pühapäev, 16. juuli 2017

29. Mihkli laat Pärnumaal, Koonga vallas, Mihkli külas

mina ja Eve Pärnsalu. foto: Eve

 15. juulil toimus Pärnumaal, Koonga vallas, Mihki kihelkonnas (külas) 29. Mihkli laat. Käisin seal oma raamatuid müümas. Mõned aastad jäid vahele, kuid ka 2014.aastal müüsin ka sünnivallas oma raamatuid. Ma usun, et päevajuhi Marko Matvei reklaami heast kirjanikust te ehk kuulsite, kui juhtumisi mind üles ei leidnud? ;)

 Kuna ma olin sellel korral taas müümas siis ma eriti ringi ei liikunud. Läbi tuttavate tuttavate kuulsin kes kõik laadal olla käinud ja keda ma ei näinud jne...Meeletu, meeletu rahvas oli kohal, ma ei saa aru kus kohast need kõik küll kohale tulnud olid. Kõik põllud olid rahvast ja autosid täis. Ütlen ausalt, ma pole eluski näinud, et nii palju rahvast seal kohal oleks olnud.

  Järgmisel aastal toimub 30. Mihkli laat ehk siis on juubeliaasta. Mäletan, kui 1989. aastal seda korraldama hakati, siis müüdi rohkem talukaupa, loomi- vasikaid, hobuseid jne...kahjuks on täna seal müügil liiga palju leedu kaupa, mis on tüütu, aga see pelgalt minu arvamus.

 Minu meelest on Mihkli laat üldse üks populaarsemaid laatu Eestimaal.(kavast saate lugeda mis seal toimus, kes esines jne...) Korraldajaga rääkides sain teada, et juba teisipäeval olid paljud endale seal ise kohad broneerinud ja samast päevast alates kees seal ka juba elu. Ilmselt järgmisel aastal toimuvad suured muudatused, broneeritakse "ametlikult" kohad ja laadapäeva varahommikul ei peaks paljud juba Emmu külla (põllule) oma müügikohti sättima, kellel on eelnevalt broneeritud. Korraldajatel on tohutult tööd ja osad müügimeestest olid enda valdusesse haaranud hiigelsuured maalapid ja teised olid kitsalt nurgas nagu silgud pütis.

 Meie jõudsime Mihklisse juba laupäeva hommikul kell 7, kuid oma kohta me lava juurde ei saanud, sest kogu plats on juba ammu hõivatud. Jäi vaid valida kas pastoraadi esine või põld, valisime esimese variandi, kuigi seal eriti müügikohti ei ole, on lastele igasugused atraktsioonid, hobused jne...Aga ära mahtusime sinna nurka, kuigi tuttavatel oli tükk tegu meie üles leidmisega. Olime veidi müügiplatsidest eemal. Aga samas oli hingamisruumi rohkem ja väga suurt sagimist ei toimunud, aga selle võrra müüsime ka vähem. Mõne aasta eest oli mu päevateenistus poole suurem. Läksin ma ju sinna ikka tööd tegema, et enne Portugali reisi oma tervis korda saada, sest hamabaarstil käimine on meie riigis kahjuks rikkurite pärusmaa. Ütlen häbenemta, ausalt- ma kogun raamatute müügirahast hambaraha. Naersin kallile klassiõele, et pean laual olevale sildile ilmselt juurde kirjutama selle, aga ma siiski seda ei teinud. Aus ülestunnistus- aus blogipostitus! Selline see elu kord juba on.

 Nägin palju kalleid koolikaaslasi keda polnud kaua, kaua aastaid näinud. Üleüldse sain paljudest üllatustest osa. Oma kalli õepoja tütart nägin ka alles just Mihkli laadal esimest korda, küll on ta ikka armas! Rõõm olid ka sind kohata, armas Hele- Liina! Ja Eve, kallike, sa olid ka üks armsamaid üllatusi selles päevas. Oli rõõm! Eve Pärnsalu on mu kallis kooliõde, sugulane, muusik, laulja ja õppejõud. Tema lugusid saate kuulata Youtubest ning ka SIITSIIT ja näha SIIT. Aitäh kõigile kes meie laua juures vestlemas käisid! Ja eelkõige tänan oma kallist sõbrannet Annelit, tänu kellele see sõit võimalikuks sai!

  Eile oli, lisaks Mihkli laadale, mul ka üks tähtpäev, 12. aastat! Aga siin jään kidakeelseks! Õhtu kulges armsalt ja magama sain alles siis kui oli ligi 24 tundi ärkvel olnud. Armastan!

Fotogalerii:
selleine plakat...
hommikukohvitasime alles Mihklis.külm oli, oleme pleedide all.foto: Anneli
foto: Anneli
foto: Anneli
Anneli
Anneli ja Germo
minu raamatud...
hobused...
voldik...
kallis õepoeg Egon oma armsa tütrekesega...
...
õepoja naine Ingrit ja nende tütreke...
...
rahvas sagib...
miilits...
koos kalli Evega 
Germo pastoraadi ees


15-16. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 13. juuli 2017

Kalli Ema 82. sünnipäeval

kallis Ema siin 20. aastane

 Nagu ma eile mainisin, tuleb tänane blogipostitus minu kalli Ema sünnipäevast. Ema ütleb alati, et ta ei taha sünnipäevi pidada, et nooremaks ju ei saa. Aga ega ei peagi alati pidama, kuid õnne soovimas võib ikka käia. Nii jõudsime ka meie Germoga otsusele, et sõidame kallile Emale külla just sünnipäevaks.

 Hommikul oli Pärnus soe suvi, mina muidugi panin ennast õhukeselt riidesse, kuid Germo pani õnneks tagi selga ja õigesti tegi. Enne Lõpet, või õigupoolest juba Ahastes hakkas laussadu, mis kestis lausa 6 tundi ja päädis sellega, et me ei saanudki Ema aiamaal lillede ilu nautimas käia. Nii me siis istusime toas, vaatasime vanu pilte, lobisesime, lahendasime ristsõnu, sõime torti jne...Aga imelised tunnid olid. Nagu näete olen ma järjekordselt Ema albumites sorinud. Ta ausõna lubas vanu pilte üle pildistada kui ütlesin, et jäädvustan need oma blogisse, sest blogi on nagu mu elulooraamat mõnes mõttes.

 Germo käis ka korra õues vihmast ilma nautimas. Ta on minu moodi, sest mulle meeldivad ka vihmased ilmad, aga siis, kui need on soojad. Täna kahjuks pööras ilm sügiseseks ja Lõpelt Pärnusse naastes näitas termomeeter vaid 14 sooja. Aga ehk homme särab taas päike. Minu hinges särab ta aastaringselt, vaatamata ka sellistele ilmadele mis just mulle ei ole.

 Fotogalerii kõneleb rohkem kui sada sõna, seega kalli Ema sünnipäeva auks saab minu blogi kordi rikkamaks, seda just fotode näol. Armastan!

Ja minu nimepäev on ju ka täna, nagu mu kallitel õdedel Reedal ja Margel. Palju õnne meile! Ja kõikidele teistele ka kellel täna mis tähtpäev iganes!

Fotod:
paremalt teine minu isa Heiti Peterson, laulab meeskooris (1964)
kallis Ema siin 18. aastane
Isa, vend, Ema (1964)
minu isa kunagi...
Germo täna Ema (vanaema) sünnipäeval
aasta siis oli 1980
tordileeee..
kollased pojengid...
kollased liiliad
pesukaru...
Germo
meie
Germo maja ees
...
puud on Lõpel nii pikaks kasvanud...
Veltsa tee, just Veltsa on mu sünniküla, paar km Mihklist, kus laupäeval laat toimub, näeme seal!


13. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 12. juuli 2017

Rada 52. päev + Kabriste


 Tänane rada kulges kesklinna. Mul lihtsalt oli sinna asja. Käisin raamatuid posti panemas ja siis oli maavalitsusse asja. Raamatud said teele saadetud.

 Kepikõndisime seega vähe, vast vaid paar kilomeetrit, kuna siis tuli Anneli ja viis meid maale. Tegelikult olin juba unustanud, et see oli meil plaanitud, kuna möödunud nädalal lihtsalt ei õnnestunud minna. Natuke korjasin ka värskeid ravimtaimi, grillisime ja olesklesime niisama. Mõnus oli, nagu ikka maal on alati õhku ja ruumi rohkem.

 Annelil on käsil vilgas maja remont, tublid ja töökad noormehed sahmisid ringi nagu usinad mesilased. Memm Meida käis luuamaterjali lõikamas ja kui meie Marika autoga linna hakkasime sõitma, tuli Meida just vitstega. Selline tore ja vahva päev möödus meil maal.

 Nüüd katsun vaikselt otsi kokku tõmbama hakata, saatin 5 külalist just ära. Kalli kooliõe ja ta abikaasa saatsin ka just ära. Ja uskuge või mitte, ma lähen täna vara magama. Homme on ju kalli Ema sünnipäev ja sõidame hommikul Germoga maale. Aga sellest blogin juba homses blogipostituses.

 Olge mõnusad ja nautige saabunud suve!

Fotod:
ilusad roosid kesklinnas..
ENDLA juures
...
Raamatukogu ees
ja kodusillale tagasi...
Anneli välidušš Kabristes
...
...
perekoer Tessa...
Germo kivikuningas
tegin pioneerilõkke
2 päevased kiisupojad...
lõuna...
ka nii saab
maasikad
Tessale tuli "sõber" külla :)
ilus...
vitaalne Meida-memm laisikul jalga puhkamas :)
särasilmsed Germo ja Meida-memm :)
ja see hetk kus Meida-memm luulmatarjaliga, mille ta ise lõikas, tuli. just sellised elurõõmsad on maamemmed ka 80 aastasena :)


12. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 11. juuli 2017

Meie tänane rada möödus kuuris


 Juba teist aastat ostan ma oma talvepuud ühe ja sama inimese käest. Must lepp on üks parimaid küttepuid ja kahe ning poole ruumiga saan talve läbi. Just 2,5 ruumi puid toodigi mulle hommikul peale kella 8. Ärksin juba peale kella 7.

 Germo aitas umbes veerand ruumi puudest kuuri tassida, siis väsis, läks tuppa telekat vaatama. Aga hommikused nõud pesi kenasti ära. Tegelikult ma teda üles ei ajanud, aga sellel hetkel, kui ma läksin pangaautomaadist puude tarvis raha tooma, oli ta ärganud ja kohe kuuri tormanud, uni alles silmis ja kohvi joomata. Pangaautomaadi juurest tulles ütlesid mehed, et mulle on abiline tulnud. Aga ma ütlesin, et laon ise ja ajasin ta hommikust sööma, peale mida ta mulle mõneks ajaks appi tuligi. Ta on majarahval ennegi aidanud puudega asjatada, vabatahtlikult. Nii juhtuski, et umbes pooleteist aasta eest läks ta automaatselt naabrite puid tassima, sõnagi lausumata, mille peale naabrid ära ehmatasid. Ta tahab tegutseda aga tal ei ole püsivust (rajal ju tegelt on!), iga sülemi võtmiseks pean kogu aeg kiitma ja meelde tuletama, et võtku järgmine, aga see väsitab mind, nii lasingi tal tuppa minna ja tegutsesin ise. No ja ma ju olen selline (siin lööb Neitsi välja!) et mul peavad puud korralikult riidas olema. Nii saingi üksinda pisut üle 2 tunni nokitseda, tassida ja laduda. Täpselt enne vihma jõudsin ära. Aga see 2 tundi võrdub 10 km rada, seega on minu rada täna käidud.

 Nüüd juba sajab ohtralt. Juba hommikul vaatasin, et ilm on kahtlane, aga vanajumal soosis seda, et jõuaksin enne vihma puud laotud. Hea tunne on, samasugune tunne, nagu oleks just rajalt tulnud. Nüüd võib talv tulla. Olgu, olgu, ma tegelt ei oota talve, olen suvelaps. Aga puud on olemas ja teine kuur on pliidipuid täis, seega meel on hea ja toimus justkui mingi vabanemine. Ja ma ei väsi kordamast, et minu talvepuude ostmisele aitasite kaasa teie kes te möödunud aastal raamatukogudest mu raamatuid laenutasite. Aitäh! Igal aastal juuni lõpus saame (kirjanikud) raamatute laenutamise pealt palka. Aitäh, aitäh!

 Üks väike lõunauinak kulub marjaks ära, sest ööuni jäi 5 tunniseks vaid. Ja siis tuleb tomateid edasi hakkida, eks ikka mögina tarvis, sest hoidiste sissetetegmise aeg on juba ju alanud. Ja pesumasin tegi ka just minu eest töö ära. Kena teisipäeva!

2,5 ruumi musta leppa...
Germo tegi ka natuke tööd
esimene riit laotud, aga päris laeni ei ulatanud...

 Olge mõnusad!


11. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma