Jaansoni rada 542. päev

Õues 21 soojakraadi ja vihmasadu taandunud, kasutasime võimalust rajale minekuks. Lisaks tegin eile kodu ukse ees lilledest pilte, mis on ülivõimsad. See hirmus torm ja raju, mida lubati, õigupoolest millega ilmateadvustajad inimesi hirmutavad, meieni ei jõudnud. Lilled vohavad võimsalt, pean need ju ka blogisse jäädvustama. Aga kilomeetreid tuli meil täna 6,5 ja samme 10 600, kuid ütlen ausalt, pedomeeter valetab, minu arvestuse kohaselt kepikõndisime me vähealt 8 km täna. Aga ega need kilomeetrid polegi nii olulised, enesetunne loeb. Rannas käisime ka. Meiega oli kaasas ka Maarja. Õnneks ei saja pidevalt. Sajuse ilmaga eriti ju metsa ka ei kipu, igav on, aga kui rajale saab, on taas enesetunne kordi parem. Meil vähemalt on nii. Ehk see vihmasadu taandub taas ja annab suve tagasi. Lootus sureb viimasena. Metsa tahaks ju ka ja maale, aga sellise sajuga eriti ei kipu. Olgugi, et vaim on juba maal :) Aga olge ka teie rõõmsad ja liikuvad. Head! 29. juuli 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 541.päev

Nonii, 8,5 km ja 13 800 sammu käidud ja tuju rõõmus. Praegu on nii mõnus õhtu, hea oli liikuda. Päeval käisime forelli suitsutamas, siis oli palav. Aga palavus mulle meeldib. Liikumine samuti. Tänaseks piirkonnaks oli Ülejõe ja Vaeste Patuste Alev (August Jakobson). Käisime uue silla ehitust ka piilumas. Kõik sujub kenasti ja Pärnu saab üha ilusamaks. Üle mitme päeva siis selline kodusem õhtu, mida ongi vahel vaja. Oh suvi, kesta veel! Olge teie ka rõõmsad ja likuge! 27. juuli 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 540.päev

Umbes kella veerand kümne paiku läksime rajale. No polnud mitu päeva juba kepikõndinud, organism nõudis. Kõik minus nõudis. Tänane raja pikkus tuli küll vaid veidike üle 8 km ja samme tuli kokku 13 200, kuid nüüd on süda rahul. Kui ikka oled harjunud ennast liigutama siis peab. Laadisin ju pool päeva videoid ja toimetasin koduseid toimetusi, sest 3 päeva olid minupäevad, siis ma pmst midagi ei teinudki, elasin b(p)luusis, kleidis ka :) Täna liikusime keskranna piirkonnas, DÜÜNI katusel seadis MeisterJaan musitseerima. Kuulasime teda veidike, aga see muusika, mis pole sinule, ei ole sinule. Minule kohe kindlasti mitte. Nii me suuna koju võtsimegi. Bum-Bumi ees laulis sõber Ergo, jäime sinna veidikeseks tema pilli järgi tantsima. Aitäh, Ergo, tervitusloo eest! Ja nüüd ma siin siis olen, blogin, Germo magab juba. Lähen ka peagi. Kell on täpselt 1.00 uues kuupäevas. Olge teie ka tegusad ning nautige suve, nagu meie seda teeme. Aime ja Reena, teid oli ka armas kohata taas! 27. juuli 2024. öösel kell 1.00 Vana-Rääma