Episoode väärika vananemise päevist...

Kersti, Kert ja Annika

   Mitu päeva blogimaailmast eemal olles ei teagi millest alustada, et päevikusse kõike kirja saada. Nädala jooksul on mul käinud väga palju külalisi ja neid jagus ka tänasesse päeva.

  Laupäeva õhtul helistas kallis Kersti Viljandist ja andis teada, et nad on veerand tunni pärast kohal. Armas üllatus oli. Oli ka rõõm tutvuda Kerdi ja Annikaga ning armsa Kerdi pojaga (kelle nime jõudsin unustada). Juttu oleks jätkunud vast hommikutundideni. Tulge teinekord taas.

   Pärnakad teavad Kerstit (Kobi) rohkem bändist LILLEVAAS (vajuta sinisele kirjale, kuuled minu sõnadele loodud laulu "Laugaste taga"), kus nad koos Kristel Mägediga asjalikud on, lauldes ja mängides. Kersti ja Kristel on kodruvalt käinud esinemas ka minu poolt korraldatud Pärnu kirjandusõhtutel ning loodan neid veel näha ja kuulda.

  Edasi kulges õdak intiimsemas õhkkonnas, millest ma avalikku päevikusse ikka pilte lisada ei täi. Midagi peab ja nn kardinate taha ka jääma. Aga mõne lisan, kuigi mu telefon just õhtupimeduses häid pilte ei tee. Ongi hea. Päeval muidugi šašlõkitasin oma kallikeste ja armsa Evega ka. Pilte ei jaga, sest ma ei teinudki neid.

mõista, mõista kes siin on...;)

  Jõudsin veidi aega tagasi alles vastatud facebooki ajajoone õnnitlustele, kuid postkasti pole jõudnudki. Teid oli ikka väga, väga palju ja ütlen ausalt, see teeb südame alt ikk nii soojaks. Ma küll ei saa ütelda, et eestlane on kalk ja hoolimatu. Ei ole! Aitäh, kallikesed!

armas liblikas Jaanikalt, minu lemmikvärvi

ülimaitsev kook Jaanika emalt

  Pühapäev kujunes vaiksemaks. Eve ja Kaidi käisid. Germo ja Kaidi said kenasti vanade lugude järgi tantsida, kui meie Evega köögis kohvitasime. Õhtul tuli kallis Jaanika oma ema poolt küpsetatud imehea õuna-kohupiimakoogiga ning imelise türkiisisnise liblikaga. Aitäh! Ning varsti tuli ka bussijuht Karin ning juttu jätkus meil lausa poole üheni öösel.

kingitus Katrinilt

suur potitäis tomatimöginat tulel...

ja mõned purgid talvevaru juures...

  Kui ma täna hommikul enne kümmet Ema kõne peale silmad lahti lõin, kohvitas Germo juba köögis, aga minul olid päkapikud käinud, ei, mitte suus...;) Päkapikk Karin oli hiigelpiraka kingikoti üle ukse andnud ja kadunud nagu tina tuhka. Aga juba homme hommukul saan teda kallad ja tänada! Kell 10.40 kiirustasin armsale Emale bussivastu ning tunnikes Ema seltsis kadus kiirelt kätte. Mina muidugi hakkasin oma igapäevaseid toiminguid tegema, ehk siis hoidiseid kokku nikerdama. Katrini ja Ema toodud aedviljad ju karjusid purkide järele. Aga, nagu juhtub ka parimates peredes, juhtus minul väike õnnetus, pool tomatimöginast läks põrandale ümber, kui kuumutamiselt võtsin. Panin küll kaane kenasti peale, aga...Lõpp hea, kõik hea, oleksin võinud ennast ju ära põletada. Ühe hiigelpurgi tomatimöginat sain ka ning 2 väikest ja ühe suure purgi kurke marineerisin ka sisse.

MARINEERITUD KURGID:

kurgid
mädarõigas
küüslaugud
piprasegu
sool
suhkur
vesi
äädikas
nelk
mustsõstralehed
loorber

TOMATIMÖGIN:

kurgid
tomatid
õli
äädikas
sool
suhkur
piprasegu
mädarõigas
küüslaugud
sibulad
loorber



29. august. 2016.a.
Vana-Rääma

 

6 tunnist magamisest vahel piisab...

Eve, Jaanika ja Ruth

  Olen ikka õel küll, onju? Kamandasin sõbranned ühele pildile.
Tegelikult täna just mainisin Jaanikale ja Evele, et nemad on mul tihedamad külalised ja nendest ei ole peaaegu üldse mu blogides pilte. Nii ma siis oma kolm sõbrannet (kes pmst täna omavahel tutvusid) Germo voodile istuma palusingi ja paar klõpsu pildistasin.

  Pidevalt küsitakse minu käest, et kuidas ma jaksan päeva jooksul nii paljusid võõrustada (võõrustada on natuke kentsakas sõna siin /kon/tekstis). Olen ju Germo tervise pärast kodune, töötan ka kodus ja saan oma aega planeerida. Kui ma päeval liiga palju lobisen, kirjutan öösiti jne...Need kes mind tunnevad, teavad, et ma olen eluaeg aktiivne suhtleja olnud. Just meenusid Suigu ajad, kus noored emmed olid enda vahel tülli kiskunud, kuid minu juures olid sunnitud ära leppima, sest mulle sellised tülid ei meeldi ja natuke imelik oli, kui näiteks mu väikses köögis istus mitu inimest ja nad omavahel ei suhelnud, kuid minuga suhtlesid küll :) Mis mul siis muud üle jäi, lepitasin ära. Nagu kunagi (noorena, justkui oleksin praegu vana) lepitasin paarikesi omavahel ja Audru kandis sain endale lausa "kosjamoor" nimeks. Aga mulle meeldibki nii, kuigi oma suhe ei tarvitsenud toona just kõige õnnelikum olla, tundisn ma rõõmu, kui sain kellelegi head teha, tunnen siiani.

  Täna algas minu päev kell 9 hommikul. Varsti tuli Malle ja meil juttu jätkus kauemaks, kui kauaks. Siis tuli naabrinaine Külli. Jõudsin korra arvutisse ja siis tulid juba järjest Jaanika, Ruth ja Eve. Ruthiga pole me sellel suvel eriti koos saanud ollagi, age lihtsalt on kätte kadunud. Viimati käisin ma tal Tammistes külas mai kuus ja sellest ongi 3 kuud möödas. Vahepeal küll mõnel korral nägime ka, minu juures, aga hakkasin juba suurt igatsust tundma, sest ta on kallis inimene mulle, kallis sõbranne. Jaanika- musi on see keda ma juba aastaid maailma parimaks sõbranneks kutsun, nii ongi, kuigi pole ilus lahterdada, aga me tunneme juba oma 15 aastat ikka, kui mitte kauem. Ta on mulle väga, väga kallis. Ja Eve, temaga tutvusin täna Germole, aga sellest tutvumisest olen juba bloginud. Eve on ka poole aastaga mulle kalliks sõbranneks saanud. Temaga näeme kõige tihedamini, sest (Eve väitel) elan heas kohas ja jään pmst talle koduteele ette, enam-vähem. Kella seitsme paiku lõppes meie tänane mokalaat ning siis pani ka moosi keema. Enne seda keetsin Anneli käest saadud punapeetidest ühe purgi hoidist valmis ning siis õuna-viinamarja moosi. Kallis Ingrid tõi eile meile viinamarju, need ununesid külmkappi, Germo sõi neid natuke, ning ülejäänud läks moosisse. Esimest korda elus tegin sellist moosi ja tuli väga hea. Soovitan.  

marineeritud punapeet ja õuna-viinamarja moos

  Ja nüüd lahkus viimane külaline, poolvend Heiki, kes tõi mulle kotitäie valgeid klaare. Eile tõi kalla mulle kotitäie valgeid klaare, need tegin täna moosiks. Köögis ootab veel kalli Ingridi toodud õunakoorem, need üritan homme kompotiks teha, kuigi pooled on juba ära söödud.

 Aitäh, kallis sõbrad selle sisutiheda päeva eest!


24. august. 2016.a.
Vana-Rääma

Uus tass Türgist, uus Ingel Soomest jne...

uus tass Türgist

   Täna oli meil taas külalistepäev. Olen siiani Tallinna uudiste ootel, puude ootel ja veel ühe asja ootel,(millest ma veel avalikult ei räägi) seega päevad kipuvad koduselt mööduma. Mu kallid külalised arvasid samuti, et, kui tulevad uudised, tulevad kõik korraga. Sama tunne on ka minul. Sellepärast ma eriti kodurajoonist kaugemale ei kipu. Ootusärevus.

  Täna jõudis minu kollektsiooni tass Türgist. Selle tõi armas Triin, kes käis 2 nädalat Türgis puhkamas. Aitäh, aitäh, aitäh, kallis Triin! Nüüd on mul juba 2 erinevat Türgi tassi. Ja kokku on mul 2 lusikaga tassi. Olen õnnelik.

  Kallis sõbranne Jaanika jõudis eile Soomest tagasi ning tõi mu kollektsiooni juurde lausa 3 inglit, kõrvarõngad ja ripatsi. Nüüd on minu elamine veel rohkem kaitstud. Aitäh, kallis Jaanika!

Jaanika kingitud Inglid

 
  Ja armsale Irinale suured tänud lõngade ja niitide ning nende teiste asjade eest! Kui ma taas käsitöölainele satun, saad ka näha mille ma nendest kokku nikerdan. Üks heegeldis on pooleli, aga pole hetkel vaimu jätkamiseks, ehk sügisel.

Irina kingitud lõngad ja heegelniidid

  Ja ligi nädala eest korjatud põdrakanep ja teelehed jõudsid ka täna purkidesse. Taas paar purki talvevarusid juures. Annaks ilma, ma juba lausa kibelen korilusega tegelema. Plaanin sellel aastal ka moose, kompotte ja igasuguseid möginaid sisse teha. Järjest kõik aedviljad ja puuviljad valmimas.

põdrakanep ja teelehed

  Miski keeb, kisendab ja pulbitseb mu sees, see teeb rahutuks. Ma vist pean selle kõik endast välja kirjutama. Hea, et inspiratsioon on tagasi. Eile kirjutasin luuletuse, täna lühijutu, ehk homme jätkan mõne pooliku romaani kirjutamist. See kõik maandab ootusärevust. Ehk.


5.juuli. 2016.a.
Vana-Rääma

Seitsmesed uudised 25.06.2016.a.

   21. juunil käisin Tallinnas castingul ning täna sain läbi Seitsmeste uudiste teada, et olen üks neljakümnest väljavalitust, kelle hulgast 10  saatesse valitakse. Nagu ma ühes eelnevas blogipostituses mainisin, oli kohal ka Tv3 intervjuu tarvis. Omast arust ma üldse ei pabistanud, aga jah, ennast just eriti meedliv telekast vaadata ei ole, aga usun, et juba aasta pärast on, sest olen üks nendest kelle muutumine võtab vähemalt aasta aega, sest ilmselt alustatakse maovähenduse operatsiooniga ja sellele järgneb kõik muu, hammaste korda tegemine, ebameeldivate karvade eemaldamine, liigsete kilode operetsioon jne...Aga olen selleks kõigeks valmis, sest operatsioone pole ma kunagi kartnud aga kaal on viimaste aastatega hakanud tervist laastama, kuigi olen üle poole oma elust ülekaaluline olnud ja midagi pole tegemata jäänud. Viimase poole aasta jooksul on tulnud palju üle elada, alustades poja tervisega kaasnevaist probleemidest ja enda omaga ka, pidades silmas ateroomi, millega käisin lausa 2 kuud haiglas sidumas. Põletik on nüüd välja ravitud ja umbes poole aasta pärast tuleks sellega operatsioonile minna, aga eks näis kuidas asjad kulgema hakkavad. Olen optimistlik ja loodan ikka paremat.

   Seitsmeseid uudiseid saate järelvaadata SIIT. (kes ei tea, siis sinisele sõnale SIIT vajutades avaneb saate link ja saab otse vaadata). Umbes 26 minutil algavad klipid saate eelsalvestusest  MINU IMELINE MUUTUMINE.

  Mis seal ikka, julgelt edasi!
   Enne Tallinna sõitu panin õlakotti oma kalli sõbranne Jaanika kingitud türkiiskivi, kui õnnetalismani...ja olen väga õnnelik. Aitäh, mu kallis Jaanika!

minu number ja minu kalli sõbranne kingitud türkiiskivi

 Erilised tänud ka kallile Esterile, kes mulle toeks tuli ja oli. Meil on imeline päev Tallinnas. Uute kohtumisteni!
Ja loomulikult ei saa ma tänamata jätta kallist Hälit, kes mulle saatesse registreerimisest teatas ja kellega me kenasti täna ka kirjavahetust peame. Häli ise käis kevadel saates ja kevadel me ka Facebookis esmakordselt suhtlesime. Ootan väga ka tutvumist.
  Muidugi olen tänud kõigile kes kaasa elavad ja toeks on. Aitäh!

allkirjastatud leping...

minu seljataga mu kallis Ester

täidan terviselehte

saatejuht Eve Kallaste

täidan lepingut. minu seljataga kallis Ester

Raimo Kummer

Kallistan teid kõiki.

25. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

Mõtisklus

pilt illustratiivne ja leitud netiavarustest

 
   Aeg lendab uskumatult ruttu, juba juunis saab minust aastane blogija, seega on mul juunis esimene sünnipäev selles maailmas. Minu avalikust päevikust leiab palju erinevaid teemasid ja ennekõike kirjutan ma seda enda tarvis, aga, kui sõbrad ka loevad, on see siiras rõõm.

   Kõikide mu postituste all on sildid, näiteks: luule, novell, romaan, mõtisklus, nostalgia, menüü jne..ning nende järgi on võimalik kiiresti teemasse kirjutatud blogid üles leida,(vaata blogialt)  eelkõige mul endal (ja ka teil). Blogin suurel määral ka sellepärast, et ehk sünnib kunagi ka minust elulooraamat, kunagi aastakümnete pärast, siis on siit hea materjali leida. Vabalt leiab siit materjali ka mõne mu järgmise raamatu tarvis, sest kõik mu blogimise algusest kirjutatud teosed on kenasti siin koos.

  Tegelikult selle blogi kirjutamise eesmärgiks oli hoopis teine teema, teema mis puudutab puupliiti. Olen 2 kuud ja mõned päevad elanud ahiküttega korteris ja teate, mu põlvevalud ja kõikide liigeste valud, mis pikka aega haiget tegid, on kadunud, jee! Nimelt, mul on komme istuda pliidi ees, põleva tule ees ja see on ravinud mu liigesed terveks. Õhtuti on mul komme seista sooja ahju vastus ja lobiseda Germoga, nagu kunagi Ema meiega lobises, kui meie väikesed olime.

  Üleüldse on tänane päev kuidagi väga positiivne. Muidugi ei blogi ma kõigest ja kõigist millega tegelen, sest eraelu peab ka olema. Kui ma eile hommikul tõusin haigena, kurk kipitas ja oli paistes ning nohu oli ka, väsisin lõuna ajal väga ära, lausa tuikusin ja viskasin paariks tunniks pikali. Uskuge või mitte, ma magasin haiguse välja. Õhtul jõudsin taas järjekorde süldi valmis keeta ja aedviljasupi ka. Ja õhtuooteks sõime pojaga tavalisi võisaiu, küüslauguga, ning hommikul tõusin tervena.

   Nojah, mu kallis sõbranne Jaanika käis ka mul külas, sõbranne kellega olema vähemalt 13-15 aastat sõbranned olnud ja meie vahel pole kordagi erimeelsusi tekkinud, temaga läheks iga ilmaga luurele, kasvõi teise maailma otsa :)

   Mõned nädalald tagasi oli meile Vaimupuu fotograafi Tiina Azojaniga jutuks tema sugulaste ja lähedaste otsimine. Aeg lendab nii kiiresti ja kuidagi jäi see asi katki, kuni eilse õhtuni, mil Tiina pani facebooki lehele Sind otsides üles kuulutuse keda otsib. Paljud jagasid ja täna juba Tiina suhtleb endast 10 aastat noorema õega, kelle olemasolust ei olnud tal aimugi. Uudist teada saades võttis lausa pisara silma. See on tõesti üks imeline tunne! Rõõmustan koos sinuga, kallis Tiina!

  No, ja nüüd siis on ka järgmiseks neljapäevaks tööplaanid tehtud, Pärnu Toimetulekukool , Eve, Maris ja Kaidi, oodake meid ( Janek Muru, Kerttu Rakke, mina, Germo ja Tiina Azojan) külla! Aitäh, kallis Janek selle imetoreda uudise eest!


Ikka valgust ja selgust teie ellu, kallid sõbrad!


10.03.2016.a.
Vana-Rääma

Teisipäev Inglitega

    Suured tänud kallid Reet, Irina, Jaanika ja Külli, et te meie päeva imeliseks muutsite!
Lisaks sellele, et me Germoga täna külalisi võõrustasime (tegelikult naljakas väljend see külaliste võõrustamine), kujunes päev väga sisukaks ja emotsionaalseks. Luban homme asjalikum olla ja oma kirjatükkidega edasi tegelema hakata. Tänane päev lihtsalt sai selline-Ingline.

  Kuigi ma suuri soolaleivapidisid plaanima ei hakka, on mu uksed ikka sõprade jaoks valla. Teed võite ikka jooma tulla. Ok, see selleks.

  Nagu pildilt näha, sain ma täna kalli Diana Aitai luuleraamatu "Andeora" omanikuks. Suured tänud Peeter ja Irina Aitai ning kõik teised, kes te selle raamatu sünni ette võtsite. Olen väga õnnelik selle kingituse üle, kuna Diana oli (ja on) mulle väga kallis inimene. Lehvitan talle sinna pilvepiirile nagu lehvitas tema mulle, kui ta läks, ning saatis mulle pühendusega soneti, mille Dianale hüvastijätuks viie aasta eest pühendasin. Kuulata saate seda SIIT.

  Vahepeal jõudsin isegi tiiru poes ära käia ning ühes poes vaatas mulle vastu Ingliküünal. Pidin selle peaaegu ära ostma, aga miski takistas. Hoidsin küünalt peos ja panin tagasi, mõttega, et mina Ingleid põletama ei hakka. Sest küünal on ikka põletamiseks. Minust ta sinna jäi. Ja siis tuli mu maailma parim sõbranne (olen Jaanikat nii kutsunud terve teadliku sõpruse aja ja alles hiljuti avastasime, et meil pole nende, vähemalt 15 aasta jooksul erimeelsusi ja lahkhelisid omavahel olnudki) ning poetas mulle pihku selle pildil oleva Ingli. Ja uskuge või mitte, see alguses lausa ehmatas, kuna alles vahetlut enne seda jätsin Ingliküünla poodi. Aga näete, nii pidigi minema. Nüüd on mu Ingliperes taas üks liige juures ja Diana raamatuga ühele pildile sobivad nad ideaalselt.

Aitäh, mu kallis sõbarad ja õde, et te täna mu päeva päikeseliseks tegite! :)

Margit

02.02.2016.a.
Ülejõe

Uus tass otse Jaapanist!

   No, nii, siin ta on, uus tass Jaapanist.

  Eile, kui mina olin Tartus esinemas, väisas mu kauaaegne facebooki sõber Tiit Sepp Pärnut ja tõi mulle kaks tassi Jaapanist. Üks neist läks mu sõbrannele Jaanikale ja teine ilutseb minu kodus. Igal juhul tuhat tänu!

  Kahjuks juhtus taas nii, et meil Tiiduga ei olnud võimalust reaalselt tutvumiseks, aga ehk kunagi see juhtub. Igal juhul suured tänud tassi eest! Ja tänud ka Pärnu Rahva Raamatu töökale kollektiivile, kes kenasti tasse enda juures hoidsid, kuni mu sõbranne neile täna järgi läks.

  Tass on eripärane, sellel puudub kõrv või sang, kuidas keegi ütleb. Aga Jaapani hõngu on tunda ja muster juba ise kõneleb.

  Olen taas rikkam! :)

28.01.2016.a.
Ülejõe

Minu tassidekollektsioon täienes!

Pildiallkirja lisamine

   Eile, Tartus esinemas käies, täienes mu tasside kollektsioon. Esimese tassi nendest kinkis mulle armas Maret Einasto, kellega kohtusime reaalselt ka alles eile. Jälgin iga päev facebookis tema imekauneid fotojäädvustusi. Need on väga kõnekad ja meditatsiivselt müstilised. Nüüd on mul olemas Mareti imelise fotoga tass. See on üliromantiline ja lausa kiirgab head energiat. Siirad tänud, kallis Maret!

  Teise tassi kinkis mulle armas Luule Ahu Tammelinna raamatukogust. Need kaks tassi harmoniseeruvad omavahel ideaalselt, sama ideaalselt, kui minu õlasalli värvid Tammelinna raamatukokku. Vaata PILTI.
Siirad tänud, armas Luule!

  Eile, kui mina Tartusse esinema sõitsin, jõudsid veel kaks tassi Pärnusse. Need tõi mulle (ja mu sõbrannele Jaanikale) Tiit Sepp otse Jaapanist. Kahjuks Tiidu endaga kohtuda ei õnnestunud, aga usun, et see aeg kord tuleb. Tasse ma veel näinud ei ole, aga see on aja küsimus, millal ennast kesklinna kohale vean. Siirad tänud ette, Tiit Sepp!

  Ja kaks tassi ootavad mind veel ühes Pärnu kodus. Ehk saan ka need kätte. Need tõi sõber Andres Kollom Inglismaalt.

  Üks tass on ka mind Pärnumaal, Lõpel ootamas. Selle tõi Sirje Kaska Sitsiiliast. Iga asi jõuab just õigel ajal minuni, ma arvan :)

  Neile, kes veel ei tea, ma kogun erinevate riikide, linnada, külade, maade, firmade jmmm...logode ja mustrietega tasse. Ka igasugused põnevad on oodatud. Tavaliselt vahetan neid ka oma raamatute vastu.

 Hea sõber, kui sa juhtud reisima ja su pagas ei ole väga suur, siis palun, et tooksid mulle 2 ühesugust tassi, sest kogume neid koos maailma parima sõbranne Jaanikaga. Aitäh! :)

28.01.2016.a.
Ülejõe

Minu Kallim on Ingel!

   Täna Facebooki avades ootas mind armas üllatus. Eile kadusin siit peale oma romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" 38. peatüki valmimist nii, et ei jõudnud seda peatükki isegi blogisse panna. See juhtub siis, kui sind külastavad sulle vägaväga kallid inimesed! Täna oli postkastis lausa 10 sarnase iseloomuga kirja, et "Uuu, Margit, kuhu kadusid!", järelikult mul on sõpru ja mind ning mu loomingut oodatakse. Ja uskuge, see on väga armas tunne. Ma tunnen kuidas aina tervenen. Aitäh!

minu kallis Jaanika Laitses

mina oma maailma kallima sõbrannega

  Olen mitmeid kordi maininud, et mul on sõbranne, kellega läheks läbi ka tulest ja veest, minu kallis Jaanika. Eile tuli mu maailma kallim sõbranne Jaanika mulle Ingliga külla. No, vaadake milline Ingel! Pildi tegin meelega hämaras toas, ja öörežiimil. Taustal Ene poolt toodud teokarbid mu unistustemaalt Austraaliast.
Jah, omal moel ma kogun ka Inlgeid, kuid osa neist on kolimistega kas kaotsi või katki  läinud.  Praegu on mu magamistoas neid kokku 11. Kuus neist mu Kalli Ema poolt kingitud tuulekella küljes, mis mu peatsis voodi kohal aeg-ajal heliseb. Möödunud öösel ärkasin ma ta helina peale paaril korral üles ;)
  Ingelid on meie peres veel, elutoas ehk siis poistetoas. Kunagi õppis mu noorem poeg Geio 4 aastat Pühapäevakoolis ja iga aasta lõppeds kingiti neile Ingel. Ilus ja armas kingitus igatahes.

   Õhtu teetassi taga, koos Germo ja mulle kahe väga lähedase ja kalli inimesega oli meeletult armas. Tunnen kuidas ma iga hetkega aina tervenen. Ausalt! Positiivsed emotsioonid on ju need mis aitavad kaasa tervenemisele. Ja loomulikult kallid inimesed kes sulle sellisel ajal toeks on.


Ma armastan teid! :)
Teie Margit.

05.12.2015.a.
Mai

Uus tass Egiptusest!

 

Egiptuse tass, mille tõi mulle mu maailma parim sõbranne Jaanika Reimann, kes selle omakorda sai oma töökaaslase ja sõbranne Merle Lõugase käest! Suured tänud! :)

Täna sain uue tassi, Egiptusest. Tegelikult ostis selle sealt kaugelt maalt mu maailma parima sõbranne sõbranne. Keeruline eks? Tegelt ei ole.
  Egiptuse tassid on ilusad, valdavalt kassidega. Uurisin mida sümboliseerib kass tassidel. Google annab igasuguseid huvitavaid variante välja. aga...

Vikipeedia räägib järgmist:

Ajalugu

Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana-Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000–7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest väga lähedane aafrika metskassile, tal puuduvad kodustamisest tulenevad muutused skeletis. Seetõttu võis pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga. Inimeste ja kasside kooselu sai tõeliselt alguse koos põlluharimisega:viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte, need omakorda kasse, kes olid nende looduslikud vaenlased.

Carlos Driscoll tegi 979 kassi kasutades uurimuse, mis lubab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguseViljaka Poolkuu piirkonnast. Sealjuures kodustati aafrika metskass viiel korral ajavahemikus 8000–6000 eKr.

Hiirte ja rottide püüdjana on inimesed peale kodukassi pidanud ka teisi kaslasi – taltsutatud aafrika metskasse jajaguarundisid.

Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi samamoodi nagu inimesi.

Egiptlaste kaudu õppisid kasse tundma kreeklased. Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid sealnirgid.

Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul. Seal võttis ta tuhkrult ja nirgilt üle hiirepüüdmise töö. Aeg-ajalt kasutati teda ka aedades muttide tõrjeks. Roomlaste kaudu levis kodukass mujalegi Euroopasse, kuigi esialgu väikesel arvul. Kassi ladinakeelne nimi cattus pärineb 4. sajandil elanud Palladiuselt.

Skandinaavia mütoloogias peeti kassi Freyja lemmikloomaks. Kujutleti, et kassid veavad Freyja sõidukit.

Euroopas muutus kasside pidamine taas üldiseks keskajal. Esialgu polnud temaga seotud mingeid halbu eelarvamusi ega uskumusi. Oma öise ringirändamise ja salaja hiilimise tõttu muutus ta ebausu objektiks suhteliselt hiljuti.

Inimene on viinud kassi endaga kaasa kohtadesse, kus looduslikult väikekiskjad varem puudusid. Teadaolevalt on kass seetõttu põhjustanud vähemalt 33 linnuliigi väljasuremise

Ja veidike tassi päritolumaast ka viki kaudud:

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhjaVahemeri.

Egiptus kuulub suurima rahvaarvuga riikide hulka Aafrikas ja Lähis-Idas ning seal elab tänapäeval üle 82 miljoni inimese. Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas, mille pindala on ligi 40 000 km². Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega Sahara kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on Kairo ja Aleksandria.

Egiptusel on väga pikk ajalugu, riigi alad on olnud püsivalt asustatud alates aastast 10 000 e.m.a.^[2] Egiptuse kuulsaimad monumendid – Giza püramiidid ja Chephreni sfinks – rajati Vana-Egiptuse ajal, mis kuulus oma ajal kõige enam arenenud tsivilisatsioonide hulka. Memphise, Teeba ja Karnaki varemed ning Kuningate org (Luxorilähedal) pakuvad suurt huvi arheoloogidele ja turistidele. Egiptuse rikkalik kultuuripärand ja Punase mere äärsed kuurordid on muutnud turismitööstuse osa majanduses väga oluliseks, selles sektoris töötab umbes 12% kogu riigi töölistest.

26.11.2015.a.

Mai

14.11.2015.a. Kirjandusõhtu Kolhethis

foto: Reet Alev. ülevalt: Heldur Lääne, Eelika Laane, Kiiri Saar, mina, Helle Kirsi, Piret Bergmann, Vallo Hallik, Ott Kilust. alumine rida: Meelis Sarv, Kristel Mägedi, Susanna Saar, Alari Janson ja Maarika Siim

  Eile, 14. novembril toimus järjekordne kirjandusõhtu "Kolhethis". Korraldan Pärnu Kirjandusõhtuid juba kuuendat hooaega ja mõned viimased aastad toimuvad need "Kolhethis".Enne seda korraldasin neid "Maarja-Magdaleena Gildi" majas ja need olid teise iseloomuga. Võib ütelda, et kasvasime luuleõhtutest välja, sest palju ilmub ka proosaraamatuid.

Kristel Mägedi

Kristel Mägedi esitleb oma raamatut „Mitteelamise kunst“. Kristel elab Viljandis, on vabakutseline näitleja, poetess, kunstnik ja muusik. 
 Kristel laulis elusaks minu soneti "Randuja õhtuitk"

Maarika Siim

Maarika Siim esitleb oma raamatut "Sa oled mu peegel/piibel". Maarika elab Tallinnas. Tema loomingut on avaldatud mitmes luulekogumikus ja peos hoiab ta pildil oma debüütluuleraamatut.

Heldur Lääne

Heldur Lääne esitleb oma luuleraamatut "Monoloogid". Heldur elab Põldsamaal ja eile käis ta oma viiendat luuleraamatut Pärnus esitlemas. Meie tutvusime Võtikvere raamatukülas, kus kirjanik Imbi Paju kirjandussündmust korraldab.

"10 minutit hirmu"

Ott Kilusk, Lauri Kink ja Jaanus Mehikas. "Kümme minutit hirmu" unplugged version. Ott võitis kevadel Poetry Slämi Pärnu eelvooru, kus žüriis olime mina, Sven Kivisildnik ja Peeter Helme. Ma loodan, et meie koostöö jätkub, kuna eile nad naerutasid rahvast pisarateni :) Jaanus Mehikas ja Lauri Kink on laulvad näitlejad. 
Videot saate piiluda SIIT.

Sven Kivisildnik

Sven Kivisildnik esilteb oma raamatut "(:)see õige luuleõpik". Sven on kirjanik, poeet, kirjastaja (jne..). Inimene kes on alati nõu ja jõuga abiks. Ma ei oskagi ütelda palju tal raamatuid ilmunud on, aga suurem osa on minul olemas ja loetud. Täielik respekt!

Vallo Hallik, Eelika Laane, Meelis Sarv

Fil ehk Vallo Hallik (rohelises)  tutvustab kirjastuse "Hea Tegu" uusi raamatuid. Vallo on kirjanik, poeet ja kirjastuse "Hea Tegu" omanik. Kirjastus "Hea Tegu" aitab meelsasti noorkirjanikel jalga kirjandusmaailma uksevahele saada.

Kiiri Saar

Kiiri Saar esitleb oma luuleraamatut "Võilillelein" ja viimast romaani " Maja Mineviku tänaval". Kiiril on ilmunud mitmeid raamatuid. Ta on poetess ja kirjanik. Tema tuli kirjandusõhtule lausa Hiiumaalt.

Helle Kirsi ja Pusa

Helle Kirsi ja kunstnik Pusa esitlevad lasteluule raamatut "Kirsikivimaja". Helle on Jõõpre koolis õpetaja ja Pusa Piret Bergmaann kunstnik. Nende koostöös ilmunud raamat sai alles ühe preemia osaliseks. 

Karina- Louisa Puht

Karina Louisa Puht esitles oma Hooandjas hoogu koguvat esikromaani "Võidetud Tüdruk", millele saab julgest hoogu anda SIIN. Aitame noore kirjaniku koolitöö kaante vahele saada!

Eelika Laane (keskel) esitleb kirjastuse "Hea Tegu" raamatuid. Endal tal on ilmunud kaks luuleraamatut ja kahjuks ühe väikse apsaka töttu ta oma teist luuleraamatut esitleda ei saanud.. Eelika tuli kohale Tartust.

Alari Janson

Alari "Papa" Janson  esitleb oma luuleraamatut "Sõnaviisi". "Papa" Alari Jansonil on ilmunud 2 luuleraamatut, 2 laulikut ja proosateos. Tema loomingut on avaldatud ka ühiskogumikes. Lisaks kirjutamisele on Papa muusik ja solist bluusibändis "Rääma Blue". Papa on Eesti parim eestikeelsete tekstide bluusilaulja.

Meelis Sarv

   Õhtut on juhtinud juba aastaid armas ja andekas Meelis Sarv, kellele võlgnen ka suured tänud! Aitäh, Meelis!

   Lisan siia veel mõned huvitavad pildid õhtust. Aga rohkem pilte saate näha mu fb albumist, kus on kenasti ka piltide autorite nimed all. Albumit saate vaadata SIIT.

pisike preili Kilusk oma emme Kaili Viidasega

laulev näitleja Lauri Kink

Ott Kilusk

laulev näitleja Jaanus Mehikas

vahetasime Helduriga (Lääne) raamatuid

meie

  Tänan südamest kõiki imetoreda õhtu eest ja kohtumiseni juba 12. detsembril. Siis tuleb Merca ehk Merle Jääger oma raamatut "Jututulbad" esitlema.

Jaanika, Clavise solist ja hea sõber Raido ja mina Nikolai Lehtlas

telestaar Susanna ja Jaanika

teletüdruk Susanna tantsib Clavise pilli järgi

armas Aime

teletüdruk Susanna ja mina

  Meie läksime seltskonnaga muidugi veel "Nikolai Lehtlasse" oma sõprade bändi "Clavis" kuulama ja õhtu kujunes ikka päris ilusaks. Mõned fotosüüdistused ka siia.


15.11.2015.a.
Mai