Imearmas kohtumine lugejatega Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus

Kirjanikul on alati rõõmustav kuulda kui ta raamatuid loetakse. Minu raamatuid loetakse ka Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus ning just seal ma täna käisingi, oma armsate lugejatega kohtumas. Oli üks armas päev! Aitäh! Siirad tänud ka kallile Karinile, kes mind kutsus! Kohtumiseni juba järgmisel aastal, sest lubadus sai antud ja ma tean, kui väga sealsed inimesed kohtumisi ootavad. Oli armas kohtuda ka kalli vanaonu poja Mihkliga. Tervist! Ja muidugi ka kalli nimekaimuga ja Randoga. Olge kõik tugevad! Jäädvustused leiavad koha minu blogis ja südames. 17. oktoober 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 566.päev

Kirjastamise ja kirjutamise vahepeal peab saama liigutada, nii me täna ennast toast välja ajasimegi. Ei pingutanud üle, oleks tahtnud isegi rohkem liikuda, aga märkamatult oli päev õhtus ja kolmapäeva õhtuti on mul kombeks teleka taga istuda, bingotada. Kokku liikusime kõigest 5,5 km ja 9000 sammu. Raamatud läksid ka teele, igaks juhus võite juba homme postkasti piiluda. Tänaseks on ka selge, et uus raamat ilmub tuleva kuu algul, ennustatavalt 4-5. novembril. Õnneks jääb raamatuid ka vabamüüki, see selgus juba täna. Mul on hull käsikirjade sorteerimine käsil, neid poolikuid on mitmeid, nii luuleraamatute käsikirju, lastekaid, romaane, jutustusi jne ... kaaluraamat muidugi ka, seda on vaja veel kirjutada. Eks sahmimist jagub ja kirjastajana tean ka kui palju on igasuguseid lisategevusi, mis kahe silma vahele jääda ei tohi. Mõni võib mõelda mis see kirjastamine niiväga on, aga kirjastajad teavad et ikka on küll. Lisaks küsib juba ka iga liigutus raha. Kirjutamine ja kirjastamine on kaks täiesti erinavat tööd, mina pean ennast rohkem kirjutajaks, aga hakkama tuleb saada mõlemaga. Mis seal ikka, liikuge teie ka, kasvõi 5 km päevas, see on väikene maa, aga annab palju. 16. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

SILMADE AVAMISE PÄEV - Jaan Kross

Jutukestest ja novellidest koosnevat raamatut on mõnus lugeda, esiteks saab ennast paremini korrale kutsuda, lugemine lõpetada peale jutukese või jutukeste lõppu ning panna raamat öökapile tagasi. Romaanide ja jutustustega olen vahel kimbatuses, no ei saa neid käest pandud. Seda kogumikku lugesin aeglaselt, kujutlesin menukirjaniku elu ette ja see teos viib meid taas ajas tagasi, kui autor - Jaan Kross - oli ise noormees. Minu jaoks väga sisukas ja põnev lugemine, midagi täiesti teistsugust. Olen Krossi ennegi lugenud ja loen ka edaspidi. Olgu mainitud ka see, et olen seda raamatut kunagi hästi ammu juba lugenud, aga nüüd, teisekordsel lugemisel tundus kõik kuidagi teistmoodii. Mõne raamatuga lihtsalt on nii. Tasub ka nn ülelugemisega tegelda. Ja ma sain selle raamatu endale soetada üksnes 50 sendi eest ühest taaskasutuspoest. Olen õnnelik. Nüüd kopeerin sisukohta pajatavat infot. Raamatu peategelane on meie sajandi 30.-40.ndate aastate vahetuse noor põlvkond, kes astus otse koolipingist Teise maailmasõtta. Sissevaated nende noorte saatusse keskenduvad põhjuste ja tagajärgede, sundvaliku ja valikuvabaduse keerulistele seostele. 16. oktoober 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 565.päev

Nonii, veidi üle 9 km ja 15 00 sammu sai kepikõnnitud. Ilm jaheneb, minnes näitas termomeeter meil siin kesklinna silla juures 11 soojakraadi ja tulles juba 9. Käisime taas rannas. Nüüd on seal juba kurb, sest rannapingid ja laudteed (peaaegu) on kokku korjatud ja niiöelda talvekorterisse viidud. Vaid osad troopilised puud lõdisevad veel kohvikute kõrval. Ma tegin elevantidele pai ja soovitasin neil ka varsti sooja minna :) Kui nii edasi kulgeb, peab hakkama vist mütsi kandma. Sall oli juba kaelas aga kindaid ma veel siiski kätte pannud ei ole. Täna kütsin pliiti, elamises oli 32 soojkraadi. Küttepuude kokkuhodi missugune on siiani olnud, aga täna ma mõtlen juba akende soojustamise peale, peab minema teipi ostma. Mul on ju veel vanad klaasist aknad ees, raamid suht mädad, aga ega siin midagi ei tehta. Urmas kevadel pani osadele uued liistud, et klaasid päris eest ära ei kukuks. Aga mis seal ikka, mõnus on olla ja sätin ennast varsti teleka ette, sest alagb ainuke saade, mida ma vaatan, "Ma näen su häält." Sellel saatel on juba maailma parim saatejuht - Piret Laos. Olge teie ka liikuvad ja terved! 13. oktoober 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 564. päev

Kui eile oli läbinisti tubane päev ja ma uhasin oma kilomeetrid täis üksnes stepperil, siis täna oli hull vajadus rajale minna. No ja jupimat aega ma ikka tahtsin seenele ka veel jõuda, jõusingi, ei kahtese grammigi, sest metsad on seeni nii tulvil, et ämber sai lõpuks kuhjaga täis. Eks ikka tammeriisikaid, kukeseeni, tõmmuriisikaid, pilvikuid, puravikke, isegi männiriisikaid, kreemriisikaid jne ... Ühesõnaga - minge metsa! Kilomeetrid tuli 6,8 ja samme 11 100. Nüüd on seened puhastatud ja keevad, ma paningi kõik potti keema, soolan sisse, kõige parem. Eile jõudsime toimetajaga nii kaugele, et küljendatud käsikiri sai nii mitu korda läbi leotud, et läks trükikotta ning ma loodan, et uuel nädalal läheb trükki. Vaim oli õhtuks väsinud, isegi imestasin, et veel Krossi ka lugeda jaksasin. Paar õhtut veel ja siis peaks uus raamatublogi tulema. Sellel aastal on ikka nii soe sügis, et ma olen ahju kütnud vaid 2 korda ja pliiti 3. No pole vaja, soe on. Öösel ajasin isegi teki pealt. Tuleks talv ka soe ja lumeta, see oleks minu lemmik. Praegu naudin hetke. Olge teie ka ikka rõõmsad ja terved! 12. oktoober 2024. Vana-Rääma