laupäev, 21. märts 2020

KUS KOTKAD LENDAVAD - Kenneth Meadows


 Minu öökapil on aastaid üks imehea raamat ja ta ei seisa ega kogu tolmu. Olen seda päris mitmeid kordi lugenud ja loen ikka ja uuesti, sest see on minu jaoks nagu piibel. Soovitan kõigil huvilistel lugeda Kenneth Meadowsi "Kus kotkad lendavad" alapealkirjaga "Šamanistlik tee sisemise tarkuse juurde" raamatut! Miks? Sest see on väga õpetlik ja tark raamat, juhend ja tervendaja kogu eluks. Ausalt!

 Millalgi sai sellest raamatust ka Kotkasulega räägitud ja ka tema kiitis selle väga heaks. Olen armastatud šamaaniga ühel arvamusel.

 See raamat õpetabki kuidas jõuda sisemise tarkuseni, ja seda nii otseses, kui ka kaudses mõttes. Kaudses sellepärast, et raamatut lugedes tuleb endaga tööd teha, vaimutööd. See ei ole ilukirjanduslik teos, mille loed läbi ja paned riiulisse tolmama. Kui sul on ikka soov, nii ennast, kui maailma parimaks paigaks muuta (kasvõi läbi oma tunnetuste ja tajude ja enese jaoks) võta see raamat lugeda!

  Jah, mina seda välja ei laenuta, sellel raamatul on minu elus tähtis roll, sest sain selle kunagi kingituseks tänaseks taevastel radadel viibivalt Eesti nõialt - Riho Ammerilt. Saadan talle taas suured ja siirad tänusõnad sinna üles, sest tean, et ta saab need kätte. Aitäh!

Millest raamat kõneleb? Kui sulle pakuvad huvi näiteks mõisted: alfa-tasand, aura, chakra, chi, ettekuulutamine, intuitsioon, karma, maagia, mana, rituaal, šamaanlus ja paljud, paljud teised, oled sa just õige raamatulugemiseks kätte võtnud.

 Õnnelikku sisemise tarkuse juurde jõudmist!

Kus kotkad lendavad

Šamanistlik tee sisemise tarkuse juurde

Inglise keelest tõlkinud Doris Üüde
288-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Esoteerikasari
Sinisukk 1996
Raamat on läbi müüdud

Kujundanud Artur Jurin
Mõõdud 135 × 195 mm
ISBN: 9985812700
Veel samal teemal:

21. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

Ühispalveks tõstame käed


  ÜHISPALVEKS TÕSTAME KÄED

Ma mõnikord mõtlen koroonast,
ja piljardist mõtlen ma ka.
Ning unistus kaunist Veronast-
ei iialgi lõppeda saa!

Kuid täna ma unistan Sinust,
Su silmade mustavast ööst.
Ja laulevast kevadelinnust,
kel pesa on all maja rääst!

Kuid homne, ma tean, tuleb helge,
täis õnne ja õnnistust hing.
Nii kaua kui mõistus on selge,
ei pigista jalas ka king!

Mu sõbrad, teid kutsun ma üles,
ühispalveks tõstame käed!
Et kaunima kodumaa süles,
ei murraks meid murede väed!

Sest kevad on tulnud, ta pale
täis rõõmu on, joovastust ka.
On nutta ja halada vale,
kui avali õnneks on maa!



21.märts. 2020.a.
Vana-Rääma


reede, 20. märts 2020

Tänases Nelli Teatajas



 Kui tahad teada kuidas armastatud lauljal Airi Vipulkumar Kansaril Indias läheb, osta täna ilmunud Nelli Teataja ja loe.

 Armsale Airile suured tänud! Jälgin igapäevaselt Kansarite elu sellel eksootilisel maal ning hoian ennast kursis. Põnev on. Mulle meeldib.

 Küll aga on artikli pealkiri eksitav, nende pere läks Indiasse siis kui koroona viirusest polnud aimugi ning nad külastavad Indiat iga paari aasta tagant, sest Airi abikaasa Vipulkumar Kansar on indu. Mina vastutust pealkirja eest endale ei võta. Eksituse eest palun toimetuse nimel vabandust. Suhtuge sõbralikult, Kansarid tõesti ei valinud karantiinipaigaks Indiat.

 Aga teiegi saate selle armsa pere elu Indias jälgida, ikka sotsiaalmeedia kaudu.

Suured tänukallid ja mõnusat nautimist!

Paar fotot veel:
...
...

20. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 19. märts 2020

Jaansoni rada 170.päev


 Issand kui hea on olla!
Kui ma täna hommikul kell 7.55 silmad avasin ja päike läbi ruloo sisse säras, said plaanid paika. Jah, eilset ilmateadet piiludes, nägin et täna on rajapäev, et reedel ja laupäeval pöörab ilm taas ära, tuli juhust kasutada.

 Täna on ka väike juubel, 170. korda rajal. Tõsi küll, viimasel ajal oleme natuke laisemad olnud ja see annab tunda. Kui ma eile nägin et kaalunumber on pool kilo suurem, ei olnud tunne just hea. Lisaks annab see kepikõndides väga tunda. Läbisime 6,3 km, kuigi oleks võinud ka 5 km-ga leppida, sest võrrit korralikult võhmale. Aga see on ju hea.

 Millalgi blogisin, et ma pole ammu enam haige olnud, aga möödunud esmaspäeval käis haigus minust üle. No hommikul ärkasin nohuga, mis esmapilgul tundus halastamatu, aga sain temaga sõbraks ja saatsin minema.
Solvusin?Kuidas ma ühe päevaga nohust lahti sain? Mul on riiulis igasuguseid erinevaid omatehtud tinktuure ja siirupeid, võtsin päeva jooksul 3 lonksu kuusekasvu siirupit, ühe flovomedi tableti, tegin reikit ja silvat ning kandsin omatehtud (erinevatest mineraalidest) käekette ka öösel käe peal. Jah, mõni võib naerda, aga teisipäeva hommikul tõusin ilma nohuta, vaid nina ja ninaalune olid veel sellest happelisest vedelikust, mida kogu esmaspäeva ninast jooksis, lausa katki.

 Alternatiivmeditsiin aitab ka tervendada. Nii on ja nii jääb! Meie oleme terved ja õnnelikud, olge teie ka!

Fotod:
stardiks valmis
Germo ka rõõmus kuigi tuli ehituselt läbi pugeda :)
meie armas rada
imeline päike tervitas meid rõõmsalt

1 km läbitud ...
2 km läbitud ...
3 km läbitud
lemmikkohas
vaja ju jäädvustada :)
muska ehitab :)


19. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 17. märts 2020

RASPUTIN - Valev Mirtem


 Selle lektüüri, mis on ehtinud mu riiulit juba eelmisest sajandist, võtsin uuesti lugeda. No põnev on ja ajalugu ongi alati põnev. Vähemalt minu jaoks, kellele pakub huvi meie vaimsete gurude ja õpetajatele elulugu. Prohvet Rasputin kuulub kindlasti nende hulka.

 Jah, olgugi, et ametlikult teda prohvetiks ei saaduski tunnistada, sest revolutsioon tuli vahele, aga Rasputin oli, on ja jääb prohvetiks.

 Antud raamat kõneleb Rasputini elust läbi tsarinna õuedaami Anna Võrubova päeviku, lisaks on oma mälestused kirja pannud ka naine, kellesse Grigori Rasputin armunud oli - Jelena Džanumova.

 Kolmandaks kirjutab Valev Mirtem essee Rasputini eluloost ja lisaks veel ka tantra gurust - Oshost- keda kutsuti India Rasputiniks.

 Väga põnev oli lugeda suure mehe elulugu läbi erinetvate inimeste silmade, mis kõik kõnelesid samas keeles, aga erineva nurga alt.

 Jah, ma ei lugenud seda raamatut esmakordselt, aga mõnda raamatut kohe tahad korduvlugeda ja see on üks nendest.

 Prohvet Rasputin oli väga väekas ja võimuahne tegelane, kes pälvis, lisaks paljudele, tsaari ja tsarinna soosingu. Samas teda ka vihati sama kirglikult. Ühesõnaga tegelikult jagas tema käske ja keelde toonases tsaaririigis, mis pole kunagi saladuseks olnudki.
 Ajaloost teame et Romanovite dünastis murdis raskekujuline verehaigus -hemofiilia- inimesi, just Rasputin suutis seda haigust põdevaid inimesi aidata.

 Minul oli kunagi au tunda ühte tundtu Eesti nõida -Riho Ammerit- kellega me tihti Rasputini elulugu lahkasime. Miks?
 Teadupärast olid Riho isapoolne vanaema, tuntud Äksi Nõid - Hermine Elisabeth Jürgens ja Rasputin vaenujalal, sest kaks kõva kivi head jahu ei jahvata.

 Mõnus värskendus sellesse karmi aega viib mõtted mujale ja laeb postiivseenergiaga. Võta sinagi mõni lemmikraamat kätte ja loe!

Tutvustus:
Viimasel ajal on taas elavnenud huvi ühe kõigi aegade suurima ekstrasensi, skandaalse Grigori Rasputini vastu.
Eesti keeles on see nüüd esimene Rasputini tutvustus raamatu kujul. Raamat koosneb neljast erinevast jutustusest. Kõigepealt tsaarinna õuedaami Anna Võrubova päevik nagu see ilmus omal ajal «Rahvalehes». Teiseks pakume lugeda Jelena Džanumova mälestusi «Minu kohtumised Rasputiniga». Seegi on ainulaadne jutustus – seekord naiselt, kes tänu sellele, et Rasputin oli temasse armunud, sai viibida tema lähikonnas, nägi ja kuulis kõike, aga ei mõistnud mitte midagi. Ometi on ta suutnud Rasputinit ümbritsenud õhkkonda värvikalt edasi anda.
Kolmandaks pakume Valev Mirtemi essee, mis annab Rasputinist tervikliku eluloolise käsitluse ja neljandaks veel kirjutise tantra gurust Oshost, kelles võiks näha Rasputini taaskehastust: kuigi nad on väga erinevad, Rasputin harimatu, räme ja jõuline, Osho haritud, habras ja nõrga tervisega, ühendab neid mõlemaid seksuaalenergia kasutamine vaimseil ja vaimulikel eesmärkidel.
Mõõdud 120 × 178 mm

Rasputin

175-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat
Perineum 1998
Raamat on müüdud

17. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 10. märts 2020

Mõni päev ongi üleni päikeseline


 Täna on minu jaoks erakordne päev. Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilastega kohtumisest ma juba põgusalt blogisin, aga tänases päevas on veel palju head. Alustan siis algusest.

 10 kuud tagasi oli minu elu,otseses mõttes, ummikus ja seda seoses tervisega, millest olen samuti bloginud. Ühesõnaga 2019. aasta mai algul avastasin (tänu sõbranne Annelile) endal karmi haiguse - diabeedi. Olin nii hullus seisuses, et arstid küsisid mitmeid kordi ega ma insulti või infarkti ei ole hiljuti läbi elanud. Ühesõnaga olin infarkti ja insuldi eelses seisundis, sest kõik mu analüüsid olid korrast ära ja veresuhkur näitas 19,9. Olgu siis mainitud, et kuni 6,1 on normaalne. 12,0 ja 15,0 veresuhkru näiduga on inimesed kooma langenud, sestap olid kõik hirmul. Kui ma järgmise päeva hommikul jala Perearsti Keskusesse kõmpisin, mõõtis perearst veresuhkrut ja see näitas 17,8. Ikka oli seisund väga kriitiline. Lisaks olid ka hemoglobiin, kolesterool, ka maksa- ja maonäidud (lisaks kõigele) täiesti katastroofiliselt korrast ära.
 Päeva pealt korrigeerisin ümber oma toidusedeli, jätsin välja kõik praetud toidud (mul pole isegi toiduõli kodus), loobusin võist (kasutan või asemel avokaadot), suhkrust (kohvisse panen magusainet, kuna vajan), kartuli (vaid harva tarbin ja supisse lisan mõne) ja paljud muud toidud. Söön 4 korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Süsivesikuid tarbin vaid hommikusöögi- ja lõunasöögiga. Leiba ma ei söö, aga vaid 2 viilu saia tarbin päevas, ühe viilu hommikupudru kõrvale, teise lõunaprae kõrvale. Ühesõnaga minu söögisedel näeb välja enamvähem selline:

Kell 9 hommikusöök: täisterast kaerahelbepuder, mille sisse lisan marju (mustikaid, mustsõstraid, pohli, vaarikaid, maasikaid), lusika otsaga tseiloni kaneeli, veidi kanepijahu ja seesami-, tsia-, kõrvitsa (jt) seemneid. Kõrvale tass piimaga kohvi, millesse lisan magusainet (ja see ei tee paha!) ning lisaks veel viil seemnesaia, millele lisan või asemel avokaadot ning veel kas juustu, vorsti, kala, kana, muna jne...

Kell 13.00 lõunasöök: kuna ma kartulit enam eriti ei armsata, no ei maitse lihtsalt (kuigi olin enne väga kartuli sõber) siis keedan kas tatart, bulguri, riisi, läätsi jne...kõrvale tükk liha (ka sealiha) , soovitavalt looma-, kala-, või kanaliha. Lisandiks tomatit, paprikat või kurki. Ja hapukoort ka, kuna kreeka jogurt ajab mind oksele juba seda nähes. Prae kõrvale söön ka viilu saia (avokaado ja näiteks vorstiviiluga) . Kõrvale tass piima, keefiri, teed, kohvi või ilma suhkruta smuutit.

Kell 17.00 järgmine söögikord: juurviljasupp ja kõrvale keedetud muna (mitte igakord, sest võin süüa vaid 3 muna nädalas), tomat või mingi muu juurvili. Ka juust, sest juustu võib diabeetik ka vahepalaks süüa, see ei tõsta veresuhkrut. Vahepalaks söön ka puu- ja juurvilju.

Kell 21.00 õhtusöök: tavaliselt jupp kana või kala ning kõrvale tomatit või kurki.

 Miks ma sellest kõigest kirjutan?
Ahjaa, kevadel avastati ka, et mu kilpnääre on väga haige, sõlmi ehk healoomulisi kasvajaid täis. Diabeetikutel jäävadki kilpnääre, süda ja neerud tihti haigeks, ja silmad ka. Ja paljud diabeetikud on sunnitud kahjustatud neerude pärast dialüüsis käima, kuna neerud ei tööta ja kusihape läheb verre. Aga kuna mina tegin oma toidusedeli ümber, ei liialda toiduga, on minu süda ja neerud korras.
  Ühesõnaga, käisin möödunud laupäeval Tallinna Endokrinoloogia Kliinikus kontrollis ja täna sain vastused. Kolesterool on korras, neerunäit on korras, kilpnäärme analüüsid on korras ja ülla-ülla, mu veresuhkru keskmine näit on 6,2, peaaegu nagu tervel inimeel. Ja ausalt öeldes pole see ka peale söömist kõrgemaks tõusnud. Olen saanud diabeedi täielikult kontrolli alla, aga ...Olen inimene, kes on eluaeg olnud seda meelt, et meditsiin ja alternatiivmeditsiin peaksid ühte sammu astuma. Astun mina nende mõlemaga ühte sammu, ma ei tea ammu enam mis on külmetushaigused! Kuidas ma seda teen?

 Kunagi, 20 aasta eest käisin ma Tallinna Intuitiivteaduste Koolis ja peale seda tegelesin põgusalt intuitiivteaduste praktiseerimisega, kuigi viimaste aastate teadmised ja kogemused olen põiminud oma loomingusse. Eelmisel aastal toimus taas suurem avanemine, aga sellel ma pikemalt ei peatu, ütlen vaid niipalju, et käisin uuesti reiki kursustel ja täna m enam ei salatsegi, et tegelen sellega. Nüüd tahad teada mis on reiki? Reiki on eelkõige enese tervendamine või eestikeeli "käedpeal" ravimine. Jah, ma tegelen sellega intensiivselt ning üheks mu tervise edu pandiks on ka veel Palo Santo pühapuu, mida regulaarselt põletan. Selle imepuu eeterlikud õlid on niivõrd kasulikud ... ühesõnaga tegu on loodusliku antibiootikumiga. No ja Silva meetod on ka mu igapäevane kaaslane, olen selle põiminud reikiga tervendamise ja see toimib.

 Lisaks elab sama režiimi järgi ka Germo ning ta on 10 kuuga kaotanud, tänu tervislikule toitumisele, 18,1 kg ning kaalub täna 79,9 kg. See on hea. See on väga hea, sest ülekaal on alati liiast ning Germo tarbib niigi palju ravimeid, ei ole hea nende annust suurendada. Lisaks olen saanud selle kõigega ka Germo epilepsiahood (mis iga aastaga on läinud kordi raskemaks) kontrolli alla, viimati vaevles ta haigushoogude käes 1.12. 2019. Reiki, Silva ja Palo Santo on, koos meditsiiniga, meie tervise edu pandiks.

 Olge teie ka terved!

10. märts.2020.a.
Vana-Rääma

Imeline päev Pärnu Vanalinna Põhikoolis


 Täna käisin eesti keele ja ühiskonna õpetuse nädala raames Pärnu Vanalinna Põhikooli aulas õpilastele rääkimas kirjutamisest ja kõigest emakeelega seonduvast. Oli üks armas päev, aitäh!

 Tänud teile, Marje Vaan ja Eve Hirvela! Tänud ka kõigile teistele! Lapsed kuulasid huviga ning olid hiirvaikselt, mina muudkui jutustasin ja jutustasin, aga lendas liiga kiiresti, pool jäi rääkimata :)

 Armas oli üle pikkade aastate kohtuda oma kunagise inglise keele õpetaja Evega, keda aastad üldse muutunud ei ole! Ja armas oli kohtuda ka oma kunagise kolleegi Marje Vaaniga, ei oska sina ka vananeda! :)

 Üleüldse on see koolimaja mulle armas, õppis ju seal ka kunagi mu noorem poeg. Hetkel töötab seal päris mitu tuttvata õpetajat, kaasa arvatud mu kunagine pingipoolik Liliana, oli vahva ka sinuga kokku joosta!

 Uute kohtumisteni ja siirad tänud ka tüdrukutele, kes te intekaid tegite!

Fotode eest tänud Marjele, aitäh!
min ja raamtud
mina ja nemad :)

õpilased ja õpetaja Eve Hirvela
tüdrukud teevad tööd ja ootavad autogramme :)


aitäh!
niisiis ...


10. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

reede, 6. märts 2020

Maagilised peeglid (Magic Mirrors) - Aime Hansen


 Armas Aime Hansen kinkis mulle oma kunstiraamatu ja möödunud õhtu (öö) võtsin selle lugeda ja vaadata. Jah, kunstiraamat pole juturaamat ja mina pole eriline kunstiraamatu arvustaja, kuigi kunsti ma väga armastan. Sestap panen oma muljed kirja just sellisena, nagu näen ja tunnen. Aitäh, armas Aime! See läheb eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega ning maagiline raamat ja pühednus kirjutatud maagilisel kuupäeval - 29. 02! Vahva!

Kohtusime Aimega esmakordselt ligi 8 aastat tagasi, kui ma veel Pärnu kirjandusõhtuid korraldasin. Uskumatu, et nii palju aastaid juba möödas! Toona oligi Aime tolle õhtu peaesineja ja sellest imelisest õhtust saad osa SIIN! Vajuta sinisele tekstile ja avaneb.

 Mul ei olnud õrna aimugi, et Aime Hansen ka, lisaks luulekunstile, teisi kunste valdab, aga võta näpust! Olgugi, et tema maale on nimetatud naivistlikeks digimaalideks, on minu meelest osad neist ka pisut futuristlikud või suisa etnofuturistlikud. Oi, kuidas ma armastan seda kunstisuunda! Lisaks see maagia, müstika ... nende kooslus, nii minule!
 Pealegi on naivism väga armas teema, sorry, kui ma eksin, minu jaoks on ka Navitrolla maalid naivistlikud ja armsad.

 Kuigi teemad vahelduvad ja kõlavad kokku, ei viljele Hansen minu meelest ekspressionismi, mis minu jaoks ei ole sobiv kunstižanr, pigem vastupidi, tema maalid loovad hea ja ülla meeleolu, mõjuvad positiivselt, kuigi äärmuslikud emotsioonid ja sisekaemus kõlavad osadelt maalidelt vastu küll.

 Osad maalid ma liigitaks isegi graafika alla.
armas pühendus
Troopilised lilled
Tule mandala
Aafrika mask, Esiisade palve

Šamaan
MAAGILISED PEEGLID

Aimega :) (2012. kirjandusõhtul)
koos Aimega Pärnus 2012 

 Igal juhul tänud, armas Aime, selle koloriitse ja positiivse elamuse eest! Ma tohutult armastan värve!

Tutvustus:RAAMAT

MAAGILISED PEEGLID. MAGIC MIRRORS

Autor: AIME HANSEN
 9 Google +0  0 Share0
“Maagilised peeglid” on pildiraamat täiskasvanutele. Nelikümmend värviküllast reproduktsiooni on jagatud tsüklitesse vastavalt teemadele: Aastaajad, Looduse vormid, Ruum ja vorm, Punane must valge jt. Pildid on lõõgastava meditatiivse iseloomuga ning sobivad põgenemiseks argieelust värvide ja vormide maailma.
Autor ütleb: “See on mänguliste piltidega raamat kõigile täiskasvanutele kelle Sisemine Laps ei ole veel surnud.” Zhanri üheks kirjelduseks võiks olla “naivistlikud digimaalid”. Kunstniku üheks tunnusjooneks on et ta võtab tavalise kujundi – näiteks liblika või puulehe – ja asetab selle ebatavalisse konteksti või värvigammasse. Inspiratsiooniks on olnud lihtsad looduse vormid, naivistlik kunst ja iidsed idamaised filosoofiad. Sobib hästi ka kinkeraamatuks. Kõik tekstid raamatus esinevad eesti ja inglise keeles. 
Aime Hansen on varem avaldanud kuus luuleraamatut ning kolm proosaraamatut, ning visuaalne kirjutamise stiil on omane ka tema luulele ja proosale. “Maagilised peeglid” on autori esimene pildiraamat. Enne raamatu avaldamist on Aime oma digimaale eksponeerinud mitmel isiknäitustel.


6. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 5. märts 2020

POSIJAD - Aivar Lembit


 Panin öökapilt eriliste raamatute riiulisse Aivar Lembitu romaani "Posijad." See on kriminulli sugemetega romaan. Miks eriliste raamatute riiulisse? Sest see on pühendusega raamat.

 Ühtlasi on tegu teise raamatuga, mille selle autori omadest läbi lugenud olen. Kas loeksin veel tema teoseid? Jah, sest mulle on kirjanik Lembitu käekiri meeldima hakanud, kuigi antud raamat minu jaoks algul natuke venis, aga siis läks nii põnevaks, et ma ei tahtnud teda enam käest ära panna.
 Ma ei imesta, et Aivar Lembit teatud teemasid valdab, eks tal ole suur kogemustepagas olemas. Ja ma endiselt fännan kriminulle.

 Lugu tiirleb ühe seerumi ümber, täna millele on üks memm kõrgeani elanud. Tuntud arst (endine) ja sõdalane teevad seerumist endale nn kaubanumbri ja teenivad väga hästi. Kuni võimust võtab korruptsioon, mis on kahjuks meie riigile väga omane. Seda teemat ma pikemalt ei lahkaks, küll aga  lahkab kirjanik Lembit seda selles raamatus. Osavalt lahkab. Põnev oli ka.
 Kui nuriseda siis ma nuriseks (nagu naised ikka) natuke romantika ja kire puudumise üle, mida tahaksin ühest krimiromaanist lugeda, aga see olen ju mina. Kui on pinevust ja verdtarretavat  põnevust, tahaks ka kirge tunda. Natuke kuivaks jäi minu jaoks. Aga kindlasti mitte paljude lugejate jaoks, me kõik oleme erinevad. Aga see selleks.
 
  Jah, keegi meist ammu ei kahtle, et õigusorganid ja kuritegelik maailm astuvad ühte sammu, mitte küll eranditult, aga siiski. Millegipärast meenusid kohutavad üheksakümnendad, kus kuritegevus lokkas, allilm ja võimulolijad olid ühes grupeeringus ... ega pole välistatud, et see ka praegu nii ei ole. Jah, võibolla ma lugesin midagi ridade vahelt, võibolla mitte, aga sa loe ise, saad teada!

Aitäh, hea Aivar!

Raamatu tutvustus:RAAMAT

POSIJAD

Autor: AIVAR LEMBIT
 0 Google +0  0 Share0
Nõidu ehk posijaid on peetud süüdlasteks inimkonda läbi ajaloo tabanud loendamatutes hädades. Trükisõna, elekter, internet, DNA, superpommid … Maailm peale nõidumist, mida me eile tundsime hea ja turvalisena, on muutunud. Peataolek ja hirm tundmatu ees. Tagajärjed on erinevad, kuid nende poolt sünnitatud konfliktid korduvad sajandist sajandisse.
Teose tegevus leiab aset Eestis 21 sajandi esimesel poolel.


5. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 4. märts 2020

SELGELTNÄGIJA TULEPROOVID - Ilona Kaldre


 Minu kiiks, loen mitut raamatut korraga, aga seda raamatut ei saanud enne käest, kui loetud sai. Nii ma siis öösel kell 2.37 magama alles saingi.

 Ilona Kaldre elulooraamat "Selgeltnägija tuleproovid" on väga ladusalt kirjutatud. Milline rikkalik sõnavara! Tõesti, tõesti, väga põnev oli lugeda. Lisaks on see raamat otsast lõpuni põnev, sisaldades selgeltnägija elulugu, tööd läbi mitme riigi, ikka enamjaolt tuleproovides osalemises. Põgusalt on toodud välja ka mõned räigemad lood, eriti üks, kus tüdrukud kohutava teoga hakkama said, rüvetades kalmistul laipa ... Uhh!

 Kes meist ei oleks lapsena või noorukina taldrikut keerutanud!(?) No mina igatahes olen korduvalt, põnev oli ju. Ega õrnas eas ju ei mõtle tagajärgedele, põnevus eelkõige. Tegelikult on see karm, sest igasugused mittehead portaalid võivad avatuks jääda ning tagajärgedele ei taha mitte mõeldagi ... Nii juhtus ka Ilona seltskonnas, kus üks pisem tegelane sai shoki jne....

 Raamat sisaldab ka palju õpetlikku, näiteks võõra energia kandjatest. Väga paljud meist (kaasa arvatud ka mina) ostavad esemeid taaskasutusest, sest kes ikka tahaks massiga sarnaneda ja üleüldse võib kasutatud asjade poest leida väga põnevaid ja korralikke asju. Mina näiteks ostsin selle sama raamatu ühes sellisest poest vaid 3 euroga. Nagu tasuta saadud!
  Ilona õpetab kuidas puhastada neid esemeid ja üleüldse on siin raamatus palju kasulikke juhtnööre. Raamat kõneleb ka programmeeritud unenägudest, võlujõuga veest, varjude maagiast, intuitsioonist ja paljudest põnevatest situatsioonidest, mille keskel me elame.

 Liis Karu kujundus on lausa imeline, võrratu! Teatud nurga alt kaasi vaadates, hakkavad Ilona Kaldre silmad suisa põlema :)

 Soovitan kuumalt!

Tutvustus:
Eesti televaatajaid saatesarjas „Appi tuleb selgeltnägija“ oma võimetega imestama ja imetlema pannud Ilona Kaldre on nüüdseks juba kauaaegne tuttav miljonitele televaatajatele Ukrainas, Lätis ja Venemaal. Skeptikutele, kes selgeltnägemist kohe kuidagi ei usu ja arvavad ekraanil nähtu hookuspookuseks, on Ilona Kaldre lugematuid kordi öelnud: „Olen alati austanud ja austan edaspidigi iga inimese õigust vaadata või mitte vaadata, uskuda või mitte. Skeptikuid jätkub alati ja kõikjal, minu asi ei ole neid ümber veenda.“ Käesolevas raamatus räägib selgeltnägija Ilona Kaldre oma lapsepõlvest, kooliajast ning sellest, kuidas kõik alguse sai. Ilona Kaldre mõtisklused ja soovitused aitavad leida lahendusi nii mõnelegi murele ja probleemile.





4. märts. 2020.a.
Vana-Rääma