kolmapäev, 4. aprill 2018

EELSOODUMUS ARMASTADA 3- Tiit Sepa


  Nonii, triloogiaga olen nüüd ühel pool, ehk saan järgnevad ööd magada.

 Kui su kätte satub hea raamat siis ei ole lihtsalt võimalik magada. Jah, ma ju töötan kodus, sestap saan enalde öist lugemist võimaldada. Aga mitte iga raamat ei röövi und, mõne suudan ikka vägisi öökapile panna, aga seda ei suutnud. Läheb riiulisse teiste raamatute kõrvale.

 See on väga traagiline raamat, sisukas, põnev ja haarav. Tegevusest puudust ei ole. Kogu aeg suudab autor üllatada põnevate situatsioonidega, pidevalt tuleb tegelasi juurde, tõsi küll, vahepeal lähevad nimed segamini ja tuleb mõtiskleda kes keegi on, aga sain ka sellega hakkama. Eks ole iga tegelane omamoodi armsaks saanud ja nüüd ongi tühi tunne, et triloogia läbi sai.

 Ma täpselt ei mäleta mitmes raamat see on mille olen Tiit Sepa loomingust läbi lugenud, kas kuues või seitsmes, aga vahet ei olegi, tema raamatud on nii eluliselt head, et loeksin need kõik läbi. Ja jälle tekib kurbus kui mõtlen, et midagi uut ju tema sulest enam tulemas ei ole. Aga siirad tänud nendegi eest!

 Mina leian, et Tiit Sepa oli andekas psühholoog eelkõige, kahtlemata ka tohutult hea inimestetundja. Tal on lugejale nii palju anda, et vahepeal tekib situatsioon nagu tahaks õhku ahmida, joosta või keset ööd ihualasti õue, või isegi mediteerida, mida ma pole ammu teinud.

 Armastan Tiit Sepa loomingut tohutult! /sõna "tohutult" ei ole mul vist kunagi nii tihti kasutusel olnud, aga emotsioonid..../

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

EELSOODUMUS ARMASTADA 3

Autor: TIIT SEPA
 1 Google +0  0 Share0
Kena ja hakkaja Tiina on pärast hooldekodust põgenemist kohtunud taas oma elu armastusega. Neil on plaanis uuesti abielluda ja nende elu kulgeb rahulikult ning näib, et lõpuks ometi on nad oma õnne saavutanud. Siis ühel päeval astub nende uksest sisse Tiina kunagine kooliõde ja nende elu pööratakse taas pea peale. Vähe sellest, et toimub mõrv, hakkavad toimuma ka lausa müstilised sündmused.

Ometi ei puudu Tiina elust ka naer ja nali...


4. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 2. aprill 2018

EELSOODUMUS ARMASTADA 2- Tiit Sepa


  Ilmataadile võib aitäh öelda, sest sellised ilmad on lugemiseks ideaalsed!

 Sain just loetud Tiit Sepa romaanitriloogia EELSOODUMUS ARMASTADA 2. osa, ehk teise raamatu.
Vahepeal langes romaani üks peategelastest-Tiina, taas psühhoosi. Aga õnneks tuli ta sellest välja. Nagu paranes ka teine peategelane- Erik langetõve hoost, mis tal mõneks ajaks isegi rääkimise halvas. Mis või kes aitas tervenemisele kaasa? Seda lugege ise!

 Vahepeal /seal kuskil 100 lk piires/ ma natuke pettusin raamatus. Tiina tundub muidu normaalne tegelane, kuigi ta on käinud läbi põrgust, kuid siis ühtäkki avastab ta, et on bi. Mida kuradit? Ükski partneris pettunud inimene ei avastan endas biseksuaali! See kalduvus peab olema tal juba enne. Aga see oli ka ainus koht kus tahtsin raamatut sulgeda, õnneks muutus Tiina endiseks tagasi. Jah, ka minu tuttavate hulgas on mõningaid bi-si, ka palju seksuaalvähemusi, aga nad kõik lausuvad ühest suust, et neid on omasoo esindajad tõmbanud sellest ajast saadik kui nad nn ennast avastama hakkasid. Kui me kõik, kes me oleme pettunud partneris hakkaksime biseksuaaliks, siis oleks midagi päris korrast ära. Ei, ei ma ei vihka seksuaalvähemusi, pigem vastupidi, nad on ka inimesed ja vahel isegi mõistvamad inimesed kui heterod, aga jah...see orientatsioon on ilmselt siiski sünniga kaasa antud. Jah, ka minule on naised silma visanud, lausa korduvalt, aga mind nad üldse seksuaalselt ei köida, mitte grammigi, sest olen hetero. Lihtsalt ma arvan, et kui ma parimale sõbrannale põsemusi annan ja ütlen, et armastan või ütlen et ta on maailma kenam naine, ei tähenda see kaugeltki seda, et ma ta vastu seksuaalset tõmmet tunneks. Seda kindlasti mitte. Ma lihtsalt julgen lausuda otse.

 See triloogia on nii haarav, et ma ei saa lihtsalt niisama enam midagi teha, kartulad keedavad ennast ise ära, ahi ja pliit kütavad ennast ise ära, masin peseb pesu ise ära jne...ja selle kõige juures ma aina loen ja loen. Küll ma olen õnnelik, et endale selle triloogia koju soetasin! Päriselt! Päriseks! Nüüd on selline tunne, et tahan kõik Tiit Sepa raamatud läbi lugeda, sest need on nii erilised. Ilmselt on autor ise ka nii eriline (ei taha rääkida minevikus, kuigi...), tunneb liiga hästi naise hinge ja oskab oma raamatus niseks kehastuda nii nagu olekski selle kirjutanud naine.

 Põnevust jagub kuhjaga, aga ma ei kirjuta siin ümberjutustust, seega lugege! Laenutage! Ostke! Muidu, Raamatukoi raamatupoodides on täitsa saadaval!

Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

EELSOODUMUS ARMASTADA 2

Autor: TIIT SEPA
 0 Google +0  0 Share0

Hooldekodust põgenenud Tiina on leidnud üles tütre ja kohtunud taas kunagise armastatu Erikuga, keda ta ka kõige raskematel aegadel pole unustanud. Kuigi armastuseotsingud viivad Tiina ootamatutele radadele, näib, et nüüd on ta leidnud nii õnne kui ka hingerahu, kuid minevikusuhted tulevad taas Tiinat painama, seades ohtu tema vaimse ja füüsilise tervise.

2. märts. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 31. märts 2018

EELSOODUMUS ARMASTADA- Tiit Sepa


  Nonii, sain loetud Tiit Sepa romaanitriloogia 1. raamatu "Eelsoodumus armastada."

  Väga põnev on lugeda romaani kus romaani autor, meesterahvas, kirjutab romaani kus peategelaseks on naisterahvas. Aga tuleb tõdeda, et Tiit Sepa saab (sai) sellega väga hästi hakkama. Romaan on igati usutav.

 Tegelikult on tegu ühe väga traagilise saatusega noore naisega kes satub hooldekodusse, elab seal 8 aastat kuni põgeneb. Mida see kõik aga endaga kaasa toob? Kas naine saab hingerahus edasi elada? Kuidas tal õnnestub ennast varjata? Mida kõike ta üle elama peab...

 See on väga valusa, aga ka ilusa, elulise sisuga raamat. Haarav ja tegus, ei mingit uimerdamist, pidevalt midagi juhtub. Raamatus on seksi, sündi, surma, mõrva ja kõige rohkem armastust või selle otsimist. Pigem ikka armastust.

 Mul on olemas ka triloogia 2. ja 3. osa, õnneks. Juhtuski nii, et esimese osa pidin väga kallilt ostma, kuid teise ja kolmanda sain vaid 2.50 euro eet ja selle raha eest on raamatut rohkem kui küll.

 Hakkasin lugema möödunud öösel seda ja no nii kibelesin edasi lugema, kuigi oli tegus päev, rajal sai käidud, süüa tehtud, puid tehtud jne...Aga no kui raamat on haarav siis sa lihtsalt leiad aega lugemiseks.

 Tahaks öelda; "Hea Tiit, kirjuta veel palju raamatuid!", aga ma usun, et ta kuuleb ja näeb ka sealt ülevalt meie soove.

 Aitäh, et kirjutasid selle raamatu!

Tutvustus

Pärast elukaaslase surma raskesse depressiooni langenud Tiina on juba aastaid vaimselt tasakaalutuna elanud hooldekodus, kus on pidanud taluma nii vaimset ahistamist kui ka füüsilist vägivalda. Tapnud meeleheites oma suurima piinaja, põgeneb ta sealt parema tuleviku lootuses, kandes südames igatsust õnne ja armastuse järele.
  • Tootekood: 0861551
  • Ribakood: 9789949251551
  • Lisamise aeg: 15.12.2011
  • Autor: Tiit Sepa
  • Kirjastus: Ersen
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Raamatu formaat: Pehmekaaneline
  • Lehekülgi: 240
  • Mõõdud: 150x215

31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 89. päev +SaSa


  Ilmad vist pööravad jälle ära, sestap tuhisesime Germoga rajale juba hommikul. Tegelikult magasin ööund vaid 5 tundi, kuna hakkasin järgmist triloogiat lugema ja mitte ei saanud pidama. Tuleb lõunauinakule minna, sest varsti peaks puud saabuma ning pikk tööpäev ootab ees.

  Täna läbisime ainult 4,7 km, sest just puude pärast sai lühem maa kepikõnnitud. Üleeilsest pikast rajast olid eile hüppeliigesed veidi kanged, aga võtsin magneesiumi, määrisin omatehtud kuusekasvutinktuuriga, panin villased sokid jalga ja tänaseks on juba kõik ok. Kannatas rajale minna.

 Milline vaatamisväärsus, jõejääl toimub pingviinide paraad! No sellisena see paistab, aga tegelikult on jää kalamehi täis, laupäev ju.

 Enesetunne on ülihea. Sven, tegin sinust fotosüüdistuse. Ma poleks sind näinudki, aga Germo hõikas, ta mul terase silmaga.

* * * * *

  "Saatus & Saladuste" ehk SaSa aprilli number on ka ilmunud. Kirjutasin sinna taas ühe lühijutukese. Head lugemist! Ja luuleveergu toimetasin Margus Linnakivi luule.

 Kui ka sina tahad, et sinu luule ilmuks selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna!

Mõnusat pühadeaega!

Fotod:
uni alles silmis...
nemad rekonstrueerivadki meie rada...
pingviinide paraad...
kes elab kollases telgis jõe jääl? ;)
1 km läbitud...
Sven, sa oled teolt tabatud! :)
2 km läbitud...
neid võikski pildistama jääda :)
peaaegu kodus tagasi...
minu jutuke SaSas vol 1...
vol 2....
aprillikuu SaSa
Marguse luule...
kohustuslik munade värvimine :)


31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma

SELTSIMEES LAPS- Leelo Tungal


  No vot,  jah...ütlen ausalt-tühi tunne on...

  Panin just käest Leelo Tungali romaani "Seltsimees laps," mis koondab endasse triloogia kolm raamatut.

Juba aastaid tagasi tahtsin endale soetada (need) selle raamatu(d), just soetada, mitte laenata. Aga nagu tellimuse peale ilmus triloogia (kolm ühes) ja ma tegin sellel aastal endale naistepäevaks selle raamatu kingituseks. Naistepäevaks? Jah, ma ju olen nõukaaja laps ja tollel ajal oli naistepäev üks tähtsamaid päevi. See meenutab nii mõndagi, nagu ka Leelo raamat, mis viib tagasi lapsepõlve, mitte ainult autorit ennast aga ma usun, et ka neid. kes on viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinud.

 Kuigi ma olen Leelost lausa 24 aastat noorem, tunnen temaga nii palju ühist ning kohati tundub nagu autor oleks kirja pannud minu lapsepõlve mälestused. Väga, väga palju oli äratundmisrõõmu. Aitäh!

 Raamat kõneleb tegelikult traagilisest ajast, aga ometi on seda nauditav lugeda, kuna autor on selle kirja pannud positiivses võtmes, läbi huumoriprisma, läbi lapsesilmade, lapsemaailma.... Pole just hea tunne kui su ema küüditatakse ja sa pead teda aastaid koju ootama ning lõpuks ei tunne teda äragi. Jah, õnneks on raamatu lõpp positiivne, kuigi ma vahepeal kartsin, et ...ei tahagi öelda. Kohati ikka valgus lugedes pisar silma ka, mõnikord rõõmupisar ja mõnikord valupisar.

 Mu oma kallis Ema, kes on sündinud 1935. aastal, kaotas sõjas oma isa...ja umbes 10 aastat tagasi avastasin mina, et mu vanaisa on Tartus, Pauluse kalmistu ühishauas. Ta hukati sõja ajal...

  Lisaks sellele on mu kallis ämm Siberis elanud, ta küüditati, kui oli kõigest 4 aastane ning tagasi kodumaale naases 14 aastasena. Sestap olen läbi aegade kuulnud elust külmal maal- Siberis päris palju. Ämm muidugi mainis, et tema, kui lapse elul polnud iseenesest seal elul vigagi, aga kõige traagilisem oli sinna sõit võikates loomavagunites, kus ta noorem õde suri ja viidi Venemaa avarustes surnukuuri kuid edasisest ta ei teagi enam midagi...Väga valus aeg oli. Raamat pani meenutama kõike seda mida olin ennegi kuulnud ja lugenud.

 Mõnes mõttes oli pisikse armsa Leelo elu sellel ajal isegi ilus, tal oli isa, onud, tädid, sugulased, sai lubada paljutki millest mõni laps võis vaid unistada, aga sellises vanuses jääda ilma Emast- seda ei kujuta ettegi. Ja loomulikult tekitab see painajaid nii ilmsi kui unes.

 Lugesin seda raamatut ligi 2 nädalat, kuna ei tahtnud et läbi saab, elasin paralleelselt seltsimees lapse maailmas, seedisin kõike, lasin endast läbi, isegi unes nägin ja kui palju magamata öid see raamat minult röövis, aga on ka seda väärt.

 Vahepeal lugesin paar õhukest raamatut läbi, mitte sellepärast, et see romaan ei köitnud, vastupidi! väga köitis, liiga paljugi. Aga juhtusin vahepeal lugema ka Aino Perviku "Matlena teekonda" mis samuti viis ajas tagasi ja neil kahel raamatul on nii mõndagi ühist, vähemalt minu jaoks. Ja mõlemad kirjanikud on mu lemmikute nimekirjas olnud juba lapsest saati. Aitäh!

 Nüüd ma näen, et tegin õiesti, et raamatu ära ostsin, sest näitab et Rahva Raamatus enam seda müügil ei ole, aga ehk tuleb kordustrükk. Peab tulema, sest see on väga, väga hea raamat! See on kogupere raamat, kirjutatud hästi lihtsas keeles, ka lapsele loetavas keeles. Võrratu!

 Ja kui palju unustustehõlma jäänud väljendeid selles on!

Lugemise käigus tegin mõningaid märkmeid, aga suutsin selle paberi lootusetult ära kaotada, sestap ei tulegi meelde kõik millest veel blogida tahtsin, aga mul on alati võimalus siia juurde lisada.

Aitäh, armas Leelo, et kirjutasin selle võrratult hea ja hariva raamatu! Soovitan lugeda kõigil! Eriti võiks seda teha ka koolilapsed, saavad aimu elust nõuka ajal, oma vanemate-, vanavanemate- või ka vanavanavanemate elust.

 Ja nüüd tuleks ka film ära vaadata!

 Oleksin ma mees- võtaksin mütsi maha! :)

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

SELTSIMEES LAPS

Autor: LEELO TUNGAL
 9 Google +0  0 Share0

Käesolev raamat sisaldab kõiki kolme "Seltsimees lapse" triloogia osa, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel ning perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Raamatu kujunduses on kasutatud kaadrit filmist, mis jõuab kinodesse märtsis 2018.


31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma


neljapäev, 29. märts 2018

Jaansoni rada 88.päev+...


  Nii ilusal ilmal ei saa ju lasta raisku minna! Täna oli mul siis 88. päev Jaansoni rajal kepikõndida, ja nagu tavaliselt on minuga kaasas ka Germo. Kui me olime uue silla juurde jõudnud siis küsisin mitu korda, et kas ta on väsinud ning vastuseks oli raudne ei, nii kepikõndisimegi läbi terve raja, pluss pealegi. Pedomeeter näitas koju jõudes 10.2 km.

 Algul, kui minema hakkasime, tõmbas mu hüppeliiges pisut krampi, aga liigutasin jalalaba ja kramp möödus. Rohkem ei tulnud ühtegi krampi, nii mõnus ja kerge oli liikuda, kuid umbes kilomeeter enne koju jõudmist tundsin, et vasak jalg on väsinud. Ise ei tunne mitte mingisugust väsimust, läheks või teeks ühe tiiru veel. Enesetunne on tohutult hea!

 Germo viskas kepid tuppa ja juba kadus õue, ei kurda ka tema mingit väsimust. Ja üldse on täna rada rahvast tulvil. Päris tihe liiklus oli. Aga ilm ju soosib ka, sest iial ei või teada millal taas pussnuge taevast tulema hakkab. Tuleb juhust kasutada.

 Eile ma ei käinud rajal taotluslikult, sest üleeile sai algatuseks kohe 6 km kepikõnnitud ning otsustasin, et iga päev ma seda teekonda ette ei võta. Käin nii nagu tunne tuleb.

 Jääl käisime ka tiiru ära. Olgugi, et jõejää on kalamehi tulvil, on kohati jääl praod sees, sestap päris kaugele minna ei julgenud.

* * *

  Aprillikuu numbris "Müstilised lood" kirjutan Kuu Kultuse Kummardajast, see sobib ka siia blogisse, ei hakka eraldi blogima, aga kõik oma artiklid ja jutukesed koondan blogisse kokku, peaaaegu kõik.
Head lugemist!

Nüüd fotosüüdistused ikka ka:
septembris ostetud mantel on suureks jäänud, dressid ka nagu jahukotid..
1 km läbitud...
ellujääja...
2 km läbitud...
kevade nautlejad...
3 km läbitud...
esimene peatus 3 km-l...
jääl...
4 km läbitud...
uuel sillal päikest püüdmas...
6 km läbitud...
teine peatus...
7 km läbitud...
8 km läbitud...
9 km läbitud,...
veel üle kesklinna silla ja peaaegu kodus...
minu lühinovell Müstilistes lugudes...


29. märts. 2018.a.
Vana-Rääma