööki, umbes siis, kui tunnike on möödas, on parem aeg rajale minna, sest ma tarbin süsivesikuid ainult hommikusöögi- ja lõunasöögi ajal, ei hiljem. Nii ma (me) käime siis süsivesikuid maha. Germo ikka ka, sest talle ma eraldi toitu ei valmista, sööb sama mis mina. Tervislikult.

 Täna hommikul tarbisin ma 40 süsivesikut ja lõunasöögiga ligi 60, seega kokku ligi 100 süsivesikut. Lubatud on 100-110. Sestap teen ka alati lõunasöögi kõrvale ühe toeka võileiva (no minu või on avokaado), sest ülejäänud päeva jooksul ma enam saia või leiba ka ei tarbi.
 Tuli hapukapsa isu peale, seda keetes ma sinna suhkrut ei pannud ning pekise sealiha asemel panin veiseliha, mis ei anna ühtegi süsivesikut, nagu ei anna ka kala- ja kanaliha.

 Nii sõimegi täna lõunaks:

riisi
hapukapsast veiselihaga
1 kanaliha pihvi
kikerherneid

leivale panin:

avokaadot
küüslauku
kanalihasinki

smuuti koosnes:

keefirist
kahest maasikast
tsiia seemnetest
linaseemnetest
kookoshelvestest
toortatrajahust
maapähklitest

/väga maitsev tuli/

 Eks ma ise katsetan, arvestan süsivesikuid ja püüan igal päeval uut menüüd koostada. Aga süsivesikute arvestamine on väga tähtis, sest süsivesikud võrdub suhkur.
 Olgugi, et mu veresuhkru tase on täiesti normis, pean ma raviga jätkama, ei tohi mingil juhul käega lüüa, sest see võib elu maksma minna. No ja oma pool tunnikest aktiivset liikumist püüan ma iga päev teha, kuigi soovitav on vähemalt 3 -4 päeva nädalas liikuda vähemalt 30 minutit. Muidu ei toimi need rohud ka, mida diabeetik manustab.

 Täna läks meil tempo väga kiireks, no mõnel päeval on kohe lihtsam astuda, nii juhtuski, et 2 esimest kilomeetrit läbisime 22 minutiga (11 minutit 1 km) ja 2 järgmist kilomeetrit 18 minutiga (9 minutit kilomeeter). No esimesed kilomeetrid lähevad visamalt, sest siis käin (käime) n. ö. jalga lahti. Ja siis tuli rütm ja hoog sees tahaks veel kõndida, kuid ma katsun siiski režiimis olla.
 Muidugi tegelen ka rajal Germo jälgimisega ning kogu aeg küsin kas ta on väsinud jne...võimalik, et liiga palju küsin, aga midagi pole parata, olen siiani hell sellest kõigest. Ise ju tunnen kui väsin või ei jaksa, aga Germo ei kurda kunagi.

 Nüüd peaks kirjatööd tegema hakkama, aga inspiratsioon kükitab ilmselt kellegi teise õla taga, ma katsun temaga taas sinasõbraks saada.

Mõned fotod ka:

rada

sinikaelpardid, jõgi, miniõunapuu, känd...

2 km läbitud...

lõunasöök

Olge terved!


1. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma

Juunikuu numbrid on ilmunud!

  Juunikuu numbri luuleveergu ajakirja "Saatus & Saladused" saatsin Ivar Silla luule. Ostke ajakiri ja saate lugeda.
 Kui ka sinul on soov, et su luule ilmuks selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna. Või on sul endast mõni lugu rääkida?

 Samas numbris on ka minu lühijutuke "Usk, lootus ja armastus."

 "Müstilistesse lugudesse" kirjutasin artikli müstilisest naisest Kersti (Kobi nimega teavad teda paljud) Astelist.

 Kui ka sinul on mulle rääkida põnev lugu või tegeled müstiliste asjadega siis anna sellest teada juba täna.

 Samas numbris on avaldatud ka minu lühijutuke "Välgust tabatud."

 Kui sinul on põnev ja eriline loom, kellest saaks põneva artikli siis anna ka sellest teada. Ajakiri " Lemmik" on selliste lugude tarvis. 

Head lugemist!

juunikuu numbrid näevad välja sellised...

"Usk, lootus ja armastus"

artikkel Kersti Astelist...

...

Välgust tabatud....

...

meie pere müstik Simba

31. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Rada 156.päev

 Täna läbisime 4 km, aga natuke teisi radu pidi, sest mul oli kell 11.00 aeg perearstile. Ei midagi hullu, tavaline vereanalüüside andmine ja kopsu lasin ka kuulata.

 Mõnikord ongi mõnus läbida teisi radu, sest üks ja sama teekond muutub tüütuks. No ja miks mitte kepikõndida ka arsti vastuvõtule (?) Vaatamata sellele, et vahetult enne vererõhu mõõtmist olin aktiivselt läbinud mõned kilomeetrid, oli mu vererõhk normis, ehk siis 144-90. Kolm kuud võtan vererõhutablette (Coveram) ja siis näis mis edasi. Vereanalüüside vastused saan homme ja olen kindel, et selle kolme nädalaga on need vastused palju paremad.

 Germo peab ka vapralt vastu ja hea uudis on ka see, et juba 5. juunil saame ajuuuringule, aeg toodi nädala võtta ettepoole. Eks ma jälgin teda pidevalt, aga me saame hakkama. Ka Germo peab tervisliku toitumise dieeti, kui nii öelda võib. Aga eile õhtul ma natuke patustasin, no tulin reisilt pealinna ja söögiaeg jõudis kätte. Ma pean ju rangelt õigetel kellaaegadel sööma, aga bensukas polnud erilist valikut, sestap sõin tuunikala, muna, sibula ja tomatiga einevõileiba. Lisaks veel hulgim tomateid ka, aga see veresuhkrule liiga ei teinud, oli teine pärast 6,3. Esimene õhtu enne magama minemist üle pika aja mil ma ei pidanud veresuhkru tõusuks midagi näksima. Aga üldiselt olen ikka režiimis, täna õhtuks sööme köögiviljasalatit ja tüki kana, ei mingit saia ega leiba, tassi piparmündi-nurmenuku teed (värsket) joome kõrvale.

 Järgmisel nädalal on kiire, esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel olen hõivatud. On üks plaan paika pandud esmaspäevaks ning ülejäänud päevadel liigun tervisekabinettide vahet. Sestap mind kodust kätte saada on suhteliselt raske. Aga telefonid on olemas, maa alla ma ei kao :)

 Ahjaa, kallis kooliõde Aili tõi meile täna sihukese piraka portsu nurmenukke, suured tänud! Ja muidugi tänud ka ta armsatele tütardele, kes korjata aitasid! Ahjaa, lapselapsele ka!

Olge terved ja liikuge igal võimalusel!

Germo

päike oli erakordselt ere...

...

Endla teater

Pärnu hotell

päike kuldab perearstikeskust

üks põnev kustiteos ühel elektrikapil...jäi silma...

peaaegu kodus

Pärnu paadimehed

nurmenukud Koongast

Germo ja päälinn 29.mai. 2019.a.

30.mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 155.päev

 Ei mina suuda niisama jalutada, ikka aktiivset kõndi on vaja. Olime vaid tunnikese rajal ja läbisime vaid 4 km. No ühte kilomeetrit käisime 12 minutit, normaalses tempos ning vahepeal korra ka istusime ja nautisime ilma. Mulle on lapsest saati vihmased ilmad meeldinud. Ja täna on soe ka. Pigem hakkas mul kodus külm. Rajale minnes pakkisime ennast korralikult sisse, mina panin fliisi jope alla ja Germo pusa. Natuke raskem oli ennast kubujussina liigutada, aga muidu kulges kõik kenasti.
  Eks ma pean ju ka rajal kõigeks valmis olema, nagu 24 h kodus olen. Küsisin korduvalt Germo käest ega tal paha ei ole ja kas ta ikka jaksab. Jaksas. Ja üleüldse olen veel ta haigusest liiga hell, tahan, et ta püsiks mu silmapiiril. Kui jääb natuke kauemaks kööki istuma, siis kas hõikan või lähen vaatama. Aga küll ma taas oma rahu tagasi saan, hetkel on kõik alles liiga värske.

 Mina ise olen siis tänasest ühest ravimist taas prii. See on see kõige kangem veresuhkru alandaja Diaprel, mida pidin algselt võtma lausa 2 tükki hommikusöögi ajal. Kahte võtsin vaid 2 päeva ja nädalaga vabanesin ka teisest. No ei ole mulle seda vaja, sest täna mõõdetud veresuhkur oli täiesti normis, näit: 5,9 (kuini 6,1 on normaalne). Aga kuna ma olen iseenda katsejänes, pean jälgima ja olema ka valmis muutusteks. Olen. Mu enesetunne on väga hea, ei ühtegi peapööritust ega mingitki uimasust. Aga igaks juhuks üle 4 km ma ette võtta ei julgenud. Kõik sujus kenasti.

 Kallis kooliõde Aili tõi mulle täna maltsa :) Okok, tegelikult võib nii mugavaks minna, kui ravimtee materjal sulle koju kätte jalutab. Aga ega linnast eriti pole soovitav ravimtaimi korjata, maalt nopitub taimed on puhtamad. Nii ma saan siis tarbida oma kodukandi ravimtaimi. Mõnus! Aitäh!

 Täna oli ka vaaritamispäev. Kuna ma söön igal söögiajal erinevat toitu, keedan ja küpsetan osad asjad eelneval päeval juba valmis, uunis saab ju soojendada. Seega kaerahelbepuder on hommikuks valmis, ka köögiviljasupist jagub homseks ning pruunist riisist peaks ka mitmeks päevaks jaguma. No ja kalmaarirõngad said ka ahjus valmis küpsetatud, seekord fooliumil ja pisut tilgutasin linaseemneõli ka peale. See on tervislik.
Täna tegin ka esmakordselt toortatrajahuga smuutit, maitses hästi. Õhtusöögiks ongi kalmaarirõngad rohke köögiviljasalatiga. Eile olid krevetid ja viimased kanašašlõki jupid köögiviljasalatiga. Kõrvale ma ei söö midagi, joon kas vett või teed.

 Aga mis seal ikka. Väike galerii kuulub ka asja juurde.

mina olin ka rajal. ausõna.

...

2 km läbitud...

...

...

münusalt vihmane rada...

eilne õhtusöök

piparmünt kodukandist

saage tuttavaks, Longus Lauk Koongast :)

kalmaarirõngad

pruun riis keedetuna (lõunasöögi kõrvale)

Sauhpakaa!

28. ami. 2019.a.
Vana-Rääma