LÕUKOER - Taavi Liias

Loetud sai Taavi Liiase jutukogumik "Lõukoer." See 26 jutukesest koosnev raamat sisaldab osaliselt autori poolt läbielatut. Kui keegi (mida tavaliselt tehakse) küsiks minu käest kas see raamat sobib lugemiseks ka meestele, siis ma vastaksin, et tegu ongi meestele mõeldud kogumikuga, sest osad lood on minu jaoks liiga tehnilised, ei paku pinget, kuigi läbi lugesin ma kogu raamatu. Osad mulle väga meeldivad. Lisaks on autoril põnev ja rikkalik käekiri, ta on osav sõnasepp. Antud autori loomet polnud ma enne lugenud, sestap ei teagi kas tal on veel raamatuid ilmunud. Loeks meeleldi. Aga mitu õhtut sisukat lugemist on sisustatud ja nüüd ka blogisse talletatud. Soovitan lugeda. Eriti meestel! Nüüd kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. Taavi Liias (snd 1978) on pärit Valgamaalt Hummulist. Kõrghariduse omandas ta Kõrgemas Sõjakoolis. Esimese magistrikraadi kaitses Tartu Ülikoolis religiooniantropoloogia erialal, teise Kaitseväe Akadeemias sõjakunstis. Kooli kõrvalt hakkas juba 11-aastaselt käima suvevaheaegadel tööl, pidades mitmesuguseid ameteid haljastuses, ehitusel, baaris, kasiinos, tsirkuses, puutöökojas, väetisetehases, restaureerimistöödel, seatapubrigaadis, kioskis ja mujal. Saadud kogemused on pakkunud piisavalt ainest ka siinsete lugude kirjutamiseks. Oma napid vabad hetked täidab ta kalapüügi, lugemise ning spordiga. Viimastel aastatel tegeleb jiu-jitsu ehk lukumaadluse ja kettagolfiga. 14. september 2024. Vana-Rääma

11-13. septembril Lemmes

Nagu ikka, jagan ma ennast kahe kodu vahel, nii ka sellel nädalal. Täna õhtul jõudsime linnakoju. Praegu on veel nii suviselt soojad ilmad, lausa kutsuvad maale, ka merre. Eile ja üleeile käisin mitu korda vees. Täna ei olnud aega. Kolmapäeval viisime asjad suvilasse ja jalutasime Lepaninale, sealt astusime bussile ja sõitsime Häädemeestele. Poes käidud, jäi uue bussi tulekuni suisa 2 tundi aega. Nii me mööda Häädemeeste asulat jalutades aega parajaks tegimegi. Mingis poes käisime veel, aga kusagilt ei õnnestunud leida VETIVERI nimelist poodi. Paari tuttava käest üritasin ka uurida, keegi kahjuks ei tea. Reklaami ka kusagil ei olnud. Olen seda kauplust aastaid siin fb-s jälginud, nüüd otsustasin minna, aga no ei ole ... Kus keldris see küll asuda võib? Teab keegi? Aga muidu olid sisutihedad päevad. Neljapäeval käisime taas seenel. Samal päeval tegin ka sirmikuomletti, sest eelneval päeval korjatud sirmikud olid oma uhked kübarad vees lahti ajanud. Metsas oli kahjuks ainult kukeseeni, neid ka vaid väheke, praadisin võiga ja panin karpi. Täna keetsin õunamoosi, sest Maire kurtis, et õunapuualused on maha kukkunud õunu täis, ära ka visata ei raatsi. Aitäh, hea hing! Aitäh ka maitsvate kotelttide eest! Eile tarisin 82 kivi rannast ja 30 ämbritäit umbrohtu ja juurte rägastikku objektilt minema. Neid käbisid aina tuleb ja tuleb, lõppu ei olegi. Loodus hoolitseb, et mul tööd oleks :) Aga ukse esine hakkab juba ilmet võtma, kevadel plaanin suuremaid ümberkorraldusi teha. Kui saaks veel telekaantenni ka katusele, näeks vabalevi kanaleid isegi. No septembris ja oktoobris on ju veel hea suvilas olla, eks talviti ei saa. Aga kevad pole ka enam nii mägede taga :) Eile hommikul tõusime mõlemad kaelaradikuliidiga, mis annab märku, et kael võiks juba soojas olla. Õnneks täna on meil juba kõik hästi. Ilmselt Häädemeestel saime tuult, nahk oli märg ja ...Aga mis seal ikka, olen taas linnas tagasi ja järgmisel nädalal liigun taas maale. Olge teie ka rõõmsad ja tegelge sellega, millega tegeleda meeldib :) 13. september 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 554.päev

Tänane rada tuli suisa 13,7 km pikkune ning samme tuli kokku 22 400. Liikusime Ülejõel ja Rääma linnaosas, muidugi ka seenemetsas kilomeetreid neelates oli mul pedomeeter töös. Minge metsa, ma ütlen! Pärnu metsad on seeni nii täis, mina ei jõua üksinda ära korjata :D Ok-ok, ega ma ei pea, mõni pomisebki vaikselt kindlasti habemesse, et jäta teistele ka. No ei jäta, kui te nii laisad olete! Nii paljud riisikad ja tõmmuriisikad ka on juba vanad, ussitanud ja hallitanud, sest te pole neid ära korjanud. Minu üks kirgedest on seenelkäik, ise teate, kui ilma jääte! Ma armastan neid otsida, korjata, puhastada, sisse teha ja süüa ka, Nii, et ... Soolan täna seened sisse, aga hetkel need keevad juba kolmandas vees, sest tõmmuriisikas tahab läbi mitme vee kupatamist. Vahepeal valan vana vee ära, pesen ja kraabin jälle need üle panen uue vee jne ... Aga rajal oli mõnus. Muide, metsas tuli üks kuuekümnendates habvemik vastu ja ristis mind Metshaldjaks. Oli jah mul roheline kleit (undruk) seljas ja ma kannaks uhkelt seda tiitlit, sest armastan metsa ja merd niiiiiväga! Aitäh komplimendi eest, Seene-Mikk! Enesetunne on nii hea, aga teha ongi veel palju, seened saavad kupatatud, siis vaja need purkidesse soolata ja raamat karjub juba omakorda öökapil. Hommikul on vaja ennast vara üles ajada, sest korstnapühkija tuleb. Ja peale lõunat olen tööga hõivatud. Aga mõnusat suve jätku ja olge terved! 9. september 2024. Vana-Rääma