Pärnu Bluusipäevad 2018

koos lemmiku-Enn Veiga

 Kui ma Pärnu Bluusipäevade kava silmitsesin, olin kindel, et tahan just täna Bluusipäevadele minna, sest üks vaieldamatuid lemmikuid on minu jaoks Tartu bluusar Enn Vei. Nii saigi otsustatud tänase kasuks. Võimalik, et lähme Germoga ka homme õhtul kuid sada protsenti ma selles kindel ei ole. Igal juhul jäin tänasega ülirahule ja seda just "Enn Vei Bluesbandi" kuulates. Aitäh!

 Ennul oli ka mõne päeva eest sünnipäev, nii sai talle ka õnne soovitud ja Germo oli üliõnnelik kui onu Enn ta pildile kustus. Nii vähe ongi õnneks vaja. Ja siis sai juba paar fotojäädvustust veel teha, ühe ta bändikaaslasega ja no mina ei saanud ju ka mitte pildi sisse minemist jätta. Ära käisin ja tore oli. Aitäh, Enn!

 Mulle meeldib  kui bluusipäevad toimuvad Jahisadamas, Jahtklubi ees, sest samal ajal saab nautida päikeseloojangut ja minu jaoks on just see koht lemmik, on aastaid olnud. Fännan bluusi täiel rinnal ja seda just Lootsi tänaval. Sestap ma kodu küljeall olevasse Nooruse maja juurde ei igatsenud. Kahju küll et algselt nimekirjas olnud Heiki Vilepit täna ei esinenud, ka teda olen aastaid kuulamas/vaatamas käinud ja üleüldse on bluus üks ilusamaid muusikažanre minu jaoks. Minu jaoks lükkas tänase õhtu käima just Enn Vei oma bändiga, teised olid natuke lahjemad, aga lätlased meeldisid ka mingil määral. Aga päeva lõpubändilt ootasin midagi enamat, alati jääb lõppu parim, kuid minu jaoks oli see kõige lahjem, aga võimalik et vaid minu jaoks. Igal juhul oli kena õhtu. Aitäh ka korraldajatele! Üks märkus korraldajatele ka, pingid olid lava eest puudu, nagu igal aastal olnud on, need võiks seal olla. Paljud inimesed ei olnud sellisel kuumal ilmal nõus püstiseisu kohaga ja lahkusid. Ja prügikaste peaks ka juurde tooma sellise sündmuse korraldamise puhul.

Kava on järgmine:

TEISIPÄEV 24.07. NOORUSE MAJA Roheline 1b

18.00 Jaak & Liis Lutsoja (EST)
19.00 Heiko Kivila & Sõbrad (EST)
20.00 Alari "Papa" Janson/ RÄÄMABLUE (EST)
PÄRNU LUULETAJAD

KOLMAPÄEV 25. 07. PÄRNU JAHTKLUBI Lootsi 6

19.00 Dirty Trainload (IT)
20.00 Janis Vanadžins Bluesband+ (LV)
21.00. Enn Vei Bluesband (EST)
22.00 B.S.T.O. Band (EIN)

NELJAPÄEV 26.07

18.00 Andres Roots & Anneli Kadakas (EST)
19.00 Janis Vanadžins Bluesband+ (LV)
20.00 Tina Bednoff & Jameson Slim (FIN)
21.00 Eric Gebhardt "RED MOUTH" Band (USA/ FIN)
22.00 AUTT OFF OFFICE (EST)

Väike fotogalerii:

ja üle silla koju...

hilisõhtune Jahisadam...

poisid rivis...

see hetk kus Germo oli õnnelik, et Enn ta pildi sisse kutsus :)

bluusivend, Pärnu elav legend, vanakoolidiskor Elmu Sadulsepp

Pärnu elav legend, vanakoolidiskor Elmu Sadulsepp

jahid...

õhtune Jahisadam

B.S.T.O. Band (EIN)

õnnitlesin sünnipäevalast

Germo ka nautis ja elas kaasa, jalg muudkui tatus...

fännid naudivad Tartu bluusareid sajaga!

Enn Vei Bluesband (EST)

Enn Vei Bluesband (EST)

Janis Vanadžins Bluesband+ (LV)

Dirty Trainload (IT)

25. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Valgeranna raviliivadel...Väike parandus tänase PP artikli asjus..

 Täna siis lõpuks jõudsime merre. Tõsi küll, korra olime Germoga Vana-Pärnu rannas käinud, aga siis käisime vaid jalgupidi vees, sest vesi oli kohutavalt külm. Aga täna käisime Valgerannas koos Reeda ja Germoga. Ma küll ei tea kui soe vesi oli, sest alguses ikka oli väga kõhe, aga lõpuks ei tahtnud veest väljagi tulla. Nii meie Germoga vees olekut nautisimegi ja Reet võttis päikest, käis muidugi vahepeal ujumas ka. Aga mina ei võta kunagi päikest, selle eest võtab päike mind ja täna võttis ikka sajaga, olen taas punane nagu vähk. Aga sellegi poolest oli üks imeline päev. Aitäh, Reet!

 Eile oli mul paar vastamata kõnet võõralt numbrilt, aga ma ei kipu võõrastele kõnedele vastama, nii juhtuski ilmselt, et Pärnu Postimehe ajakirjanik ei saanud minuga kontakti. Ju siis oli ülikiire artikli lehte minemisega. Mina guugeldasin seda numbrit alles eile hilisõhtul. Tahaks teha väikse paranduse: Kirjandusõhtute traditsioon ei ole kindlasti katkenud. 2017. a. kevadel (mitte sügisel!)otsustasin, et teen nende korraldamisele pausi, seega toimus viimane kirjandusõhtu 2017.a. kevadel Versuses. Ja kindlasti ei olnud pausi tegemisel põhjuseks Versuse sulgemine, vaid pigem see, et ma tahan veidi nende korraldamisest puhata, sest need 7 hooaega on röövinud palju energiat, kuna nende korraldamine on väga suur töö, mõni esineja paneb ennast kirja lausa aasta aega enne. Kogu aeg pean olema töös, valmis, et mõni esineja võib loobuda või põhjust teadmata tulemata jätta. Aga vastutus on suur. Pealegi keskendusin vahepeal rohkem raamatute kirjutamisele ja lugemisele, sest sain möödunudsügisesest Portugali reisilt palju inspiratsiooni. Ma ju korraldan neid õhtuid tasuta, omast huvist ja vabast ajast ja olen toonud Pärnusse väga palju häid ja andekaid tegijaid (Jaan Pehk, Heiki Vilep, Merle Jääger, Olavi Ruitlane, Contra, Kaur Kender, Indrek Hirv, Kaur Riismaa, Lea Jaanimaa, Mari Sajo, Olev Remsu, Tajo Kadajas, Vahur Afanasjev, Belka, Kerttu Rakke ja paljud, paljud teised...). See oleks nagu minu südameasi. Ja teen seda kõike tasuta, sest selliseid üritusi/ sündmusi ei taheta eriti rahastada. Olgugi et isegi 70 inimest on ühel õhtul kirjanusõhtut nautima tulnud. Viimasetel aastatel on väga suureks abiks olnud (:)kivisildnik, kes on ka õhtujuhina laval esinejaid küsitlenud. Isegi mõned kohad on olemas kus saaksin edasi korraldada, aga ma praegu ei ütle eid ega jaad, iga asi omal ajal.

  Nüüd hakkan kirjatööd tegma, aeg tiksub. Jah, ma ei puhka kirjutamisest ka suvel. Enne aga väike fotogalarii ka:

sinna taha jääb Liu kaluriküla...

siit ta läheb...

Germo rannalinal..

päike...

varbad liivas,..

Germo meres...

...

...

...

nii kahjuks on...

lootus oli, on ja jääb ;)

PP artiklit saad lugeda SIIT!

12. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Pärnu Hansapäevad 2018

Võrratu "Ramashang" Taanist

  Lõppenud on Hansapäevad ja ma olen siiani nende lummuses. Selle aasta Hansapäevad Pärnus olid vapustavalt head, vaatamata ilmale mis oli sombune ja jahe. Reedel ma ei käinud, aga laupäeval ja pühapäeval olin kohal. Külm oli, aga pakkisin ennast korralikult sisse, kuigi täna koju jõudes lödisesime Germoga mõlemad, aga tegin tule pliidi alla ja saime sooja.

 Kaanepildiks panin loomulikult Taani poiste pildi, sest ma usun, et ma polnud ainuke kes seda punti tohutult fännas. Lahe oli jälgida kui poiste esinemise ajaks kogu rahvas lava ette koondus. Laupäeval kuulasime ja vaatasime Germoga neid lausa kahel korral ja pühapäeval ka veel. Kui ikka inimesed säraavd laval ja teevad väga vinget muusikat läbi huumoriprisma siis mida sa veel oodata oskad. Tõesti, tõesti, nad kütsid kirgi ja olid nn naelaks. Mitte, et ma teisi ei fännanud, ka Moskva Harfide Orkester meeldis mulle väga ja ka Mustlastantsu grupid ning paljud, paljud teised, ma lihtsalt tõstsin oma lemmiku esile. Ja õppisin nime ka pähe, sest kavatsen seda punti guugeldada.

 Fotogalerii saab pirakas, aga eks ma need fotod rohkem enda tarvis siis blogisse jäädvustan ka.
Igal juhul olen ma rohkem, kui rahul, et Hansapäevadele läksin. Kirjutan ka sellest lehes ning tegelikult käisin kahel päeval ka tööd tegemas, kuid sellest juba edaspidi. Igal juhul jäin rahule ja olen õnnelik, et kohtusin üle pikkade aastate ka oma reikiõpetaja Tõnu Aruga. Tänud šungiidivee eest! mida me Germoga lausa mitme tassijagu tarbisime.

 Oli superäge nädalavahetus!

Galerii:

lemmikmaal

Lindmees Ungarist :)

Ranna ranšo loomad...

Germo ja kaamel

sõiduleeee

sepised...

Mercedes Merimaa Nõiakoda

püstkoja ees käib vilgas töö...

nagu vanasti...:)

Vallikääru aas

Moskva Harfide Orkester

Maljarka (Tartu)

kava

Ramashang

Ramashang

Ramashang

Ramashang

Ramashang

šungiidid

1. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Jaanid läbi, suvi läbi(?)

 Tegelikult ma nii ei mõtle nagu blogipostituse pealkiri kõneleb. Suvi ju alles algas. Aga õnneks sai jaanid superilusa ilmaga ära peetud. Olgugi, et ma sellel aastal suurel jaanitulel ei käinudki, vaid nautisime jaane kallite inimeste ringis, nii ühes, kui teises kohas. Mind pigem hämmastab kui mööda võivad ilmaennustajad panna, laupäev oli tõesti superilm, ei sadanud, aga täna ei saa mitte rajale, kuigi väga tahaks. Sajab seda lausvihma mida ilmaennustajad lubasid laupäevaks. Aga jah, eksimine on ju inimlik ja ma usun et suvi tulemata ei jää.

  22. juunil tegin algust lasteraamatu PETU järje, ehk siis kolmanda raamatu kirjutamisega, sest teine raamat PETU LÄHEB KOOLI peaks sellel aastal ilmavalgust nägema, sest illustraator, kallis Signe, jõuab juulis illustratsioonidega Eestisse. Seda raamatut on nii kaua oodatud ja küsitud, et esimene osa PETU hakkab poodidest juba otsa lõppema. Teine osa PETU LÄHEB KOOLI kõneleb sellest kuidas Petu esimesse klassi läks, internaadis elas jne...Kolmas raamat kõneleb elust Oidrema(a)l ja paljust muust. Nii põnev on kirjutada otse elust (koos fantaasiatega), selleks vajan rohkem omaette olemist ja loodan, et see mul ka õnnestub. Aga olen ka sõprade jaoks olemas.

 Olen viimasel ajal palju positiivset tagasisidet oma raamatute kohta saanud ja mõnda neist facebookis jaganud. Aitäh! Lähitulevikus peaks mu romaanitriloogia 2. raamat "Maris kolib Portosse" ka ilmavalgust nägema, töö käib. Ja ühe kalli ja andeka inimese raamatu koostamine on ka täies hoos, see raamat näeb ka lähitulevikus ilmavalgust. Sestap ei puhka ma ka suvel kirjutamisest ning kirjutan ka igakuiselt kahele ajakirjale. Ja mul on veel hetkel see periood mil ma lausa neelan raamatuid, ainuüksi sellel kuul (juuni) olen läbi lugenud 10 romaani ning need ei ole teps mitte vaid õhukesed vihikud olnud.

 Meeleolu kõigub viimasel ajal äärest äärde, kohati tuleb ette päevi millal ei taha mitte kedagi näha, tahaks omas mullis olla, oma kirjatöödele keskenduda, oma perele keskenduda, aga ei saa, on mõningad häirivad tegurid. Sestap lausa kadestan neid kirjanikke kellel on oma pelgupaik, olgu selleks suvila, maamaja või teine riik, kuhu ta saab pageda ja rahulikult oma kirjatöösse keskenduda. Ma lihtsalt ei talu kui mu elamisse astutakse koputamata ja siis kui "külaline" heaks arvab. Tahan oma privaatsust, tahan oma elu...Kui ma surfan netis, on see minu isiklik elu, kui ma söön, on see minu isklik elu, kui...Viisakas on ikka kui külaline, kas helistab ette, või koputab uksele ja küsib kas mul on aega tema jaoks. See on ju elementaarne et oma kodu on oma kindlus. Mina ei astu kellegi elamisse nagu oma koju ja pealegi ma ei käigi väga külapeal, sest oma kodus on palju teha, pealegi on mul erivajadustega laps, minu pereliige, nagu ka kass Simba, nagu ka mu kõige kallim mees, kes on mul olemas juba ligi 13 aastat ja see ei loe, et meil visiitsuhe on. Need 3 tegelast on minu jaoks hetkel kõige tähtsamad, ja muidugi ka mu noorem poeg, kelle jaoks on uksed alati valla. Tema elab juba aastaid eraldi.

 Nüüd aga pühendun kirjutamisse.
Olge hoitud ja armastatud!

pildike jaanidest. ülejäänud pildid ei ole avalikustmiseks, mul on oma elu, oma privaatsus...

25. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma