esmaspäev, 23. mai 2016

Tõuskem palveks üles, velled!



   Tõuskem palveks üles, velled

Üle metsade ja mere
üle suure Maarjamaa
läbi eestlase- ta vere
läbi kauni Kodumaa

kostub täna Hiite kaja
kajab rahva leinamist
Kiirgab üle meie aja
ajataaga leinarist

Tõuskem palveks üles, velled!
Tõstkem üles kätepaar!
Et me pojad, tütred, lelled
unustaks ei oma maad!

Et võiks eestlus jäävalt kesta
säiliks meie kaunis kants
Et ka emakeeles vesta
oskaks võõrsil elav Ants

Üle metsade ja mere
üle suure Maarjamaa
ühtseks saagu meie pere
jäägu alles Eestimaa!


23. 05.2016.a.
Vana-Rääma

...(haiku`tus)



   ...

ajuköidikuis
nagu triibu nuhutis
kuivkäimlaaroom

23.05.2016.a.
Vana- Rääma

...



  ...

tal oli masterplaan
temal oli ka masterplaan
aga tema läks ebolaga

fakk- ma ütlen
sõitke seenele!
mina sõidan volgaga


26.05.2016.a.
Vana-Rääma

Päike lükib hämarad pilved...

pilt netiavarustest...

päike lükib
hämarad pilved
taeva taha
et särada

sealt tuleb
nato hävitaja
külvates maale kurja
laotades õudust
valu
nagu tookord
kui võikate vagunite kolin
elusid laastas

aga toompeal
säravad tuled
nagu nimbus
pühakuju ümber

meil ei ole leiba
meil ei ole puhast vett
meil ei ole säilitusaineteta
lihatooteid
meil ei ole piima
ega pajukoorest vilet
et lehmi karjakoplist
koju vilistada
sest tilgastunud piim
parseldatakse väljamaale

eestlane ammu enam
ei tohi sigu pidada
kui tal pole selleks luba
nagu nõuka ajal
kui autoostuluba
tuli taotleda

meil on sinine kuu
ja nuttev päike
kelle pisaraist
punume silda
homsesse

silmis kahanev
lootus
verdtarretavalt
valus


23. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 22. mai 2016

Mina ja ajakirjad läbi aegade...



   Eile lappasin ajakirju, kus läbi aastate on kas avaldatud mu loomingut või on kirjutatud minust artikleid. Kevad on ju ja suur koristus on käsil. Vanemad ajakirjad panin nn arhiivi, kuid need, millega on "isiklik suhe" asetasin aukohale, oma uuele lauale.


  Tegelikult mul kahjuks kõiki säilinud ei ole. Laenasin kunagi sõbrannele mingi portsu ja need jäid kahjuks kaduma. Aga ligi 30 ajakirja on säilinud ja kõige vanem neist on aastast 2009, kui armas Hille Kõrgesaar kirjutas minust ja Germost artikli ajakirjale NAISTELEHT.
mina ja Germo. foto: Urmas Luik

Germo


mina ja Germo aastal 2009. foto: Urmas Luik
 Tegelikult Hille pidi minuga lausa 2 aastat vaeva nägema,enne, kui nõustusin intekat andma. Ja lõppeks ma üldse ei kahetsenud, sest samal päeval tutvusin ka temaga, armsa ja kena inimesega.

mina ja Kati

Indira, mina, Aleksander

Jaan Sööt, Heli Vahing ja Rain Simmul

  Siin on minust kirjutatud artikkel pildis. See ilmus aprillis, 2013 aastal ajakirjas EESTI NAINE ja selle loo autoriks on armas Kati Saara Vatmann. Oli imeline päev Pärnus. See lõppes Ammende villas, kus koos Kati, ta tütre Indira ja poja Aleksandriga Heli Vahingut, Rain Simmulit ja Jaan Sööti kuulamas-vaatamas käisime. Pildid on tehtud 7. augustil 2012. aastal.

EESTI NAINE 2013

  2015. setembris kirjutas armas Anne-Mari Alver minust loo ajakirjas MÜSTILISED LOOD. Aitäh! Tänaseks teen ka selle ajakirjaga koostööd ja juba juuni numbris saate ühte minu kirjutatud artiklit sealt lugeda.
Müstilised lood
septermber 2015. Müstilised lood


  Ajakirja LEMMIK olen tänaseks kirjutanud vaid ühe loo. Kui kellelegi on eriline lemmikloom, kellest võiks kirjutada, siis andku mulle teada. Teeks seda suurima hea meelega.


  Ilmselt juuli kuus lisandub nendele ajakirjadel veel üks, millega koostööd tegema hakkan. Aga sellest räägin siis, kui õige aeg. Mulle väga meeldib kirjutada ka artikleid, kuigi selle nimel kannatavad mu ilukirjanduslikud teosed, aga vaheldust on vaja. Igale asjale on oma aeg ja koht.

  Kõik väljakutsed on oodatud! Teen oma tööd ikka huviga ja kirega. Esiteks on see väga põnev ja teiseks unistasin ma juba koolis ajalehtede või ajakirjadega koostöö tegemisest. Tollel ajal olime me ju kohustatud lugema ajalehte SÄDE, ning ma kujutasin vaimusilmas ette, et seal ilmub ka mõni minu artikkel. Toona jäi julgusest puudu, aga täna olen julge :)


uus heleroheline leht Monsteral

  Nüüd veel toalilledest. Need kasvavad mühinal. Monsteral sündis juba uus leheke, kuigi ta pole veel kuud aegagi potimullas olnud. Ka teised lilled kasvavad kenasti. Kastan neid kindlatel päevadel ja hetkel on selleks pühapäev. Kui ilmad lähevad soojemaks, kastan kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kastmine on ju omaette rituaal, siis ma paitan lilli ja kõnelen nendega. Lapsukesed mul ju :)



22.mai. 2016.a.
Vana-Rääma


 

reede, 20. mai 2016

Lihtsalt...

pilt netiavarustest...


    Kuidagi märkamatult on 2 päeva viimasest blogimisest möödunud. Eile käisin taas sidumas. Ei oskagi ennustada, kui kaua veel pean haigla vahet jooksma, aga ehk ikka terve suvi ei kulu selleks. Eile on mul uus sidumisõde, sest eelmine läks puhkusele. Uus õde ja uued protseduurid. Ühesõnaga enne kulus mul sidumiseks vaevalt 10 minutit, vahel lausa 5, kuid eile olin vast pool tundi protseduuride toas. "Uus õde" hakkas ateroomi sisest kesta eemaldama. Natuke veritses küll, aga valu ma küll ei tundnud seal. Õhtul kodus veidi haav tuikas ja pea valutas, kuid ka see möödus. Õde püüab selle kesta kätte saada, siis ei kogune enam putru sinna sisse. Ta ütles, et see võtab aega, iga korraga püüab veidi eemaldada. Kesta alt paistab juba ilus valge pea nahk. Tema arvates oleks võinud ma iga nädal pead pesta, kuigi ma vahepeal olin sunnitud kuu aega pesemata juustega ringi käima. Ju nemad teavad, kuigi ega nad väga palju pole keegi ateroomi sidumisega (just lagipeas) kokku puutunud. Igal juhul 2 korda nädalas külastan ma neid endiselt. Veidike ehmatas mind see, et pea laes on suur auk ja õde väitis, et see ei ulatugi enam kinni kasvama. Aga ju kasvab sinna uus nahk ja kõik saab korda. Kindlasti saab, ma tean. Nii palju siis sellest.

  Tänane päev möödus töö tähe all. Hommikul tegi hea Eve meile äratust, jõime koos hommikukohvi ja siis läks töhe. Õnneks pesi masin ise minu eest pesu ära, mulle jäi vaid kuivama panemise rõõm, nagu ikka tänapäeval. Kunagi, kui mu lapsed väiksed olid, oli meie perel veel Riga pesumasin ja siis sai pesupäevi ette võetud lausa ja kõik käsitsi väänatud, sest see masina väänaja ei väänanud hästi. Tänapäeval on ju elu nii mugavaks tehtud, et....Aga aastate eest, kui ma Rohu tänava põrgus elasin, pesi ma kõik pesu käsitsi, iga päev pesin, sest ma kohe mitte ei salli musta pesu. Minu tööks täna oli suurem uborka (et mis see veel on, nagu üks küsis? ), ajasin enne kõik totaalselt sassi ja siis hakkasin koristama, nii minu moodi, eksole. Aga tulemus on kena ja olen rõõsa ja rõõmus.

  Kadunud ei ole ma kusagile, sellel nädalal olen valmis kirjutanud lausa 4 artiklit. Oi, kuidas mulle meeldib kirjutada! Praegu küll ilukirjandust eriti ei immitse, ju pole selleks õige aeg, aga selle eest sünnib artikleid. Et üks töö puha? Tegelt ei. Raamatu kirjutamine on hoopis midagi muud, kui artiklite kirjutamine, kaks täiesti eri maailma. Ise ma armastan ütelda, et romaani või luuleraamatu kirjutamine on ilukirjandus ja artikli kirjutamine on kolekirjandus. Mitte, et mulle see ei meeldiks, vastupidi, väga meeldib. Sarnasust on vaid nii palju, et kui olen kirjutamishoos siis teen kiiresti söögi valmis ja nendel päevadel minust koristajat ei ole. Ma lihtsalt ei saa nendel päevadel koristada, sest tahan nii koristada, kui kirjutada kirega, segamatult. Seega üks asi korraga. Ahjaa, täna heegeldasin ka, aga mida, sellest ma ei räägi, vaid kunagi näitan tulemust. Salalik olen. Vot nii!

  Homseks on plaanid tehtud, pisut udused, aga on. Hommikul tuleb üks Sindi turnee ja siis...Ei ütle, salalik olen. Las ma siis olla vastik, kui nii arvate, aga, vot, ei ütle!

  Kui ma algul blogima hakkasin, blogisn rohkem endale, siis tänaseks tean, et mul on palju lugejaid ja sellepärast on ka mu "käekiri" siin teistsugune, kirjutan ikka teile ka, mu sõbrad! Viimasel ajal loetakse mu blogi väga palju. Alla 200 lugemist ei olegi enam. Ikka üle, umbes 200-1000 lugemist päevas. Puhas rõõm!

Ahjaa, eile sai ka Pärnu Postimehele väike Miss ja Mister Poeesia kokkuvõte tehtud. Lugeda saavad kahjuks vaid ajalehe tellijad. Kopeerida siia ei saa, pole lubatud. Need kes lugeda saavad, näevad artiklit SIIT.

  Tänud, et olemas olete!

Margit

20.mai. 2016.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 18. mai 2016

Siim Kallase raamatu KALLAS esitlus Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus Piano



   Täna, 18. mail käis presidendikandidaat Siim Kallas Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus "Piano" esitlemas oma raamatut KALLAS. Kohale oli tulnud üle paarikümne inimese ja teda küsitles Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats. Kõigest sellest kirjutasin artikli, sellepärast jään siin hetkel kidakeelseks. Aga läbi mu fotode saate sellest osa.

RAAMAT

KALLAS. ESSEED, MÕTTED JA PÄEVAKAJA 2004-2015

Autor: SIIM KALLAS
 21 Google +0  0 Share0
„Minult on palju küsitud, kuidas mu vaated just selliseks kujunesid, nagu need on. Millised sündmused ja kes on muutnud minu mõttemaailma? Millised raamatud on minu elus olulist osa etendanud? Püüan nendele küsimustele vastata kogumikus, millesse on koondatud minu maailmavaated, päevikukatked ja artiklid viimasest kümnendist.“
Kallas“ on raamat Siim Kallase mõtetest, millele on lisatud isiklikke päevikukatkeid ning fotosid tema elust ja tegemistest.

Kalev Vilgats ja Siim Kallas

Kalev Vilgats ja Siim Kallas

Kalev Vilgats ja Siim Kallas

autogrammid...

Siim Kallas ja Mai Kolosov

Aleksander Palmer sirvib Kallast

Siim Kallas ja Valdo Vihrov

Siim Kallas ja Valdo Vihrov

autogramme jagamas....


Pildiallkirja lisamine

... ja Valdo Vihrov

Kalev Vilgats ja Siim Kallas



18. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 17. mai 2016

Koriluse kütkes

mööda teed mis ei ole kividega kaetud...


      Täna oli paras ilm korilusega tegelemiseks. Päise päeva ajal me Germoga küll seda teekonda ette ei võtnud, kuna hommik oli kuidagi jahe ja otsustasin koduse päeva teha. Peale lõunat hakkas n.ö. punane tuli vilkuma ja miski kutsus metsa. Pealegi on jaheda ilmaga hea taimi korjata, sest pole palav, kuigi reeglina korjatakse enamus ravimtaimi just keskpäeval.

Germo Metsamajandi peatuses, ehk Pärnu lõpus. müstika, et mõni bussipeatus veel selline välja näeb...

Tahkuranna vald sammu kaugusel...

Germo saarekesel jalga puhkamas...

müstiline...


müstilised saarekesed...

saarekesel...


sild saarekesele...

müstilised saarekesed...


  Sõitsime nr 14 bussiga Raeküla linnaosa lõppu, ehk siis Metsamajandi peatusesse ja sealt suundusime metsa. Metsa jõudes tahtis Germo kõik lilled ära korjata, kuid see ei olnud eesmärgiks. Jõudsime kohta kus kõik tänavad lõppesid. Kui meenutan siis olid need Marjametsa ja Männimetsa tänav ning Kalevi pst. Põhimõtteliselt algase sealt juba Tahkuranna vald ja ilmselt see kena kohake, kuhu me lõpuks välja jõudsime kuulub ka Tahkuranna vallale. Ausalt üteldes sattusin sinna esimest korda, kuigi omast arust olin ennegi Raeküla lõpus käinud.

  Kruusatee juhatas meid mere poole, kuid mereni me päris ei jõudnudki, sest selline saarekestega ala, kus traktoriga muru niideti, tuli meile vastu. Või õigemini läksime meie talle vastu. Võtsin siis julguse kokku, haarasin Germol käest ja jalutasime ühele saarekesele. Küll oli kena kohake! Kuidagi müstiline ja imekena paigake, mis pani unistama. Saarekeste taga paistis meri. Istusime seal veidi ja siis meenus, et metsa tulemise eesmärk oli hoopis teine ning hakkasime metsatukast ravimtaimi korjama. Ausalt üteldes oli tükk tegu kuusepuude leidmisega. Korjasime naati ja võililli ning alles Metsamajandisse tagasi jõudes avastasime kuusetuka, mis ei jäänud just maantee äärde ja sealt me oma kuusekasvud kätte saimegi.

  Nüüd on ka ravimtaimed purgis. Algatuseks korjasin kuivanud nurmenukud kokku ja kaanetasin ära. Ühe nõgeste suguvõssa kuuluva lille istutasin ka vahepeal potti. Selle tõi mulle Eve. Aitäh, Gerli Kuus lille nime eest!
kuivatatud nurmenukud purgis

jaava sametlehik

  Kolm purki tinktuuri on ka valmis. Ühes neist on kuusekasvud viina sees, teises võililletinktuur (eelmisest nädalast alles jäänud) kaneelisiirupis, mille panin pooleks viinaga. Kolmandas purgis on kuusekasvud kaneelisiirupis. Sihuke köharohi tuli, nagu need kõik tegelikult. Ka parajad gripiennetajad jne...Nüüd ei tohiks ka energiast puudust tulla, sest kuusekasvud annavad inspiratsiooni ja energiat loomeinimestele :) Eriti peaks kuusega suhtlema pessimistlikud inimesed, sest kuusk ravib pessimismi. No, ja soolestikku puhastab ka ning on hea seedimisele. Aga tal on veel ka palju muid omadusi. Huvi korra loe vastavat kirjandust ja saad teada. Mul endal on kogutud hulganisti rahvameditsiini ja ravimtaimede raamatuid ning ajapikku ei kulu mul ka enam raamatute lugemiseks aega, sest tean juba reeglina mida taimed ravivad jne...

on vaid naati, ehtsat naati...

tinktuurid...


17.mai. 2016.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 15. mai 2016

Augustiunetud, võtke minuga ühendust juba täna!



   Tänavu toimub tänavafestival Augustiunetus 2016 Pärnus juba 7 korda.
Hea huviline, kui tahad selle festivalil üles astuda oma luuletustega, tutvustada oma proosaraamatuid või teha muusikat- võta minuga ühendust juba täna. Anna teada on esinemissoovist, kelleaajast (millal lavale minna tahad) ja ajast( kui kaua esineda tahad), et saaksin varakult kava kokku panna, sest august ei ole enam mägede taga.

Augustiunuetused kohta infot leiata SIIT ja kodulehekülg on SIIN.


  Hetkel käivad juba ettevalmistustööd ja hiljem saan teavitada kuhu sellel aastal nn luulelava tuleb. Oodatud ona ka romaanikirjanikud ning kõik osalejad võiksid kaasa võtta oma raamatuid müügiks. Teeme ka raamatulaua. Kui soovid olla meie sündmusel raamatumüüjaks, võta ka kohe minuga ühendust.

  Oleks armas, kui keegi tuleks, valmistaks ja  müüks ka võileibu või muid maitsvaid hõrgutisi, sest päev tõotab pikk tulla.

Kui oled kõigist sellest huvitatud siis anna teada mulle siia kommentaaridesse, facebooki ajajoonele või postkasti või mu emailile: marleen003@hot.ee


Margit Peterson


16.mai. 2016.a.
Vana-Rääma


Heureka



   Heureka
Raul Majasele

Kui suveuksed pääsesivad valla,
all laanest kostus käo kukkumist,
ei lubanud tal keegi tukkumist
maal malevas. Poiss ajas kargud alla

Kolhoosi põllul lüüa ei saanud lulli,
seal tuli teha tööd, ei ulakust,
ei paotada võind võõra aia ust
ja teada tuli, lehm mil` otsis pulli

Elektrikarjus kord kui vedas alt,
sai kapsapõllust lehma söödamaa
Oh, vaene karjak, teada kui`s küll võis

et ohus oli tema hoogtöö palk?!
Ta lahkus töölt, kuid hüüdis heureka
Ah, mõni mõis, las lohiseb see köis!


15. mai. 2016.a.
Vana-Rääma