NEITSI MAARJA NELI PÄEVA - Leelo Tungal

Öösel panin öökapilt riiulisse Leelo Tungla esimese proosaraamatu "Neitsi Maarja neli päeva," mida olin kunagi lapsena ka lugenud, sest esmatrükk ilmus 1980. aastal. Aga praegu lugedes tundus kõik teistmoodi, nagu paljude raamatutega, kui neid korduvalt loed, eriti veel kui sama raamatu lugemisel on aastakümneid vahet. Mulle väga meeldib Leelo käekiri ja väljendusstiil. Kohati kohtusin ma siin Seltsimees Lapsega, sest sellenimeline raamat ehib samuti mu raamaturiiulist. Ühesõnaga tundsin väikse Leelo ära. Silme eest jooksid läbi samanimeline raamat ja film. Film on hea, aga mulle meeldivad alati raamatud rohkem ja lugejana ei valmista mulle probleemi ka lasteraamatute lugemine, kui tegu on põneva ja haarava raamatuga, milline see raamat kahtlemata on. Lugesin ja nautisin, tundsin ka äratundmisrõõmu. Aitäh, armas Leelo, et sa nii põnevaid ja seiklusrikkaid raamatuid kirjutad! Aitäh, armas Helena sulle raamatu eest! Nüüd kopeerin ka teksti raamatupoe lehelt, tutvustava teksti ning soovitan seda raamatut lugeda ka täiskasvanutel! Maarja on lõpetanud üheksanda klassi ja ees ootab suvine bussireis Riiga. Ent äkilise viperuse tõttu saab ontlikust Riia-reisist pöörane neljapäevane teekond mööda Eestit – seiklus, kus löövad kõrvaltegelastena kaasa paremad ja halvemad sõbrannad, rohkem ja vähem armunud koolivennad, üks veidi hull ja üks päris hull tädi, kujuteldavates sfäärides toimetavad luuletajad ning veel hulk omamoodi kujusid. Nelja suvise päeva sündmuste taustaks on mitmekülgne pilt noorte inimeste kõhklustest ja eneseotsingutest ning omaaegse koolielu raskustest ja rõõmudest. „Neitsi Maarja neli päeva“ ilmus esmakordselt 1980. aastal Leelo Tungla kõige esimese proosateosena. 20. oktoober 2023. Vana-Rääma

Nädalaleht Nelli Teataja on ilmunud

Täna jõuab tellijate postkastidesse ja poodidesse nädalaleht Nelli Teataja. Tänasesse lehte kirjutasin kokkuvõtte kohtumisest kirjanik Indrek Harglaga Pärnu Keskraamatukogus. Osta sinagi Nelli Teaja ja loe! 20. oktoober 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 393. päev

Täna jõudsime üle mitme päeva rajale. Ausalt öeldes oleksin pidanud naabrimeest kuulama, käed hakkasidki külmetama algul, pärast sain need soojaks. Suht jäine õhk on õues, ilmselt tuleb öösel öökülma. Meie liikusime vapralt 9,2 km ja üle 15 000 sammu. Hommikupoolikul veidi kirjastasin, siis tuli Aili ja varsti ka üks tema tütardest. Germo sai jälle lilli ja pirne ja pärast tuli Ilda tõi lilli ja õunu. Külluse aeg! :) Aitäh! Umbes kella nelja ajal kuulsin kahte kurba sõnumit, ei jõua siiani kohale, aga surm on elu jätk, selle eest me ennast ei peida, kuid hinges on siiski väga kurb tunne. Ühe lahkunuga pidevalt vestlesime ja alles laupäeval või pühapäeval nägin teda. Pühapäeval ta lahkuski. Sügav kaastunne kõigile Udo Borni lähedastele! Ja kallil Maarjal lahkus täna vanaema, tean kui oluline vanaema tema elus oli. Kudus talle kindaid ja sokke, sest vanema enam ise ei saanud, küpsetas kotlette, et vanaemale viia, tegi hoidiseid ... eks vanad inimesed armastavad ikka omatehtud toitu rohkem. Rahu talle seal üleval ja Maarjale ja Mirkole vaprust vastu pidada. Natuke kurb trenniblogi sai, aga rõõm ja kurbus käivadki käesikäes. Olge hoitud ja hoidke eelkõige enda tervist, tervisel on väga oluline roll meie elus püsimisel. 18. oktoober 2023. Vana-Rääma

PELG - Herta Laipaik

Möödunud ööl sain loetud Herta Laipaiga romaani "Pelg," mis kõneleb ühe naise elust, keda koolis kiusati ning ka oma emaga ei olnud tal läbisaamist. Seega oli koolikuisamine aktuaalne juba ka sajand tagasi. Tegu on väga-väga põneva romaaniga ajast kui NKVD tegelased tulid meie riiki üle võtma ja algas sõda. Võõras ei olnud olukord, kus üks vendadest sõdis saksa poolel ja teine vene poolel, ehk siis vend sõdis venna vastu, armu ei antud. Herta Laigapigal on tohutult rikas käekiri ning väga-väga eriline sõnavara. Tema käekirja tunneks ka pimesi teiste autorite hulgast ära. Peateglane Helma võitles kogu elu peljatundega ning painajalike unenägudega, kus peategelasteks olid huvitava karakteriga tegelased ja puped. Vallasemana külajuttude kiuste ise teise mehe kosinud, ei suutnud ta armastatda abikaasat ja abielust sündinud tütart. Tema elus oli kõige olulisemal kohal poeg, kelle ta kirgede rahuldamise tagajärjel sünnitas, kuid sattus küla põlu alla, nagu see kunagi oli, nagu ka siisni on. Aga vapra naisega pani ta juba siis püsti oma äri ning elas keskisest eestlasest jõukamana, ka külluslikumalt. Tohutult hea süžeega raamat, mis lõppes veidike nukralt aga siiski armsalt, sest naise unistus läks siiski täide - kohtuda taas eluarmastusega! Võtke kindlasti see raamat lugeda, see rikastab teid! Aitäh, hea Herta, kes sa seal pilvepiiril oled ja meid ikka oma loomega vapustad! Siirad tänud! 17. oktoober 2023. Vana-Rääma

Germo sünnipäev kestab siiani

Nagu ma pealkirjas mainisin, kestab Germo sünnipäev siiani. Ta on ilmselt väga hea laps olnud, et külalisi aina käib ja käib. Kuna Germo sünnipäeva õigel päeval sõitsid armsad sõbrakesed just Eestist ära, on nüüd nad on tagasi ja tulid Germole õnne soovima. Germo täitsa tõsiselt ootas ja emotsioonid olid igas mõttes laes. Selle kollase Türgi mütsiga on ta niiiii naljakas! :) Nüüd on vast kõik külalised ära käinud ja oodata tuleb järgmise aasta sünnipäeva. Nii vähe ongi mu pojale õnneks vaja. Tema siirus ja positiivsus on nakkavad ja Germo ei oska oma emotsioone tagasi hoida, nii jäid need ka fotodele. Aitäh, kallid Ave ja Gaud! Ja, kallis Daisy, aitäh ka sulle! 17. oktoober 2023. Vana-Rääma

Kodune pühapäev

Tänaseks olid suured plaanid ja enamvähem kõik on ka teostatud. Aga ma ei hakka siin oma plaane lahti lahkama, sest kõigist ei pea üksikasjalikult kirjutama. Lisaks oleksin mina tahtnud täna ka rajale minna, aga Germo keeldus ja temaga arvestan ma alati. Täna kütsin esmakordselt ka pliiti, kohe teine õhk on elamises. Ja viirutasin suvele lõpupunkti, et siis panin lõpuks kaltsuvaibad maha, mille ma kevadel ära võtsin. Tuba on kohe hubasem ka. Jne... jne ...aga just nautisime vahepala. Tänane smuuti koosneb järgmistest viljadest; hurmaa, mango, õun, pirn, sidrun, banaan, piim ja külmutatud vaarikad. Liiga hea tuli :) Sidrunit paningi selleks, et tänased puuuviljad on magusad. Täna oli plaanis ka ühele armsale inimesele sünnipäevaks õnne minna soovima, aga see lükkus mõne päeva võrra edasi. Muidu on ikka tavaline pühapäev. Öösel sain poole kolmest raamatu käest ja täna hommikul tõusin 10.30. Olen hommikune magaja kogu elu olnud, setap ennelõunat ma eriti kontakteeruda ei taha. Ja kirjanikuna kirjutan nagunii rohkem öösiti. Aga oma une magan ma alati täis. Enam ma päeval iluund teha ei suuda, no ei tunne üldse väsimust, energat on väga palju. Täna olen stepperil, graatsiarõngal ja poes käimisega juba 8100 sammu käinud ning kilomeetreid 4,9. Saab ka kodus trennni teha, aga ma kordan, see pole kaugeltki see! Homme on ka päev. Hommikul teen veidi kirjastamistööd ja ehk saab rajale, kui pussnuge sadama ei hakka. Olge teie ka terved ja toituge tervislikult ning liikuge piisavalt! 15. oktoober 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 392. päev

Eile õhtul algas see purgaa, kogu öö kestis (lugesin kella poole neljani) ja hommikul jätkus. Päeval tuli päike välja ja me otsustasime juhust kasutada ning rajale minna, nonii poole nelja ajal. Kokku kepikõndisime natuke üle 9 km ja 15 000 sammu. Alustasime Vana-Rääma tänavalt, sealt suundusime Rääma tänavale ja Männist keerasime alla Ehitajate teeni välja, Kuldse kodu eest läbi, üle Tallinna maantee ristmiku Vana-Pärnusse ja sealt üle Siimu silla koju. No mina tahtsin Sauga mõisa lähedusest Vana-Sauga tänavat pidi koju tulla, aga Germo keeldus, tema tahtis Vana-Pärnusse. No kuula siis veel endast nooremaid, või midagi. Läksimegi. Jäime sellise kohutava purgaa kätte, et telliskivist poleks ka abi olnud, hoidsin aiast kinni ja no sekunudite jooksul saime läbimärjaks, tossud ka lirtsusid jalas ja joped andsid vett läbi. Koju jõudes läks kogu varustus pessu. 2 km liikusime läbimärgadena. Germot ajas naerma see ja ausalt öeldes mind ka, sest meenus ütlus lapsepõlvest; "märg nagu uppunud kassipoeg," mis toona tegi nalja, aga praegu noile sõnadele mõeldes ei tee. Aga ometi oli naljakas vaadata ja olla. Lausvesi voolas ka mööda nägu alla. Raputasin tossust vett välja. Aga kodus vahetasime riided, panime villased sokid jalga ja kütsime ahju soojaks. Nii mõnus on olla. Ausalt öeldes ega külm ei olnudki, pigem naljakas, sest liikudes hakkab ju soe. Omamoodi elamus. Niisiis! Kui ikka liikuda tahad, ei takista ka ilm! 14. oktoober 2023. Vana-Rääma