 |
| minu pojad ja mu ema. foto on tehtud 90 datel (Geio, Ema, Germo) |
13. juuli on mulle alati üliarmas päev. On mareta- ja karusepäev, maausu püha ja minu kalli Ema sünnipäev, kes täna sai 81 aastaseks. Lisaks on täna ka minul ja mu õdedel Reedal ja Margel nimepäev.
13. juuli kohta rohkem infot saab lugeda
SIIT.
Karusepäev (13. juuli) on kesksuve püha (13.07.2007 13:27)
13. juuli on karusepäev. Karusepäev langeb aasta kuumimale ajale ja seda öeldi ennevanasti suveharjaks olevat.
Kuigi muistsete eestlaste kommetes on tootemloomade osas olnud suundumus rohkem hundi poole, on liikvel arvamusi, et mõnel pool seostati tänast päeva ka karukultusega. Neil aladel püüti ikka metsast ja metsaheinamaadest sel’ päeval eemale hoida. Tööd katsuti sel’ päeval metsloomade kartuse tõttu üldse vähe teha.
Küll aga pidi sel päeval rukkipõllule adra välja ajama. Sõna "karus" nimelt tähendavat Lääne-Eesti murdekeeli ka sööti või söödimaad. Omal ajal arvati, et karusepäev on see kõige parem aeg rukkiussi tõrjumiseks ja selle tarvis pidi kasvõi ühe vao põllumaasse sisse ajama.
Rukkiussivastane ennetav maagia pidi tulemuslikult mõjuma ka paar päeva enne ja peale karusepäeva. Sel' perioodil tehti mõnel pool lisaks levinud maakeeramisele veel muid nõiduseasju pahalase põllust eemalehoidmiseks.
Üsna edukalt sai neil päevil rukkiussi ka naabri põllule sõnuda, kuigi muudel aegadel teati see söödik nii kange olema, et ta üle põllupeenra teisele maalapile ei läinud.
Aga ikka öeldi, et karusepäeval põllu kündmine mõjuvat sama hästi kui oleks koorma sõnnikud maa rammuks laiali laotanud.
Seda arvati ka, et nüüd hakkab igasugu putukaid vähemaks jääma ja parmud ei kiusa enam nii hullumoodi inimesi ega pudulojuseid.
Marjad küpsevat nüüd nii kiiresti, et eest ära korjata ei jõudvat.
Algab vähjapüügiaeg.
Lähenemas on talivilja külv.
Öeldakse, et karusepäevaga saabki läbi valge suvi. Eks see on sellest, et juba mõnda aega pole päevad enam sugugi nii pikad, kui nad alles veidi aega tagasi pööripäevapaiku olid, ja nüüdsest hakkavad nad veelgi märgatavamalt lühenema.
Ilma kohta teati, et kuiv karusepäev on hea sügise endeks.
Päev ühtib pühak Margareta mälestuspäevaga. Meil öeldakse maretapäev.
Margareta oli Antiookia paganliku preestri kristlasest tütar, kes noorelt emata jäi ja lambakarjusena elatist teenima hakkas. Teda märkas Antiookia asevalitseja, kes neiut omale kaasaks tahtis. Margareta aga astus ka oma isa tahtele vastu ja keeldus oma süütust ohverdamast ja muidugi ka pakutud abielust , mille peale asevalitseja end’ hullumoodi solvatuna tundis ja andis käsu tõrges neid lohe lõugade vahele heita. Margareta kaelas olnud rist aga olla lohet nii tugevalt kõrvetanud, et see tüdruku kohe välja sülgas.
Margareta siiski hukati viimaks timuka käe läbi, aga märtriks ja pühakuks tema oma kindlameelsuse tõttu sai.
Teda peetakse viljatute naiste, ammede, rasedate ja sünnitajate kaitsepühakuks.
Tihti kujutatakse teda maalidel koos lohega.
************************************************************************'
Lisaks jõudsid otse põllult minu köögipliidile kuivama saialilled. Aitäh sõbrad ja kõikvõimas Facebook! Alles eile õhtul hõikasin, et sooviksin saialilli ja siin nad nüüd on! Lisan siia ka pisut Vikipeediast kopeeritud tutvustusteksti saialille kasulikkuse kohta:
 |
| saialilled minu pliidil |
Saialill on armastatud lõikelill ning võib nauditavana vaasis püsida umbes nädala vältel. Kasvatatakse ka ravim- javärvitaimena. Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli. Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime.
Rikkalik õitsemine algab juulist ja kestab sügiseni. Saialill elab üle ka esimesed külmad ja on koos
lõvilõuaga üks viimaseid õitsvaid taimi hilissügiseses aias. Eesti oludes kasvatatakse saialille üheaastase
suvelillena. Kasvamiseks sobib talle igasugune muld, kuid taim on ilus ja õitseb rohkelt päikeselisel kohal ja heas mullas. Esimesed õied on kõige suuremad.
Varjulisel kasvukohal või niiskes mullas võib kannatada seen- või muude haiguste tõttu. Kuna saialill kasvab lopsakalt kiiresti, võib teda kasutada peenra täitmiseks.
Kõige kergem on teda paljundada seemnete abil, mis külvatakse avamaale või suurtesse pottidesse. Idaneb temperatuuril 15 °C 10–15 päeva. Külvata tihedalt ja harvendada vajadusel, siis saab tugevad, põõsjamad ja rohkesti õitsevad taimed suurte õitega. Sobiv vahekaugus on sõltuvalt sordist 15–30 cm. Kui soovitakse kasvatada saialille potis, siis on mõttekas külvata seemned kohe sinna ja hiljem, pärast
seemikute tärkamist harvendada liigsed taimed välja. Külvamisest õitsema hakkamiseni kulub umbes kuus nädalat. Võib külvata paarinädalaste vahedega mitu korda kevadsuve jooksul, siis on ka sügisel kenad taimed aias ilusad vaadata. Saialill moodustab hulgaliselt seemneid ja külvab end ka ise. Isekülvist tärganud taimed ei pruugi enam sarnaneda emastaimega ning on sageli lihtsamad, kuid nii võib saada uusi huvitavaid
hübriide.
Saialille peetakse truuduse ja sümpaatia sümboliks. Räägitakse, et prantsuse daamid tegid 15. sajandil väikesi bukette võõrasemadest ja saialilledest – neid nimetatisuveniirideks ja need sümboliseerisid meenutamisväärseid õnnelikke hetki. Saialill on meeldinud luuletajatele, teda mainib oma loomingus isegi William Shakespeare.
*******************************************************************************************************
Suured tänud heale Imbile ka kena lillepundi eest! Need kaunistavad nüüd Germo tuba!
Imelist nimepäeva kõikidele asjaosalistele!
 |
| lilled Germo toas, armsalt Imbilt. aitäh! |
13. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma
