PETU ja MAYA esitlus Pärnus, kohvikus Piano

   Täna esitlesime koos kirjanik ja lastekirjanik Lea Jaanimaaga oma lasteraamatudebüüte. Lea esitles raamatut "MAYA" ja mina raamatut "PETU."

  Esitlus kulges väga kenasti. Kohvikus oli rahvast päris palju. Hea ajakirjanik Urmas Saard, kelle artiklid ja pildid on alati elusad ja ühed minu lemmikud, oli ka kohal ning millalgi jagan teiega tema emotsiooni kirjas ja pildis. Aitäh hea Urmas, et tulla said!

  Mina tahaks ennast kuidgi eriliselt väljendada, aga sõnades seda teha ei saa. Ma usun, et see ei ole mitte igapäevane asi, kui su kunagine õpetaja tuleb su raamatuesitlusele ja ka tema emotsioon on laes ning esitab sulle umbes sellise küsimuse "kas sa Margit ise ka tead, kui hea raamatu kirjutamisega sa hakkama saanud oled?" Selline asi juhtus täna minuga....olen sõnatu. Õpetaja Antonina Lepp sõitis kohale Häädemeeste vallast, Ikla külast, kus ta elas ka siis, kui mina Metsapoole 8-kl Koolis, 1. klassis õppisin. Antonina ehk Niina ütles, et ta läks ka nii raamatu sisse, tundis, et just tema on see PETU ning tema jaoks oli tunne nagu oleks ta selle raamatu ise kirjutanud. Seda kõike oli lihtsalt nii võrratult ilus kuulda, et rõõmupisar kippus silma tulema. Aitäh, aitäh, kallis Niina! Nüüd on mul ka su telefoninumber olemas ja saame suhelda. Niina tõi mulle potialpikanni ja lausus, et ka seitsmekümnendatel oli see paljude lemmiklill. Oehh, kannan tibutagi ja tänan! Aga enne täidan ühe lubaduse. Suhtlemiseni!

  Sellega veel kõik ei lõppenud. Kuna mu raamat on kirjutatud Penu külas elamisest, siis täna tuli esitlusele ka üks Salme, kes on ka Penu külas sündinud ja kasvanud. Ma ju räägin, et üliarmas õhtu oli. Urmas jäädvustas meid kõiki ka piltidele.

  Meid küsitles Sven Kivisildnik ehk kirjarahvale lihtsalt (:)kivisildnik. Kõik sujus kenasti. Usun, et rahvas jäi ka väga rahule. Raamatute esitluse ajal jooksid dataprojektoril ka meie raamatute illustratsioonid ja külalistele pakkusime kohvi, teed, kommi ja küpsist.

  Aitäh, kallis Lea, et sellise ettepaneku tegid! Sinuga läheks luurele iga ilmaga! Kohtumiseni juba 11. veebruaril kell 17.00 kohvikus Versus!

  Lea Jaanimaa jättis mõned raamatud ka minu kätte, kirjutas autogrammi ka sisse. Kui teil on soov see endale soetada siis andke teada.

see hetk kui kunagine õpetaja usaldab su kätte oma pooliku käsikirja, et sa vaataks selle üle ja annaks nõu, et kas....uskuge, see oli üliarmas hetk.

MAYA Lealt

alpikann Antoninalt ja kobarnelk Kaidilt

 Imeline päev on õhtus, aga emotsioonid laes.
Suured tänud!

Lea Jaanimaa, (:)kivisildnik ja mina. foto: Urmas Saard

PETU ja MAYA. foto: Urmas Saard

rahvas. foto: Urmas Saard

esitlen PETUt. foto: Urmas Saard

vestlus peale esinemist. foto: Urmas Saard

kirjutan pühendusi . foto: Urmas Saard

koos lapsepõlvemaa elaniku Salmega ja õpetaja Antoninaga

koos õpetaja Antoninaga. foto: Urmas Saard

moderaator (:)kivisildnik ja kirjanik Lea Jaanimaa

Rohkem pilte näete SIIT.

Kopeerin siia ka Urmas Saardi artikli KÜLAUUDITEST:

Maya ja Petu kutsusid endast kirjutatud lugusid lugema

Lea Jaanimaa „Maya“ ja Margit Petersoni „Petu“ on mõlemale autorile esimesed lasteraamatud, mis jõudsid lugejateni möödunud aastal enne jõule.

Lea Jaanimaa ja Margit Peterson (:)kivisildniku seltsis. Foto: Urmas Saard

Neljapäeval, 12. jaanuaril veetsid Maya ja Petu koos oma loojatega meeldiva õhtupooliku kirjandushuvilise rahva seas Piano kohvikus. Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandal korrusel kahasse Rahva Raamatuga põrandat jagav kohvik on hea kohtumispaik põnevate tegelastega tutvumiseks. Kaks naist sättisid (:)kivisildniku endi vahele istuma ja olid valmis vastama nii tema kui sügavalt pehmetes tugitoolides istuvate inimeste küsimustele.

Jaanimaa, kes oskab maailma näha läbi koera silmade

Esimesena sai vastamise õiguse pealinnast Pärnusse sõitnud Jaanimaa, kelle mõttest sündiski ühine raamatute esitlemine. Kõigepealt rääkis autor Vaikse ookeani rannikul asuvas Californias elavast kunstnikust, kellega koostöös raamat valmis. „Mina kirjutasin ja Ilona Sula jutustas minu lugusid piltideks joonistades. Me suhtlesime ainult meiliteel.“

(:)kivisildnik ütles, et „Maya“ ei ole kaugeltki Lea esimene raamat ja tegemist on vilunud kirjanikuga.

(:)kivisildniku küsimusele, kuidas ta üldse jõudis lastekirjanduse juurde, vastas Jaanimaa, et tegelikult jõudis ta lastekirjanduse juurde pärast pika teekonna läbimist. „Hakkasin „Mayat“ kirjutama kolm aastat tagasi. Mulle ei valmista mitte mingisugust vaeva olla noor poiss, tüdruk, vanamutt, mida iganes, ärimees, pätt. Aga, kuidas olla koer? Seda ma ei osanud. Kuna ma seda koera hästi tunnen ja armastan, siis tahtsin jätta meie pere koerast lastele jälje maha. Ja ühel hetkel suutsingi ma olla see koer, et luua raamatu selliselt, nagu kirjutajaks olnuks sama koer.“

(:)kivisildnik: „Ise ei ole ma julgenud kunagi lasteraamatuid kirjutada. Kui ma olin niiöelda suur laps ja palju raamatuid lugesin, siis ma lasteraamatuid peaaegu ei sallinudki. Tundus, nagu oleksid lasteraamatud kuidagi väga rumalalt kirjutatud. Kuidas on sinu suhe lastekirjandusega?“

Jaanimaa: „Mina olen pedagoogi tütar ja pidanud lugema alguses Tähekest, seejärel lasteraamatuid. Kui on ilusad pildid sees, siis võib neid kindlasti lugeda.“

(:)kivisildnik: „Värviliste piltidega raamatu tegemine on üüratult suur ja kulukas ettevõtmine. Räägi, kuidas see sul on õnnestunud?“

On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus

Jaanimaa: „Ei räägi (heatuju tekitav naer saalist). Ma tegin selle raamatu sellepärast, et tahtsin. Mõtlesin kõik otsast lõpuni ise välja. Tahtsin, et kaaned oleksid läikivad, mis võimaldavad šokolaadi plekke lapiga maha pesta. Tahtsin, et lehed oleksid paksud. Raamatus on ka üks tark luuletus. On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus.“

(:)kivisildnik: „Väga armas! Mis moodi sa kirjutad?“

Jaanimaa: „Kui kunagi on kirjanikud öelnud vestlustes, et raamat kirjutas ennast ise, siis mina vaidlesin vastu, et midagi ei kirjuta ta ise. Aga nüüd ma võtan sõnad tagasi ja ütlen, jah, ühel hetkel hakkas raamat ise kirjutama.“

Jaanimaa rääkis, et kunagi tahab ta kirjutada ka raamatu tosina lapsega perest.

„Petu“ on autori üheksas raamat

“Maya” ja “Petu”. Foto: Urmas Saard

Enne lasteraamatu trükki jõudmist on Peterson avaldanud viis luulekogumikku, kaks romaani ja novellikogu. Seda kõike viie aasta jooksul. „Petu“ raamatusse joonistas pildid Pärnumaal Koongas võrsunud, kuid nüüd Lapimaale asunud Signe Lauk, keda mõistetaval põhjusel raamatu esitlusel ei kohatud. Aga Peterson oli üllatusest ja õnnest elevil nagu väike tütarlaps ajast, kui ta istus Metsapoole omaaegse 8-kl kooli esimese klassi koolipingil. 1978. aastal oli Antonina Lepp Metsapoole koolis tema õpetaja. „Antonina on ääretult armas inimene, me polnud kohtunud üle 30 aasta ja tundsime teineteist ära paari aasta eest Metsapoole koolis, kui käisin seal raamatuid esitlemas,“ rääkis Peterson, kelle põsed õhetasid. Nüüd oli õpetaja tulnud taas oma ammuse õpilase raamatu esitlusele, kaasas potialpikann. Tänavu kaheksakümneseks saav õpetaja lausus, et ka seitsmekümnendatel oli see paljude lemmiklill. „Ta ütles küll, et võib tema nimeks Niina panna, aag’ ma usun, et kodanikunimi on kenam,“ arvas Peterson ja lisas juurde, et õppis Antonina tütre Tiina Lepaga ühes klassis.

„Ja see teine memm on Salme, kes on ka Penu külas elanud, külas kus möödus mu lapsepõlv ja mille ainetel ma „Petu“ kirjutasingi,“ rääkis mälestuste lummusesse aheldunud Peterson. Penu küla asub Pärnumaal Liivilahe ääres, mitte kaugel Läti piirist, Häädemeeste vallas. Kogu raamatu sündmustik toimubki selle väikese külakeses piires, kirjutatuna valdavalt raamatu autori enda lapsepõlve ainetel. Ka Petersonil võttis raamatu valmimine aega kolm aastat. „Kui (:)kivisildnik on öelnud, et luuletused valmivad raskemini kui romaani kirjutamine, siis mina olen kogenud, et lasteraamatu kirjutamine on veelgi raskem,“ tunnistas lõpuks raske tööga ühele poole saanud Peterson. „Raamat on tõsieluline ja kirjutatud minu elust maha.“

On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus

(:)kivisildnik peab peategelast väga eriliseks. „Kohe päris alguses on üks episood, kus tüdrukut kirjeldatakse umbes niimoodi, et Petu annab kõigele elu. Ka lehmakookidele, millel on nina, silmad, suu. Väga lahe tegelane. Seal on palju nägematuid ja kuulmatuid asju, mida tavapärases lasteraamatus ei leidu. Räägi, miks sa tegid teistmoodi lasteraamatu?“

Peterson: „Raamat kõneleb laste elust seitsmekümnendate aastate maal. Ise kasvasin seitsmelapselises peres noorema õena. Iga minu uus raamat on järg eelmisele. Ka sellele lasteraamatule on tulemas järg, mis jutustab Petu kooli minekust.“

„Jah, olen liigutatud hingepõhjani. Minu õpetaja tuli kaugest Ikla külast Pärnusse. Kinkis mulle enda kirjutatud teksti palvega sellele pilk peale visata. Vahva! Ka tema kirjutab.“ Näis, et Petersoni emotsioonid ei laskugi enam pilve servast madalamale. Eks selleks oli põhjustki, sest Antonina küsis: „Kas tead ka ise, kui hea raamatu oled kirjutanud“

(:)kivisildnik võrdles kahte esitletud raamatut. „Meil on siin kaks täiesti erinevat lähenemist lastekirjandusele. Üks on väga leebe, vaikne, nagu aeglase käiguga raamat. Teine lühikese tekstiga, intensiivne ja ägedam, kummaliselt erilise tegelasega.“

Külauudiseid saate lugeda SIIT.

ja täna (14. 01.2017) lasteraamatute müügiedetabeli 82. ja 83. kohal käsikäes. lasteraamatuid müügis 3028

12. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Lasteraamatute "MAYA" ja "PETU" esitlus Pärnus

   Juba järgmisel neljapäeval olete kõik oodatud Pärnusse, Port Artur 2, Rahva Raamatu kauplusesse kus mina ja kirjanik Lea Jaanimaa esitleme oma debüütlasteraamatuid. Kas see on juhus, et meil ilmus ühel ajal lasteraamat? Kõikidele küsimustele saate vastused meie käest just sellel päeval ja selles kohas!
Algus kell 17.00!

Tule ja võta sõber kaasa!

TASUTA!

Nüüd kopeerin Facebooki tehtud ürituse teksti ka siia:

Kaks kirjanikku lasteraamatute debüüdiga ühel laval. Esitlust modereerib kirjanik (:)Sven Kivisildnik.

PETU: Raamatust saate teada, kuidas elasid teie vanavanemad, maalapsed 70.-tel, kui puudusid arvutid ja elektroonilised mängud.

MAYA pole lihtsalt lasteraamat. See on raamat ka koerasõpradele ja lapsevanematele. On ehe lugu koerast, kelle meelest on kõige parem lõhn oma kodu lõhn.
Raamat kujutab ühe kutsika maailma avastamise lugu, nagu see võiks paista koera vaatepunktist. 

Esitlusel näitame projektoriga raamatute illustratsioone ja loeme katkendeid.

Teie saate nautida kohvi/teed/glögi/ suupisteid ja LIHTSALT OLLA OLEMAS.

5. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Tänases "Pärnu Postimehes" tutvustan PETUt ja räägin mõne reaga esitlusest

   Hea ajakirjanik Anu Jürisson tegi minu lasteraamatudebüüdist väikse artikli ajalehte "Pärnu Postimees." Mainisin ära ka järgmisel nädalal toimuva raamatute esitluse Pärnus. Tõsi küll, väike apsakas on sisse juhtunud, raamat on siiski kirjutatud kirjatähtedes, mitte trükitähtedes. Seda enam ehk õpivad lapsed kiiremini luigemise selgeks. Mina õppisin varakult.

"Pärnu Postimehe" lugejad saavad artiklit lugeda ka SIIT. Saab ka päevapileti osta jne...

  Ajakirja "Saatus & Saladused" jaanuari numbrist aga leiate mu artikli "Sünnitasin kuus last vägistamise tagajärjel." See on abipalve elust enesest, kus artikli peategelane leidis mind tänu ajalehele "Nelli Teataja," sest üke eelnev minu kirjutatud artikkel läks talle nii korda ja südamesse, et võttis ise minuga ühedust ja tahtis, et just mina tema loo kirja paneksin. Toimetajaga otsustasime, et see sobib kõige paremini just sellesse ajakirja.

  Selle kuu ajakirjas "Saatus & Saladused" on ka Velly Joonase luule. Jätkuvalt aitan toimetada luuleveergu ja kui ma ei eksi siis juba seitsmendat aastat. Aeg lendab.

  Kui ka sina tahad, et ma kirjutaks sinust artikli ajalehte "Nelli Teataja" või ajakirjadesse "Lemmik," Saatus & Saladused" või "Müstilised lood," siis võta minuga ühendust ja teeme ära!

Velly Joonase luule selle kuu numbris

minu kirjutatud artikkel ajakirjas "Saatus & Saladused"

Heade soovidega ikka teie Margit

4. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Tormakas, ent põnev aasta!

Maili ja tema tütar, armas Elsee PETUTt lugemas

  Juba on uus aasta neljandas kuupäevas ja ma olen jõudnud vaid korra sellel aastal blogida. Ai,ai, ei saa ju nii! No, ka avalikus päevikus peavad mu tegemised korrektselt jäädvustatud olema. Neitside kiiks ja see ma olen. Eluaegne.

  Jaanuar on alles lapsekingades kuid raamatuesitluse pakkumisi juba tuleb. Kahjuks pidin ma ära ütlema esinemise Pirgu mõisas, kuigi see oli väga ahvatlev. Kahjuks ei oma ma enam autot ega ei kehti ka mu load, seega on maakohtadesse väga raske esinema jõuda ja veel siis, kui pakkumine tuleb n-.ö viimasel minutil. Pirgu mõis asub Raplamaal, Juuru vallas ja vist Röa külas ning mul pole autojuhti nii kiiresti võtta, seega loobusin. Kuigi, mõelda vaid, mõis! Vanad mõisad, kirikud, häärberid, villad, lossid jmm...on nii inspireeivad ja minu lemmikmajad. Need kõnelevad ja meelsasti käiskin just sellistes kohtades raamatuid esitlemas. Aga pole parata, elus tuleb valikuid teha.
  Ja siis teine asi ka, kuna olen poja tervise pärast peaaegu aasta töötu olnud, elame poja pensionist ja minu artiklite kirjutamisest, ei ole võimalik mul tasuta esinemas käia. Sellisel juhul tahan, et kutsuja tasub sõidikulud ja esinemisraha tahan ka, mitte palju, oma maakonnas 25 eurot ja teistes maakondades 75 eurot. Oma rahade eest ma reisida ei jaksa. Kui mõni teine maakond kutsub mind esinema ja selleks kulub terve päev siis eeldaks, et kutsuja organiseerib mulle ka tasuta öömaja. Ja mitte ainult mulle. Kuna mul on erivajadustega poeg, kes on 24h valvata, võtan ka tema kaasa. Aga pakkumiste ootel olen endiselt. Aitäh!

  Läbi aastate on paljud mu tuttavad maininud, et võiksin facebooki teha kirjanik Margit Petersoni lehekülje. Täna võtsin siis selle teekonna ette, kuid postitusi ei ole jõudnud veel teha. Koondan sinna kirjanik Margit Petersoniga seonduvad artiklid, esinemised, fotod jne...Leheküljega liituda saate SIIN.

 3. jaanuar oli väga kirju päev. Uni läks minu puhul varahommikul, kella kaheksa paiku. Tegin tule pliidi alla ja hakkasin kohvitama. Germo ajas ennast alles 10 ajal voodist välja.
 Sellesse päeva kuulvad intekas Pärnu Postimehega, ühe esinemise paika panemine koos andeka kirjaniku ja lastekirjaniku Lea Jaanimaaga, veel ühe esinemise teema ja palju, palju muud. Lisaks veel on 20. mail toimumas Pärnus üks sündmus, mille raames (puudutab lasteraamatut PETU) võeti minuga ühendust. Aga sellest kõigest juba hiljem, õigel ajal. Ja vaikselt tegelen ka 11. veebruaril toimuva kirjandusõhtu korraldamisega kohvikus Versus.

minu järgmise romaani kaanepilt kunstnik Ariel Marksalu poolt näeb välja selline, ahvatlev ;) olen 100% rahul. 

  Samal ajal kirjutan lasteraamatu järge ja 2. jaanuaril valmis mu järgmise romaani kaanepilt lõplikult illustraator Ariel Marksalu poolt ning see sai juba kirjastusse saadetud. Millisesse? See on saladus. Romaani käsikiri on toimetaja käes ja kõigi eelduste kohaselt peaks see toimetatud saama märtsi keskpaigaks ja ehk juba aprillis jõuab romaan poelettidele. Loodame! Ootan ise kannatamtult. Ikkagi uue lapse sünd. Pluss veel on kevadel ilmavalgust nägemas ka mu järgmine novellikogu ja ehk isegi lasteraamatu järg.

  Praegu ütlen nii palju, et 12. jaanuaril on järgmine esinemine ehk siis lasteraamatu esitlus, kuid kõigest sellest jõaun veel blogida ja üritus tuleb ka facebooki.

 3. jaanuar on märkamatult 4.-daks saanud, kuid mina sukeldun nüüd lasteraamatusse, sest uni rebis mind ennist lausa mitmeks tunniks rivist ja ilmselt tuleb produktiivne öö.

Olge hoitud ja armastatud!


3.-4. jaanaur. 2017.a.
Vana-Rääma

Jõululaupäev kalli Ema juures Lõpel

minu kõige, kõige kallimad...

  Tegelikult olid mul tänase päeva plaanid juba pikalt paika pandud, aga juhtus nii, et hommikul helistas õde Reet ja tegi ettepaneku sõita Emale Lõpele külla. Loomulikult nõustusin ma kohe, sest mul endal ei ole ammu enam autot ja loadki aegunud, kuid kallile Emale külla oma endisesse kodukanti on alati armas minna. Pealegi on jõulud just selleks sobivam aeg.

  Algselt pidime koos poegadega kella 16.00-17.00 vahel jõululauda istuma. Olin juba eelõhtul sügavkülmast liha ja verivorstid sulama võtnud ning seaprae küpsetamisest ma loobuda ei tahtnud. Nii otsustasingi, et teen prae valmis ja sõidame koos praega Lõpele. Ahjaa, kuna õele väga meeldis minu tehtud kaste siis panen retsepti ka siia, kuid koguseid ma ei ütle, sest panen kõiki komponente silma järgi. Niisiis:

sealiha-
(määrisin sealiha maitseainetaga ära ja panin ahjuplaadile. pisut pipart ja soola. tavaliselt panen ka küüslauguküüsi, teen noaga lihasse augud ja topin poolikud küüslauguküüned sisse)

porgand-
(lõikusin porgandiviilud otse pannile)

sibul-
(lõikusin 2 suurt sibulat ka pannile)

Küüslauku mul kahjuks ei olnudki kodus, kuid mul oli külmkapis hapukurgivedelik ja hapukurgid teen ma üsna küüslaugused. Valasin veerand purki kurgisoolvett pannile. Lisasin veel majoneesi ja valget veini umbes pool pudelit. Panin paariks tunniks 200 soojaga ahju küpsema. Muidugi keerasin ka liha vahepeal. Ning maitsev ta saigi. Lihtne ju!

 Vennal käisin ka üle saja aasta külas.
Üldiselt väga armas õhtu oli. Nüüd album tehtud, blogiga saan ka varsti ühele poole ning tuleb puhkama minna.
  Veidike pilte ka siia, nagu kombeks.

mina oma kahe armsa pojaga, valges pusas Geio (noorem) ja mustas pusas Germo (vanem)

Ema kapil oleme kenasti reas, vend Kalle, õde Reet, õde Marge ja mina...

õnnelik Germo vanaema juures

asjalik Geio vanaema juures

minu kallis Ema on juba 81 aastane! 

 *************

 Eile ei jaksanud ma meie mõnusast luuleõhtust blogida, kuid kirjutan siia mõne reaga.
23. detsembril korraldasime koos (:)kivisildniku ja Raul Majasega luuleõhtu kohvikus Versus.
Pealkirjaks oli "Jumalike Ilmutuste (:) meistriklassi luuleõhtu."

Esinesid:

(:)kivisildnik
Margit Peterson
Rasmus Paesüld
Leonora Palu
Kädi Kallau
Mehka
Jaak Känd

DJ puldis oli (:)kivisildnik

 DJ (:)kivisildnik mängis plaadilt vahelugusid, kuid lõpulugusid nautisime Belka esitluses.
Siirad ja suured tänud kõikidele, eriti veel kohviku Versus töökale ja lahkele kollektiivile kes tahtis ja viitsis jõulude eel kohvikut meie pärast kauem lahti hoida.
Me kõik armastame teid Rivo, Anneli, Maire, Karl, Elis jt...

  Nagu üks hea hing ütles, et tase olevat tugev olnud, hoiame ka meie meistriklassiga latti kõrgel.

Nüüd veidike pilte ka sellest õhtust. Osad Kädi Kallau klõpsitud, osad minu...

Leonora Palu

(:)kivisildnik

mina

Rasmus Paesüld

Raul Majas

Jaak Känd

Mehka

Belka 

(:)kivisildniku meistriklass koosseisus: (ülevalt) Rasmus Paesüld, Leonora Palu, (:); mina, Mehka, (alt) Jaaak Känd, Kädi Kallau, Belka ja maas lamab Raul Majas

24.-25. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma

Lugejatega kohtumine Häädemeestel

foto. Mai Sepp

  Täna käisime üle hulga aja koos kirjanik, poliitik ja kirjastaja Heli Künnapas lugejatega kohtumas ja sedakorda Häädemeestel, või Häädenaistel, milleks armas Leelo Tungal paari aasta eest selle kohakese ristis, kui kohtusime temaga Päikeseloojangu festivali raames Kirjandusõhtul Häädemeeste vallas, Penu külas, Kosmonautika puhkekeskuses.

  Hästi südemesoe tunne oli sõita üle hulga aja oma kunagisse koduvalda, kohta kus ennast mäletama hakkasin. Olin siis 3 aastane, kui meie pere Häädemeeste valda kolis ning seal möödusid mu lapsepõlve ilusamad aastad. 1. klaasi lõpetasin Metsapoole 8-kl koolis.

  Kohe läheb trükikotta ka minu esimene lasteraamat PETU, mis on kirjutatud just sellest perioodist, minu lapsepõlvest Orajõe, Kabli ja Penu külas. Enne jõule peaks see raamat lõpuks ilmavalgust nägema. Kaua oodatud kaunike! Ja kirjutan ka sellele raamatule järge PETU LÄHEB KOOLI, mis kõneleb ajast, kui astusin Metsapoole kooli 1. klassi. Elust internaadis jne... Kuigi Häädemeeste kool oli mu kodule lähemal, ei olnud seal internaati, meil oli pikk maa bussile ja ema otsustas meid Metsapoole kooli panna.

  Ka oma lõpusirgel olevas romaanis WESTOFFHAUSENI HÄÄRBERI SALADUS põikan ma kunagisse koduvalda, seiklen Kosmonautika puhkekeskuses ja Kablis. Ei saa ma sellest vallast üle ega ümber ja siiani kiratseb hinges kunagi just sellesse valda endale päriskodu muretseda.

 Meiega kohtuma oli tulnud saalitäis rahvast, ka vallavanem, aga pilti tegin alles lõpus. Kiire oli. Hea hing Mai Sepp jäädvustas ka meid. Siinkohal suured tänud Mai Sepale ja Leili Talile, kes meid esinema kutsusid! Aitäh, aitäh, aitäh!

  Tuuritame taas koos Heliga mööda Eestimaa raamatukogusid ja ootame esinemispakkumisi. Meiega saab ühenust meie blogide, facebooki või meilide kaudu. Panen siia ka oma emaili: marleen003@hot.ee

foto: Mai Sepp

 

pildil Leili Tali, Mai Sepp, Heli Künnapas

fotonäitus...

pildi tegin allaes siis kui esinemine lõppes, muidu oli ikka saal täis

foto: Mai Sepp

foto: Mai Sepp

 Aitäh imetorede päeva eest, Häädemeeste!


23. november. 2016.a.
Vana-Rääma

Koos Papaga Tartus esinemas

oma kunagise armsa emakeele õpetaja Luule Alariga

   27. jaanuaril käisime Alari Papa Jansoniga Tartus esinemas. Oleme ennegi Papaga koos esinenud, ka Tartus, kuid meid kutsuti tagasi ja päev sai päikest täis.

Videot Tartu Tammelinna raamatukogust saate vaadata SIIT.

  Tammelinna raamatukogu juhataja Luule Ahu tegi meile selle imelise pakkumise, kuna nad said kultuurikapitalilt raha üritustesarja korraldamise tarvis ja meil oli au anda sellele n.ö. avapauk. Ja kõik kulges täpselt nii nagu kulgema pidi.

  Kui juba Tartusse sõit plaanis oli ja üks armas inimene selle kohta infot luges, kutsus minu kunagine armas klassijuhataja Leili Järvsoo meid ka Tartu Tamme gümnaasiumisse esinema. Saalis o.li ligi 30 gümnasisti ning kohtumine oli armas. Tõsi küll, ma pilti ei teinudki, ununes, kuigi algul saalist paar klõpsu tegin. Kuid ehk õnnestub mul hiljem siia blogisse lisada mõned pildid juurde, sest üks fotograaf seal klõpsis pilte.

  Minu üllatuseks asub Tamme gümnaasium samas majas kus kunagi Meditsiinikool, kus ka mina aastakümnete eest mõnda aega õppisin. Sattusin lausa segadusse, kuna majja minnes olin juskui tuttavas kohas, kuid kahtlesin. Leili hajutas mu kahtlused ja äratundmisrõõm oli sõnuseletamatu. Aitäh Leili, selle kõige eest!

  Ja kell 17.00 alustasime enda ja oma loomingu tutvustamisega Tammelinna raamatukogus. Kohale oli tulnud ligi 30 inimest, nii tuttavaid, kui võõraid. Eriti südamlik oli näha rahva seas oma kunagist emakeele õpetajat, Luule Alarit, kes täna on juba lausa 86 aastane vanaproua, kuid mälu on tal väga hea ja mäletab mind hästi. Saime põgusalt ka vestelda ja koos pilti teha ning leppisime uue kohtumise kokku, sedakorda mai kuus Pärnus. Ootan kohtumist väga. See on ikka eriliselt hea tunne, kui aastates õpetaja sinuga kohtumisele tuleb. Ausalt. Möödas on ikkagi üle 20 aasta meie viimasest kohtumisest. Klassijuhataja Leili Järvsooga kohtusime mõne aasta eest, enne seda ei olnud ka kaua,kaua kohtunud. Aeg oleks justkui seisma jäänud, ei suuda uskuda, et nii palju on sellest möödas...Olete kallid mulle, mu armsad õpetajad! Eks ju teie nägite ka palju vaeva, et meist, teie õpilastest, saaks sellised inimesed nagu oleme.

Lisan siia pildigalerii.
Rohkem pilte saate vaadata SIIT.

27-28. jaanuar. 2016.a.
Ülejõe

Fotode eest tänan ka armsaid Maret Einastot ja Marco Tasast!

sõpradega. Ülle Valt, mina, Papa ja Marco /foto: Maret Einasto/

Papaga /foto: Maret Einasto/

sõbra Marcoga/foto: Marco Tasane/

tänud Tartu imeliste kingituste eest! :)

esiplaanil armas Luule Ahu

ligi 30 inimest oli meiaga kohtuma tulnud...

plakat meist

Tamme gümnaasiumi aula

 Pärnu Postimees kirjutas sellest ka väikse nupu. Kuna kopeerida ei tohi, siis laisan viite. Lugeda saavad vaid lehe tellijad ja SIIT.