teisipäev, 14. august 2018

Rada 124.päev+ Weekendi piirkonnas

meie gäng. päike oli erakordselt ere :)

 Kuna täna plaanisin postimajja minna, võtsin ühtlasi Germo ja Maarja ning kepid ka kaasa, et siis mitu asja ühes. Seega raamatud sõidavad ja külastan lähipäevil taas postimaja. Täna aga kepikõndisime Weekendi piirkonda, lihtsalt uudistama mis toimub. Isegi Kuursaalile ei saanud ligi, piidred ees, ei saanudki sealt Rannaparki minna, igal pool käib vilgas töö, sest juba neljapäeval saab see möll alguse.

 Kilomeereid tuli vast 5-6. Mul ei olnud pedomeetrit peal, seega täpselt ei tea. Aga polegi vahet, peaasi et liikusime, kuigi vahepeal läks kõht tühjaks ja sõime ülimaitsvat rämpstoitu. No organism nõudis ja ma olen ka maininud et söön kõike. Aga jah, edasine liikumine ei läinud üldse nii ladusalt, aga ma ei põe ka seda, ikkagi liikusime. Kuid tuleb vist järgmisel korral ennast rajale minnes soojemini sisse pakkida, sest põlvest käis mingi valu läbi, tahtis jalust maha niita, aga ikkagi jäin ellu. Koju jõudes võtsin magneesiumi ja varsti määrin ennast tinktuuriga sisse. Elan edasi. Näis kuidas homme olukord on. Elan ja kepikõnnin üks päev korraga.

 Sellel aastal on Weekendil lausa 4 lava, aga ega neid eriti uudistama pääse, ühe sain pildile. Kuigi ujujad saavad rannas veel veemõnusid nautida, on piirkond suhteliselt piiretega  piiratud. Mina hoian sellest möllust suure kaarega eemale ja hea oleks üldse kolmeks päevaks Pärnust põgeneda, aga kuhu mul ikka põgeneda, elan selle tümaka üle. Pole see vaibakloppimine mulle.
raamatud postimajja viidud..
Koidula
minu lemmikallee
natuke ikka on ujujaid ka...

üks lavadest otsevaates..
ka Pärnu rannas kasvavad palmipuud :)
Kuursaali ümbrus...
veidike rämpstoitu ei tee paha :)
ma tean et ma olen kasside magnet...
Tallinna väravad

 Ja kuna blogi on mu avalik päevik, lisan siia ka eilse nn "kaalulangemisteema."

Mäletad mind nendes pükstes? Veel 1 aasta ja 4 kuud tagasi ei mahtunud need mulle enam jalga, nüüd poen kahe jalaga ühte püksisäärde. Kaalulangetamiseks ei ole vaja ühtegi preparaati ega imevidinat, süüa võid kõike, ei mingeid dieete, lihtsalt liigu, liigu (kepikõnni nagu mina) vähemalt 2-3 päeva nädalas 6-10 km ja sa kaotad kaalu. Mina olen 1 aasta ja 4 kuuga igatahes (vähemalt) 30,5 kg kergem ja ei kavatse enne alla anda kui kaalun alla 100 kg. 2017. aasta 6. aprillil alustasin kepikõndimisega, selleks ajaks kaalusin juba 143 kg, aga täna kaalun (vähemalt, täpset kaalu ei tea, pole viimasel ajal kaalul käinud) 112,5 kg. Kõik rajale!
pugesin kahe jalaga ühte püksisäärde...
üritasin läbi peegli jäädvustada. püksid mu ees, lõksuga restil kinni
hea võrdlus, aga kõht on mul ikka veel probleemsem piirkond

Olge terved!

14. august. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 13. august 2018

Jaansoni rada 123. päev


 Niikui niuhti rajal käidud!
Tegelikult oli meil juba eile kindel plaan rajale panna, aga kui kotti pakkima hakkasime, hakkas ilmtingimata sadama. Õhk ei olnud ka just kõige soojem, et vihmamärjaks saada ning plaan jäigi katki. Ju siis ei olnud meie päev. Aga täna oli. 100 %oli.

 Kummaline, 11 km läbida on minu jaoks juba liiga vähe, ei vähimatki väsimust, ausalt. Just 11 km me Germoga täna kepikõndisimegi. Ehk siis Jaansoni rajast (ühest rajatiirust) jääb meile väheseks, seega võtsime täna suuna mujale ja kepikõndisime Tammiste hooldekoduni ja tagasi. Ilmselt nii hakkamegi tegema, hea ja rahulik metsavahetee, ei ole liiga palju liiklejaid. Ja täna on ka ülimõnus ilm tervisespordi harrastamiseks, ei saja ega pole liiga kuum. Samas igasen kuumi suvepäevi tagasi, sest juba teist päeva on külm ja kuidagi sügisene. Aga ma ei virise, olen lihtsalt kuumuse poolt ära hellitatud. Pealegi loodan veel sellel suvel merre saada. 17 kraadiga lähen juba vette.

 Kaalul ei ole ma peaaegu kuu aega käinud, kodus seda ei ole ja...aga tunne on nagu oleks mõni kilo kadunud, kuigi kaal seisab suht ühel kohal ja langeda enam nii ei taha. Samas kintsud jäävad üha õhemaks ning Evegi naeris, et mu sääred on jämedamad kui kintsud. Naljakas, eksole? Endale tunduvad ka, sest sääred on tohutult musklis. Varsti olen nagu mõni monstrum :)

 Mis seal ikka, taas üks rajapäev eesmärgi poole.

Galerii:
2 km läbitud...
3 km läbitud...
rada
4 km läbitud...
esimene puhkepaus silla juures
uue silla all
Tammiste hooldekodu ees
Pärnu Cruises ikka sõidutab veel soovijaid...


13. august. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 12. august 2018

Või siiski...


   VÕI SIISKI...

leekkollased päikesekiired
uppusid mürksinistesse
pilvedesse
hõbehall vihmapiisk
sadas nagu
rinnakas matriarhaat
turjale
räuskas
pigistas võltspisaraid
ja uputas maa
taevaga triiki
nagu tsunami
kellel pole
otsa ega äärt

aga sina vaikisid
nagu poleks midagi
juhtunudki
nagu elaks sa
veel eilses

usu mind
pimedusekaed annab
opereerida
kui sa vaid tahad
kui sa õpid alla neelama
mineviku pained
kui sa õpid
andestama
rääkima
ja nägema
sest vaikusel on
vagurad ja valed
silmad

ega vägistades
parem pole
või siiski...


12. august. 2018.a.
Vana-Rääma

Hing kõneleb vaid armastusekeeli...


  HING KÕNELEB VAID ARMASTUSEKEELI...

vaob kurdund päev
kui unehõlmas
koidik
ma seisan
tunaeilse õhtu
läve peal

veel minna on
mul
samme paar
või veidi
kaob ahas hetk
ja olen jälle
seal

kus laternate valgus
paitab meeli
ja kõlab
sulnis viis
nii lummav ta
akord

hing kõneleb
vaid armastusekeeli
suu lausub sõnu
elas
oli
kord

kui ükskord aeg
koob hallad
kõnnumaale
ja elu
uus
on sünnivaludes

vast alles siis
sa lausud
ilmamaale
et lahkusid
end
ära taludes...


12. august. 2018.a.
Vana-Rääma

Papa, Clavis, Peeter Kaljumäe ja paljud, paljud teised...

võrratu Peeter ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon
 Kas ma sain eile kultuurishoki? Kindlasti mitte, sest oli üks ütlemata ilus ja mitmevärviline päev, kuhu jooksid kokku Pärnu Gildipäevad, Augustiunetus ja mis kõik veel. Meie igatahes nautisime kogu päeva. See väike seenevihm, mis Nikolai Lehtla juures Clavise kontserdi ajal maha sadas, ei teinud vist kärbselegi liiga.

 Kella poole kahe paiku, mil me Germoga Steineri aeda jõudsime, musitseerisid just "Metsatuka Muusikud" (Raekülast) ning peale neid, kell 14.00 astus lavale meie kõikide Papa (Alari Janson). Te olite võrratud, aitäh!

 Kas mul on Clavise mürgitus? Jah, nädala jooksul olen ma Clavist lausa 4 korral kuulamas käinud, kahel korral musitseerisid vennad Vilberkid kahekesi (Steineri aias) ja kahel korral bänd terves koosseisus (ka trummar Andres Arens ja kitarrist Üllar Kallau). Mäletan veel h(s)elgelt seda aega kui Raido ja Riidoga tutvusin aastate eest ning nad mainisid, et teevad bändi, kusagil Karusselli tänava garaazis või keldris või...Sellest on palju aastaid möödas ja olen saanud läbi aastate nende arengut jälgida ja nautida, nüüd võin (tegelt ammu juba) öelda et olen uhke poiste saavutuste üle, sest bänd on ikka nii popp, et juba esimeste lugude ajal ei suuda rahvas lauas püsida. Tuld, poisid! Ja, no, see mis Nikolai Lehtla ees eile toimus, seda ei saa sõnadesse panna, seda teavad ja mäletavad ilmselt veel väga kaua paljud need kes peost osa said. Kui mitmel korral tuldi ka minu käest küsima, et mis selle võrratu bändi nimi on. Rahvas, need kes esmakordselt bändi laivis olid, salvestas teid mällu ja seda positiivses mõttes. Armastan!

 Kell 17.00 alustas Kaitseliidu hoone esisel (Pikk tn 20) musitseerimist Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon ning nendega koos ka võrratu Peeter Kaljumäe ,(minu jaoks alati hea tuju looja, soe ja positiivne hing) kes rikastas (või tuletas meelde) meid vanavanemate ajast pärit lauludega. Oi, no nii hea oli kaasa laulda! Aitäh, aitäh, aitäh! Lahkusime kontserdilt ülipositiivses meeleolus ja suundusime selle meeleoluga edasi Augustiunetusele.

 Agustiunetus kolis sellel aastal Pärnu keskmesse, Kuninga tänavale, Koidula parki ja lähiümbrusesse. Igal pool toimus miskit, välikohvikud olid avatud. Kõige rohkem rahvast oli koondunud Andrus Vaarikut kuulama. Naersime sõbrannaga et kogu Eesti (ja mitte ainult Eesti) oli vist kohale tulnud, sest rahvast oli murdu.

 Vahepeal sain korraks koju lipsata, sest Germot ma reeglina kõrtsudesse kaasa ei võta. Ja juba kella 21.00-eks olime kesklinnas tagasi, Nikolai Lehtlas, mille terrassil alustas esinemist Clavis. See oli meeletu ja võrratu pidu! Isegi linetantsijad tantsisid Clavise pilli järgi!

 Ja võrratud Lea Jaanima ja Rene Tikk, tulge ikka ja jälle Pärnusse. Armastan!

 Tervitused siit ka kõikidele teistele (kelle nime ma ei maininud) kellega oli eile tore koos aega veeta!

Nüüd fotosid laadima:
juba kolmandat päeva toimub pmst mu koduakna all miskit, aga ma pole vaatama jõudnud...

Metsatuka Muusikud
parim eestikeelsete bluusilugude laulja Alari Papa Janson
veidike Papat :)
armastan!
võrratu Clavis
armas Clavise fänn kes sai oma Pipi loo :)
tere tagasitulemast Pärnusse, armsakesed! :)
võrratu Peeter Kaljumäe ja Saxon
staabi torn :)
Germo ja Kaidi koos politseikoeraga
Augustiunetus Koidula pargis
Andrus Vaarik hullutab rahvast
väike tantsulka Augustiunetusel
sellised augustiunetud olid ka kohal :)
Clavis hullutab Lehtlas
musirullid- jätkuvat õnne teile! ;)
koos Rene, Lea ja Maarjaga
temperamentsed poognad :)
võrratud tantsijad Lea ja Rene uhkeid poognaid tegemas
võrratu CLAVIS Lehtlas


Gildipäevad ja Augustiunetus 11. august
blogimine: 12. august. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 11. august 2018

Pööloy Gläänz ja Veerev Õlu

Pööloy Gläänz
  Jõudsin eile vaevu Gildipäevadest blogi valmis kirjutada kui juba jõudsid Tallinnast kallid Lea ja Rene, nii ma suure ähmiga, koos nendega linna tuhisedes, oma fotoaparaadi koju unustasingi ning jäädvustasin Veerevas Õlus Pööloy Gläänzi telefoniga, sestap pole fotode kvaliteet just hea, aga pidu oli ikka ülivõimas. Pisike Veerev ja meeletu, meeletu rahvamass. Aga asi oli seda ka väärt, sest Pööloy Gläänz on niivõrd hea bänd, et meelitabki rahva rokkima. Aitäh, poisid ka minu sõnadele loodud laulu "Eemal" esitamise eest!

 Väga armas oli kohata isegi selliseid tuttavaid keda polnud lausa 30 aastat näinud. Vahel ma mõtlen et kuhu see aeg küll kaob, või et ma pole nii vanagi et saan rääkida mingist kolmekümnest aastast, aga paraku tuleb tõdeda või tõele näkku vaadata, või kasvõi peeglisse vaadata ja uskuda et aeg kaob halastamatult kiiresti, aga meie oleme ikka noored. Super õhtu oli, ülivõrdes! Aitäh!

 Täna jätkuvad Gildipäevad ja algab Augustiunetus, sestap lähme Germoga taas loetud tundide pärast melust osa saama. Kohtumiseni seal!

 Mõni fotosüüdistus ka:
pidu
tantsud ka laudadel, nagu ikka vanas heas veerevas...


Pööloy Gläänz Veerevas Õlus 10. agustil
blogi kirjutatud 11. august. 2018.a.
Vana-Rääma