kolmapäev, 5. august 2020

Lähen üle silla, ei lähe, lähen ...


 Kaks korda saate arvata kas ma läksin üle silla või ei ...
Aa, kõigepealt suur tänud kallile Avele, et ta meid viis sinna, kuhu viis! Tagasi tõi ka, õnneks.

 Üks veidike väsitav aga samas kosutav päev jääb kohe, kohe seljataha, aga mälestused jäävad sellest maha ( ehee, luulesoolikas vist ei ole enam umbes!) Praegu ma ei oska küll öelda kas ma käisin inspiratsiooni ammutamas või kaotamas. No ehk kaotasin Viljandi lossimäge vallutades veidi kaalu, veidi tasakaalu, veidi .... aga noh, ma ei läheks vist üle rippsilla ka siis kui keegi mulle tonna maksaks :) No, ei, ei, ei! Ma ei kujuta üldse ette kuidas ma seal kunagi üle läksin! Aga Viljandi on ilusarmas ikka, pani nostalgitsema, eriti meenusid ajad, mil sai folgil käidud, tjaaa ...Ja aastate eest sai käidud kirikus Aleksander Sünteri juubelil, rahu talle seal kus ta on!

 Päris põnev oli see, et Pärimusmuusika Aida juurest minnes juhtus vastu tulema üks ja ainus inimene ning see oli ka tuttav -Villem, üldse mitte mulk, pigem tartlane, või siis isehakanud mulk. Aga oli rõõm näha!

 Tahtsime Tegelaste tuppa lõunatama minna, aga seal saab ikka veel vaid sularahas arveldada, sama lugu oli Armeenia restoraniga. Nii juhtusimegi söömahimu rahuldama Tähe pubisse ning siis, ülla-ülla, helistas armas Kersti ja peagi vurasid nad abikaasaga kohale. Armastan! Tahtsin küll vaikselt Viljandist läbi joosta, aga no ei saanud :) Aga endal on armas tunne. Ja müstiline on see, et endine viljandlane Kristel just täna Pärnut väisas ja nüüd Viljandis pesitseb, no ei olnud meil määratud kohtuda täna, no ei olnud. Aga mul on hea tunne, et sa endast Pärnusse jäljed maha jätsid, ehk tuled uuesti neid jälgi mööda kõndima :)

 Aa, mida ma siin ikka lobisen, vaadake parem pilte. Ja tänud toreda seltskonna eest ka Avele, Marele ja Aedile!
 Ahjaa, no me ei saanud, pidime ju Avega ennast Abja -Paluoja Tikupoisi juures  jäädvustama ja Heimtalis ka. Eriti nunnu on see kirik seal, müstiline ja vägev!

 Aitäh, mu armsad!
...

...
...

...

...
...


...
...

...
...
...
...
...

...

...
...


...
...

armsalt unenäoline Kersti :) 


armsad Kersti ja Raul. Legendis

nagu muinasjutus, Heimtali kirik

imekena kirik Heimtalis
minu tuttuus kodu :)



veskinaine Ave :)
Germo, Tikupoiss, Ave

Germo, Tikupoiss, mina

lepatriinud Tikupoisi juures
nii ilus lilleklump Abja-Paluojas


vanad hooned Abjas on ägedad


5. august. 2020.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 4. august 2020

Seened otsustasid ka Pärnus enda nägu näidata


 Sellel aastal kõik tuttavad kurdavad et Pärnus ja Pärnumaal on seenetega nigelad lood. Mina küll Pärnumaale seenele pole veel jõudnud, Pärnusse küll, kolmel korral. Esimesel korral nägin vaid ussitanud isendeid, teisel ja kolmandal korral sain juba seeni purkidesse soolata. Eile lausa 3 purgi jagu. No umbes 4 liitrit tõin metsast välja.

 Enamus on lambatatikud, sekka mõni võitatik ka. Lisaks mitu pesakonda pisikesi kukeseeni, pilvikuid (erinevaid), 1 puravik, pihkaseid liimikuid ja üllatuseks ka tammeriiskaid, mis on sügisseened ja neid olen ma tavaliselt korjanud septembris-oktoobris. Küll oli mu sirmikute koht täitsa seenevaba ja samuti kuuse- ning porgandiriisikaid ma ei leidnud.
 Puhastades jääb muidugi tatikutest vähe järgi, mina võtan eoslehed ära, prügi koguneb just nende sisse. Ehk siis mulle ei sobi svammiga seeni sisse teha. Imepisikestele teen erandi. Aga üldiselt ma keetsin kogu kupatuse ära ja soolasin sisse, nagu ikka. Ma ei armasta eriti marineeritud seeni, eriti nüüd- diabeetikuna, sest marinaadi hulka käib ka suhkur. Ja praetud toitu söön üliharva, mõnikord teen erandi. Aga soolaseeni armastan ma väga, võiksin nendest kasvõi igapäevaselt toituda. Pole paremat sööki kui hapukoore ja sibulaga tehtud soolaseened, kõrvale soe keedukartul. Nämma. Mingit liha pole vajagi. Sügisel ehk luban endale hapukoort ka, või talvel. Täna ma ei tarbi ei hapukoort, majoneesi ega ketšupit, aga mõnikord harva tarbin ka neid.

 Sõitke ikka seenele!

purgis! 


(seenel 3. august)
4. august. 2020.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 2. august 2020

Ülivinge Belka ja teised armsad loomad


 Kui bändi nimi on "August URR," siis liikmeks on ju loomad ;)
Jah, me käisime eile õhtul Audru pargis just seda üliägedat punti nautimas!

 Tõsi küll, netist olen korduvalt "August URRI" kuulanud, aga kontserdile jõudsin tõesti esimest korda. Ja ma ei kahetse grammigi.
 Nagu näete, osad liikmed (enamus) on legendaarselt pundist "Legsheiker," mida peaks Muusikakambri  rahvas hästi ja mõnuga meenutama. Poisid on ülivinge pundi kokku klopsinud ja see esinemine oli Audru osavalla päevadel nagu kirss tordil. Aitäh!
Ja üks imevahva üllatus ootas mina ka Audru pargis, ligi astus inimene, keda mina ei tundnud, tema mind tundis. Sündis põgus vestlus.No ta tundis mind mu õe Marge järgi ära, pidime väga sarnased olema. Aitäh!

 Ma ei olnud väga ammu Audru pargis käinud, sain tugeva energia- ja nostalgialaksu. Üliarmas õhtu lõppes veel koduaias, kus nautisime (nagu nurgataga esinenud) "Dagö" kontserti. Ja Nooruse maja juures (väljapool aeda) oli rahvast veel rohkem kui seespool. Akustika oli ikka väga hea, kogu Rääma ja Ülejõe linnaosa vist sai Saatpalu häälest osa. Aitäh!

 Aga nüüd mõni fotojäädvustus ka.
ülivinga AUSUST URR! 

...
näe, MORSK ka seal! :)

vana armas ja tuttav sillake Audrus
Audru jõgi

...
selfi ikka ka ju :)


pähklid Audru pargis
koduias DAGÖt nautimas


2. august. 2020.a.
Vana-Rääma

reede, 31. juuli 2020

Augustikuu SaSa ja ML on ilmunud!


 Täna hommikul leidsin postkastist augustikuu numbrid. Tegu on ikka ajakirjadega "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood." Blogipostituse pealkirjas kasutasin lühendeid.

 Selle kuu SaSasse saatsin Evald Kotkasulg Piirisilla väga õpetliku jutukese Vagast Mariast. Seal on väga palju muud ka. Soovitan väga lugeda.
 Lisaks leiate samast ajakirjast Silja Mureli luuletused.

 Kui sul on mulle rääkida mõni lugu, millest saan hea artikli, võta minuga ühendust juba täna!Kui sa soovid, et sinu luule iluks ka ajakirjas "Saatus & Saladused," võta ka minuga ühendust.

 Mõnusat lugemist ja imelist viimast suvekuud!

Fotod:
Silja Mureli luule
...
...
...


31. juuli. 2020.a.
Vana-Rääma

Pärnu Bluusipäevad 3


 Nonii, selleks suveks on Pärnu Bluusipäevad läbi, natuke kurb, aga samas ma usun, et sain palju inspiratsiooni, olid tõeliselt inspireerivad õhtud Jahtklubi õuel ja sees. Ma tõesti ei väsi kiitmast, aitäh!

 Jah, täna (nüüd juba eile, kuupäevaliselt) toimusid need Jahtklubis sees, natuke tuuline oli ja tegelikult mulle nii täitsa meeldis, selle suve õhtud on liiga külmad, eelnevatelt bluusiõhtutelt koju jõudes ei saanud kuidagi sooja sisse.

 Jõudsime kohale täna natuke hiljem, Andres Roots oli just oma viimaseid lugusid tegemas. Peale teda naases lavale punt nimega "Steam engine." Ma arvan, et ma ei olnud neid enne kuulanud aga samas, nii mõnigi bändimees tundus tuttava olekuga. Eks mõni mängibki mitmes bändis. Oli täitsa lõõgastav ja nauditav. Aitäh!

 "Lavrix bandist" ei saa mina üle ega ümber, ma tõesti tohutult naudin neid, nii muusikat, Vladimiri häält, esitlust, natuuri ja kõike. Päris hingekosutav on vaadata kuidas inimene läheb nii oma loo sisse, et lausa mediteerib, et ... no ma ei oskagi sõnadega  seda väljendada, seda peab nägema ja tajuma. Fantastiline! Ja taas kutsus ta lavale "Vanadzina trio+" liikme suupilli mängima. Mul jagub ainult kiitvaid sõnu. No tõesti. Ärge üldse imestage, et "Lavrix bandist" on mul galeriis kõige rohkem fotosid, nad lihtsalt tähendavad mulle väga palju ja eks ma püüdsin solisti meeleolu pilti saada. Omast arust õnnestus. Mis seal ikka, jään kannatamatult ootama nende uut plaati ja järgmist bluusisuve, ehk on nad taas Pärnus! Kummardan maani ja kuuni, poisid! :)

 No peale Lavrixit arvasin et tuleb hakata samme koju seadma, aga ma ei kahtese grammigi, et lükkasin minekut edasi. Supervahva MR. Blues astus laitmatu etteastega lavale. Väga äge punt! No see ontlik vanahärra, kes võrratut bluusi ja rõõmu oma huulte vahelt välja võlus, mõjus hingekosutavalt. Ausõna! Väga vahva tegelane ja milline šarm! Kui ma õieti aru sain, on tegu rootslasest lauljaga, kelle nime ma küll hetkel ei tea, aga küll ma teada saan. Igal juhul eestikeelt kõneles ta hästi ja lauakaaslane teadis rääkida, et tegu on meie oma bändiga, kes tulid Kohtla-Järvelt. Eks ma uurin asja. Igal juhul tuju läks ülirõõmsaks. Ja lauakaaslasele siirad tänud, et ta meid lauda kutsus. Juhtumisi olime ka kunagi varem ühes seltskonnas olnud, mis selgus kui vestlema hakkasime, aga tema kutsus just meid sellepärast, et nägi ka eelõhtul, et tegu on ehtsate bluusifännidega :) Muidu me oleksimegi vist püsti seistes pidanud bluusi nautima, sest Jahklubi restoran jääb selle sündmuse tarvis liiga väikseks.

Oehh, emotsioon on nii palju, ei tea kas saangi und. Aga nüüd fotosid laadima.

Armastan!
Andres Roots
Steam engine
Steam engine
Steam engine
võrratu Lavrix! 
võrratu Lavrix! 
võrratu Lavrix! 
:)

Kihnu Jõnn

võrratu Lavrix! 

Jahisadam
hilisõhtune Jahtklubi
minu armas poeg, kes ka naudib bluusi, nagu ema :)
MR. Blues
MR. Blues
MR. Blues
MR. Blues


30 (31). juuli. 2020.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 30. juuli 2020

JÄLJED UDUS - Alari Papa Janson


 Sellel aastal ilmus Papal järjekordne luuleraamat "Jäljed udus," mille omanikuks mina eile sain. Ilmus aasta esimeses pooles, aga me ei olnud kaua kohtunud ning eile Pärnu Bluusipäevadel vahetasime. Aitäh!

 Osad lood selles raamatus hakkasid kohe laulma, loomulik ju, osad ongi Papal lauludeks sündinud, laulusõnadeks. Selles raamatus on rohkem ulakaid lugusid, lausa kaootilisi, mis tekitavad vastakaid tundeid. Aga ega luulest ei peagi alati aru saama, mida segasem - seda põnevam!

 Minu vaieldamatu lemmik on "Vananemine." Lõpupuänt on päris võimas. Ma pole kunagi mõelnud, et vesi vahtu keedab, aga nüüd tean. No ma pean seda siin jagama. Kohe trükin.

Vananemine

Kirgede isekas valgus
silme ees enam ei sära
leidmata kauguses algust
miski on peidetud ära

loov laiskus sirutab jalgu
öeldes on nii kuidas tuli
nina peal hallikad salgud
petab kui varitsev suli

nagunii ükskõik on lõpuks
tahad sa seda või mitte
jääb ainult väheste sõprus
silmel prill lükatud ette

keegi jääb hoidma ehk soojust
hing et ei lõplikult kahtuks
näidates kuidas päev loojub
vesi kuis jões keedab vahtu


 Ma ei saa lugemispausi pidada, raamatuid aiva tuleb! :) Jah, kordan ennast, suudan käed ja silmad eemal hoida teistest lektüüridest, aga luulet pean mina kohe lugeda saama! Ja taas üks raamat mu eriliste raamatute riiulis juures!

 Aitäh hingekosutuse eest, Papotška!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

JÄLJED UDUS

 0 Google +0  0 Share0
Tere! Mina olen Alari Janson, kuigi kõik teised kutsuvad mind Papaks ja kui aus olla, siis pole mul selle vastu midagi. Vahetevahel ma mõtlen üle ja siis tulevad mõtlikud luuletused ja laulusõnad, mõnikord aga ei mõtle üldse ja siis tulevad parajalt ajuvabad asjad. Kui te tahate teada, mismoodi mu mõtlemine välja näeb, tehke raamat lahti ja lugege! 
Olge tublid!
PS Unustasin ... Pildid tegin ka ise siia sisse.

30. juuli. 2020.a.
Vana-Rääma