PETU ja MAYA esitlus Pärnus, kohvikus Piano

   Täna esitlesime koos kirjanik ja lastekirjanik Lea Jaanimaaga oma lasteraamatudebüüte. Lea esitles raamatut "MAYA" ja mina raamatut "PETU."

  Esitlus kulges väga kenasti. Kohvikus oli rahvast päris palju. Hea ajakirjanik Urmas Saard, kelle artiklid ja pildid on alati elusad ja ühed minu lemmikud, oli ka kohal ning millalgi jagan teiega tema emotsiooni kirjas ja pildis. Aitäh hea Urmas, et tulla said!

  Mina tahaks ennast kuidgi eriliselt väljendada, aga sõnades seda teha ei saa. Ma usun, et see ei ole mitte igapäevane asi, kui su kunagine õpetaja tuleb su raamatuesitlusele ja ka tema emotsioon on laes ning esitab sulle umbes sellise küsimuse "kas sa Margit ise ka tead, kui hea raamatu kirjutamisega sa hakkama saanud oled?" Selline asi juhtus täna minuga....olen sõnatu. Õpetaja Antonina Lepp sõitis kohale Häädemeeste vallast, Ikla külast, kus ta elas ka siis, kui mina Metsapoole 8-kl Koolis, 1. klassis õppisin. Antonina ehk Niina ütles, et ta läks ka nii raamatu sisse, tundis, et just tema on see PETU ning tema jaoks oli tunne nagu oleks ta selle raamatu ise kirjutanud. Seda kõike oli lihtsalt nii võrratult ilus kuulda, et rõõmupisar kippus silma tulema. Aitäh, aitäh, kallis Niina! Nüüd on mul ka su telefoninumber olemas ja saame suhelda. Niina tõi mulle potialpikanni ja lausus, et ka seitsmekümnendatel oli see paljude lemmiklill. Oehh, kannan tibutagi ja tänan! Aga enne täidan ühe lubaduse. Suhtlemiseni!

  Sellega veel kõik ei lõppenud. Kuna mu raamat on kirjutatud Penu külas elamisest, siis täna tuli esitlusele ka üks Salme, kes on ka Penu külas sündinud ja kasvanud. Ma ju räägin, et üliarmas õhtu oli. Urmas jäädvustas meid kõiki ka piltidele.

  Meid küsitles Sven Kivisildnik ehk kirjarahvale lihtsalt (:)kivisildnik. Kõik sujus kenasti. Usun, et rahvas jäi ka väga rahule. Raamatute esitluse ajal jooksid dataprojektoril ka meie raamatute illustratsioonid ja külalistele pakkusime kohvi, teed, kommi ja küpsist.

  Aitäh, kallis Lea, et sellise ettepaneku tegid! Sinuga läheks luurele iga ilmaga! Kohtumiseni juba 11. veebruaril kell 17.00 kohvikus Versus!

  Lea Jaanimaa jättis mõned raamatud ka minu kätte, kirjutas autogrammi ka sisse. Kui teil on soov see endale soetada siis andke teada.

see hetk kui kunagine õpetaja usaldab su kätte oma pooliku käsikirja, et sa vaataks selle üle ja annaks nõu, et kas....uskuge, see oli üliarmas hetk.

MAYA Lealt

alpikann Antoninalt ja kobarnelk Kaidilt

 Imeline päev on õhtus, aga emotsioonid laes.
Suured tänud!

Lea Jaanimaa, (:)kivisildnik ja mina. foto: Urmas Saard

PETU ja MAYA. foto: Urmas Saard

rahvas. foto: Urmas Saard

esitlen PETUt. foto: Urmas Saard

vestlus peale esinemist. foto: Urmas Saard

kirjutan pühendusi . foto: Urmas Saard

koos lapsepõlvemaa elaniku Salmega ja õpetaja Antoninaga

koos õpetaja Antoninaga. foto: Urmas Saard

moderaator (:)kivisildnik ja kirjanik Lea Jaanimaa

Rohkem pilte näete SIIT.

Kopeerin siia ka Urmas Saardi artikli KÜLAUUDITEST:

Maya ja Petu kutsusid endast kirjutatud lugusid lugema

Lea Jaanimaa „Maya“ ja Margit Petersoni „Petu“ on mõlemale autorile esimesed lasteraamatud, mis jõudsid lugejateni möödunud aastal enne jõule.

Lea Jaanimaa ja Margit Peterson (:)kivisildniku seltsis. Foto: Urmas Saard

Neljapäeval, 12. jaanuaril veetsid Maya ja Petu koos oma loojatega meeldiva õhtupooliku kirjandushuvilise rahva seas Piano kohvikus. Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandal korrusel kahasse Rahva Raamatuga põrandat jagav kohvik on hea kohtumispaik põnevate tegelastega tutvumiseks. Kaks naist sättisid (:)kivisildniku endi vahele istuma ja olid valmis vastama nii tema kui sügavalt pehmetes tugitoolides istuvate inimeste küsimustele.

Jaanimaa, kes oskab maailma näha läbi koera silmade

Esimesena sai vastamise õiguse pealinnast Pärnusse sõitnud Jaanimaa, kelle mõttest sündiski ühine raamatute esitlemine. Kõigepealt rääkis autor Vaikse ookeani rannikul asuvas Californias elavast kunstnikust, kellega koostöös raamat valmis. „Mina kirjutasin ja Ilona Sula jutustas minu lugusid piltideks joonistades. Me suhtlesime ainult meiliteel.“

(:)kivisildnik ütles, et „Maya“ ei ole kaugeltki Lea esimene raamat ja tegemist on vilunud kirjanikuga.

(:)kivisildniku küsimusele, kuidas ta üldse jõudis lastekirjanduse juurde, vastas Jaanimaa, et tegelikult jõudis ta lastekirjanduse juurde pärast pika teekonna läbimist. „Hakkasin „Mayat“ kirjutama kolm aastat tagasi. Mulle ei valmista mitte mingisugust vaeva olla noor poiss, tüdruk, vanamutt, mida iganes, ärimees, pätt. Aga, kuidas olla koer? Seda ma ei osanud. Kuna ma seda koera hästi tunnen ja armastan, siis tahtsin jätta meie pere koerast lastele jälje maha. Ja ühel hetkel suutsingi ma olla see koer, et luua raamatu selliselt, nagu kirjutajaks olnuks sama koer.“

(:)kivisildnik: „Ise ei ole ma julgenud kunagi lasteraamatuid kirjutada. Kui ma olin niiöelda suur laps ja palju raamatuid lugesin, siis ma lasteraamatuid peaaegu ei sallinudki. Tundus, nagu oleksid lasteraamatud kuidagi väga rumalalt kirjutatud. Kuidas on sinu suhe lastekirjandusega?“

Jaanimaa: „Mina olen pedagoogi tütar ja pidanud lugema alguses Tähekest, seejärel lasteraamatuid. Kui on ilusad pildid sees, siis võib neid kindlasti lugeda.“

(:)kivisildnik: „Värviliste piltidega raamatu tegemine on üüratult suur ja kulukas ettevõtmine. Räägi, kuidas see sul on õnnestunud?“

On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus

Jaanimaa: „Ei räägi (heatuju tekitav naer saalist). Ma tegin selle raamatu sellepärast, et tahtsin. Mõtlesin kõik otsast lõpuni ise välja. Tahtsin, et kaaned oleksid läikivad, mis võimaldavad šokolaadi plekke lapiga maha pesta. Tahtsin, et lehed oleksid paksud. Raamatus on ka üks tark luuletus. On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus.“

(:)kivisildnik: „Väga armas! Mis moodi sa kirjutad?“

Jaanimaa: „Kui kunagi on kirjanikud öelnud vestlustes, et raamat kirjutas ennast ise, siis mina vaidlesin vastu, et midagi ei kirjuta ta ise. Aga nüüd ma võtan sõnad tagasi ja ütlen, jah, ühel hetkel hakkas raamat ise kirjutama.“

Jaanimaa rääkis, et kunagi tahab ta kirjutada ka raamatu tosina lapsega perest.

„Petu“ on autori üheksas raamat

“Maya” ja “Petu”. Foto: Urmas Saard

Enne lasteraamatu trükki jõudmist on Peterson avaldanud viis luulekogumikku, kaks romaani ja novellikogu. Seda kõike viie aasta jooksul. „Petu“ raamatusse joonistas pildid Pärnumaal Koongas võrsunud, kuid nüüd Lapimaale asunud Signe Lauk, keda mõistetaval põhjusel raamatu esitlusel ei kohatud. Aga Peterson oli üllatusest ja õnnest elevil nagu väike tütarlaps ajast, kui ta istus Metsapoole omaaegse 8-kl kooli esimese klassi koolipingil. 1978. aastal oli Antonina Lepp Metsapoole koolis tema õpetaja. „Antonina on ääretult armas inimene, me polnud kohtunud üle 30 aasta ja tundsime teineteist ära paari aasta eest Metsapoole koolis, kui käisin seal raamatuid esitlemas,“ rääkis Peterson, kelle põsed õhetasid. Nüüd oli õpetaja tulnud taas oma ammuse õpilase raamatu esitlusele, kaasas potialpikann. Tänavu kaheksakümneseks saav õpetaja lausus, et ka seitsmekümnendatel oli see paljude lemmiklill. „Ta ütles küll, et võib tema nimeks Niina panna, aag’ ma usun, et kodanikunimi on kenam,“ arvas Peterson ja lisas juurde, et õppis Antonina tütre Tiina Lepaga ühes klassis.

„Ja see teine memm on Salme, kes on ka Penu külas elanud, külas kus möödus mu lapsepõlv ja mille ainetel ma „Petu“ kirjutasingi,“ rääkis mälestuste lummusesse aheldunud Peterson. Penu küla asub Pärnumaal Liivilahe ääres, mitte kaugel Läti piirist, Häädemeeste vallas. Kogu raamatu sündmustik toimubki selle väikese külakeses piires, kirjutatuna valdavalt raamatu autori enda lapsepõlve ainetel. Ka Petersonil võttis raamatu valmimine aega kolm aastat. „Kui (:)kivisildnik on öelnud, et luuletused valmivad raskemini kui romaani kirjutamine, siis mina olen kogenud, et lasteraamatu kirjutamine on veelgi raskem,“ tunnistas lõpuks raske tööga ühele poole saanud Peterson. „Raamat on tõsieluline ja kirjutatud minu elust maha.“

On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus

(:)kivisildnik peab peategelast väga eriliseks. „Kohe päris alguses on üks episood, kus tüdrukut kirjeldatakse umbes niimoodi, et Petu annab kõigele elu. Ka lehmakookidele, millel on nina, silmad, suu. Väga lahe tegelane. Seal on palju nägematuid ja kuulmatuid asju, mida tavapärases lasteraamatus ei leidu. Räägi, miks sa tegid teistmoodi lasteraamatu?“

Peterson: „Raamat kõneleb laste elust seitsmekümnendate aastate maal. Ise kasvasin seitsmelapselises peres noorema õena. Iga minu uus raamat on järg eelmisele. Ka sellele lasteraamatule on tulemas järg, mis jutustab Petu kooli minekust.“

„Jah, olen liigutatud hingepõhjani. Minu õpetaja tuli kaugest Ikla külast Pärnusse. Kinkis mulle enda kirjutatud teksti palvega sellele pilk peale visata. Vahva! Ka tema kirjutab.“ Näis, et Petersoni emotsioonid ei laskugi enam pilve servast madalamale. Eks selleks oli põhjustki, sest Antonina küsis: „Kas tead ka ise, kui hea raamatu oled kirjutanud“

(:)kivisildnik võrdles kahte esitletud raamatut. „Meil on siin kaks täiesti erinevat lähenemist lastekirjandusele. Üks on väga leebe, vaikne, nagu aeglase käiguga raamat. Teine lühikese tekstiga, intensiivne ja ägedam, kummaliselt erilise tegelasega.“

Külauudiseid saate lugeda SIIT.

ja täna (14. 01.2017) lasteraamatute müügiedetabeli 82. ja 83. kohal käsikäes. lasteraamatuid müügis 3028

12. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Lasteraamatute "MAYA" ja "PETU" esitlus Pärnus

   Juba järgmisel neljapäeval olete kõik oodatud Pärnusse, Port Artur 2, Rahva Raamatu kauplusesse kus mina ja kirjanik Lea Jaanimaa esitleme oma debüütlasteraamatuid. Kas see on juhus, et meil ilmus ühel ajal lasteraamat? Kõikidele küsimustele saate vastused meie käest just sellel päeval ja selles kohas!
Algus kell 17.00!

Tule ja võta sõber kaasa!

TASUTA!

Nüüd kopeerin Facebooki tehtud ürituse teksti ka siia:

Kaks kirjanikku lasteraamatute debüüdiga ühel laval. Esitlust modereerib kirjanik (:)Sven Kivisildnik.

PETU: Raamatust saate teada, kuidas elasid teie vanavanemad, maalapsed 70.-tel, kui puudusid arvutid ja elektroonilised mängud.

MAYA pole lihtsalt lasteraamat. See on raamat ka koerasõpradele ja lapsevanematele. On ehe lugu koerast, kelle meelest on kõige parem lõhn oma kodu lõhn.
Raamat kujutab ühe kutsika maailma avastamise lugu, nagu see võiks paista koera vaatepunktist. 

Esitlusel näitame projektoriga raamatute illustratsioone ja loeme katkendeid.

Teie saate nautida kohvi/teed/glögi/ suupisteid ja LIHTSALT OLLA OLEMAS.

5. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Tänases "Pärnu Postimehes" tutvustan PETUt ja räägin mõne reaga esitlusest

   Hea ajakirjanik Anu Jürisson tegi minu lasteraamatudebüüdist väikse artikli ajalehte "Pärnu Postimees." Mainisin ära ka järgmisel nädalal toimuva raamatute esitluse Pärnus. Tõsi küll, väike apsakas on sisse juhtunud, raamat on siiski kirjutatud kirjatähtedes, mitte trükitähtedes. Seda enam ehk õpivad lapsed kiiremini luigemise selgeks. Mina õppisin varakult.

"Pärnu Postimehe" lugejad saavad artiklit lugeda ka SIIT. Saab ka päevapileti osta jne...

  Ajakirja "Saatus & Saladused" jaanuari numbrist aga leiate mu artikli "Sünnitasin kuus last vägistamise tagajärjel." See on abipalve elust enesest, kus artikli peategelane leidis mind tänu ajalehele "Nelli Teataja," sest üke eelnev minu kirjutatud artikkel läks talle nii korda ja südamesse, et võttis ise minuga ühedust ja tahtis, et just mina tema loo kirja paneksin. Toimetajaga otsustasime, et see sobib kõige paremini just sellesse ajakirja.

  Selle kuu ajakirjas "Saatus & Saladused" on ka Velly Joonase luule. Jätkuvalt aitan toimetada luuleveergu ja kui ma ei eksi siis juba seitsmendat aastat. Aeg lendab.

  Kui ka sina tahad, et ma kirjutaks sinust artikli ajalehte "Nelli Teataja" või ajakirjadesse "Lemmik," Saatus & Saladused" või "Müstilised lood," siis võta minuga ühendust ja teeme ära!

Velly Joonase luule selle kuu numbris

minu kirjutatud artikkel ajakirjas "Saatus & Saladused"

Heade soovidega ikka teie Margit

4. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Õnnelikku uut aastat kallid sõbrad, tuttavad ja sugulased!

  Mul ei olnudki aega vana-aasta viimastel päevadel netiust paotada. Paar õhtut tagasi küll korra käisin fb-s kirjadele vastamas ja sukeldusin reaalsusse tagasi. Ühest küljest käis palju põnevaid külalisi ja teisalt oli nii palju tegemist, et ajanappus ei lasknud virtuaalmaailmas surfata. Aga olen kenasti olemas ja õnnelikult uues aasta.

kallis Heli oma uute lapsukestega

Heli raamatud teevad alati hingele pai ;)

ja nagu ikka lähevad pühendustega raamatud erilisse riiulisse

  Reedel, 30. detsembril külastas mind kallis Heli koos oma armsa vanema poja Mathiasega. Siirad ja suured tänud! Kibelen raamatuid lugema, kuid ikka veel pole aega saanud. Aga kalli Heli Künnapase ahjukuumad raamatud Tähtajaline elu 2. osa ja Delfis järjejutuna laineid löönud bestseller Jõuluks koju on kenasti mu öökapil ootel. Kunagi blogin ka nendest pikemalt. Siirad ja suured tänud ning imelist uut aastat kogu teie armsale perele!

tänud kallid Maili ja Elsee!

kallis Maili, mina ja Germo

koos armsa Elseega

 Eile, 31. detsembril kohtusime esimest korda Mailiga, armsa Mailiga ja tema veel armsama tütrega Elseega. Netiavarustes olime suhelnud aastaid ja kokku saades oli tunne nagu tunneksime juba aastaid.Aitäh teile, kullakased! Ja mälestuseks sai ka mõned pildid jäädustatud, kuigi ma just esinduslik välja ei näinud, kuna olin õhtuks lauda valmistamas ja käsil oli just kartulisalati valmistamine ning ei jõudnud ennast lille lüüa. Aga armas Elsee sai endale mu lasteraamatu PETU ja ma usun, et oli selle üle õnnelik. Uute kohtumisteni ja imelist alanud aastat!

hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing...

meie tagasihoidlik lauake...

kallid naabrid Terje ja Tiks

kallis õepoeg Raido

kallis Raido ja Reelika

ja nüüd juba silla juures

kallitega silla juures

ja nii ta tuli, aasta 2017!

  Ütlen ausalt, mina naudin vihma ja sellist sügisest ilma nagu hetkel on. Naudin täiel rinnal, sest ma lihtsalt ei ole grammigi talveinimene, kuigi ega talv taeva jää. Eile õhtul nautisin külalisi oodates lahtiste uste päeva ja seda otseses mõttes. Väga soe ja hubane on kodus olla, kui küttekoldeis on tuli ja toas ka värske õhk. Ausalt üteldes ei mäletagi seda aega, mil oleks talvel saanud pool päeva välisust avali hoida.
Nojah, eks ahjupraad küttis veel omakorda. Ja nii saigi laud 5-le tehtud. Koos naabritega sai vana aasta ära saadetud. Üllatuseks astus ka kallis õepoeg Raido oma armsa abikaasa Reelikaga uksest sisse, aega parajaks tegema enne maskipeole minekut. Aitäh teile kõigile, et olite meiega koos uut aastat vastu võtmas! Oleme väga õnnelikud ja jäime aastavahetusega lausa 101% rahule. Imelist uut aastat!

 No jaa, armas üllatus ootas mind veel internetti avades. Mu kallis ja andekas illustraator Ariel Marksalu  on ametis mu häärberiromaani kaante illustreerimisega. Siin on küll veel toorik, aga kannan juba praegu tibutagi, ei teagi mis siis juhtuma hakkab, kui kaaned valmis saavad. Aitäh, kallis Ariel!

Westoffhauseni häärber. illustraator : Ariel Marksalu

30. detsember 2016- 1. jaanuar 2017.a.
Vana- Rääma

Uus tass + toimetaja sõnad, mis tekitavad tibutagi efekti

  Täna hommikul kinkis mulle armas kooliõde uue tassi, Eesti Õdede Liidu tassi. Jah, lisaks linnade, külade, maade jmm..tassidele kuuluvad mu kollektsiooni ka firmade ja asutuste logodega tassid. Siirad ja suured tänud, kallis Elle! Kui mu tasside kollektsioon saab kunagi kappidest seinale, siis teen pilti ja jagan ka teiega. Praegu veel pole kohta kuhu panna. Keegi andis hea idee, et torukanaliga kardinapuuga seinale panna. Ehk teostan selle idee kunagi.

  Eile jõudsid mu lasteraamatud PETU osadele juba kodudesse ja sain ka tagasisidet. Hästi armas tunne on, kui su raamatute toimetaja kirjutab sulle nii:

tead sa ka, et maailm võib õnnelik olla, et sina siin paljudele inimestele head soovides elad 🙂 ?

***
 Mulle muidugi jõudis kõik see hiljem kohale ning tibutagi efekt tekib tänagi, kui seda loen. Väga tähtis on ju see kui autori ja toimetaja koostöö sujub, sest muidu ei saakski raamatust asja. Kui käsikirja mustand saab valmis, alles siis suurem töö algabki, toimetaja ja autori vaheline koostöö. Mul on toimetaja Anneliga väga vedanud ning meie koostöö jätkub. Tänaseks on ta toimetanud juba mu 3 raamatut, romaanid "Segavereline" ja "Rist teel" ning lasteraamatu "PETU." Umbes aasta tagasi soovis ta, et ma kirjutaksin rohkem lasteraamatuid. Seda ka teengi, kirjutades PETULE järge ja koostades laste luuleraamatu käsikirja. 

 PETU tagasiside armsalt kooliõelt on järgmine:

PETU loetud! Nii kui kätte sain, nii jutiga läbi lugesin. Väga hea ja armas lugemine, nii palju äratundmist ja toredaid mälestusi lapsepõlvest! Suur tänu sulle, ootan juba huviga järge!

***
  Jah, mu lastekas kõlbab ka täiskasvanutel lugeda, eriti neil kelle lapsepõlv jäi seitsmekümnendatesse. Aitäh!

  Sain trükikojast "Gutenbergi pojad" juurde ka oma luuleraamatut "Külalood ehk vaaderpass" mille on välja andnud kirjastus "Jumalikud Ilmutused." Vaid 5 raamatut on veel otse minu käest ja 5 euro(tk) eest saadaval. Anna soovist teada!? See on proosaluulest koosnev raamat, millest on kirjutatud ka SIRBIS ja LOOMINGUS. See raamat sisaldab ka luuletust millega võitsin LUULELAHINGU Pärnu eelvooru 2015. aastal. 
  Hetkel püsin ta selle kirjastuse müügiedetabeli 1. kohal. Vaadata saate SIIT.

 Täna kell 16.00 toimub luuleõhtu Pärnus, kohvikus Versus. Olete kõik oodatud!

Esinevad:

Raul Majas
Margit Peterson
(:)kivisildnik
Rasmus Paesüld
Jaak Känd
Leonora Palu
Kädi Kallau
Mehis Ott

Plaati keerutab DJ (:)kivisildnik

TASUTA! 

Loe ka SIIT.

Kena jõuluootust, kallid sõbrad!

23. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma

Kirju jõulukuu ja saladuslikud Päkapikud + uued tassid!

Tajo Kadajas "Sõnu vaikusest"

  Ma pole jõuluusku ja pigem ootan millal jõulude mööduvad. Pikk ja pime püha ei ole just minu lemmikum aeg, kuna armastan valgust ja soojust, ehk siis suve. Olengi suvelaps. Aga sellel aastal on kuidagi eriti värvilised jõulud või õigemini jõulude eelne aeg olnud. Küll külastavad tundmatud päkapikud, küll käib palju külalisi, küll saadetakse kinke jne, jne...

  Täna käisin raamatuid posti viimas ja pakil järgi. Sain kätte Tajo Kadajase tuttuued laulikud "Sõnu vaikusest," kus on ka minu kirjutatud laulusõnad laulule "Olemise silmapiiril" sees. Suured ja siirad tänud, hea Tajo! Ühe sain kenasti Pärnu Linnaorkestri liikmele, armsale Irinale kinkida, sest kallile Emale  kingin teise raamatu.

Päkapikud on ka päriselt olemas ;)

  Eile käisid mul saladuslikud Päkapikud, suur toidukott ilmus ukse taha. Germo muidugi arvas, et Jõuluvana käis kuna piparkoogipakil oli Jõuluvana pilt. Las ta siis jääb nii :) Igal juhul armas Päkapikk, palun võta minuga ühendust, kuna tahan sulle oma romaani kinkida. Ja suured ning siirad tänud!

  Armas Irina kinkis mulle 2 imearmsat minitassi nimega "Balaton". Googeldades saab taas huvitavat infot. Jäingi enne mõtlema, et kus riigist Irina need tõi, aga nüd sain kinnitust, et Ungarist. Lisan siia ka veidi infot:

tassid Ungarist

 Balaton

Järv Ungaris

Balaton on järv Ungaris, Bakony'i mägede lõunajalamil. Pindala 593 km² Maht 1,9 km³ Suurim sügavus 12,2 m Keskmine sügavus 3,2 m Kõrgus merepinnast 104 m Valgla pindala 5181 km² Soolsus 0‰ Kaldajoone pikkus 236 km Järve pikkus on 78 km. Wikipedia

Pindala: 592 km²

Keskmine sügavus: 3,2 m

Pikkus: 77 km

Laius: 14 km

Kõrgus merepinnast: 105 m

Valgala: 5 181 km²

Muidu kulgeb kõik kenasti. Lähen kohe raamatutesse pühendusi kirjutama, et need homme teele saata.

Kena kolmapäeva!

eile, 20. detsembril jõudis PETU koju

21. detsember. 2016.a.

Vana-Rääma

PETU on sündinud!

  14. detsembril nägi ilmavalgust minu 9. raamat, kuid esimene lasteraamat. See kõneleb 70,-te maalapse elust Eestis, kus puudusid mobiiltelefonid ja lapsed oskasid rõõmu tunda rohkem loodusest ja isegi sopaloikudest. Kus ei kiideldud, et kellel on ägedam mobiiltelefon või vanematel uhkem auto.

  Tahaks nii ütelda vana tuntud tõde: muru oli siis rohelisem, päike kollasem ja taevas sinisem. Sest olin toona laps ja mina olengi see PETU, maal kasvanud laps. Tegevus toimub kolmes Pärnumaa külakeses tegelikult ja kuigi raamat on kirjutatud minu lapsepõlve ainetel, ei ole see siiski päriselt elust maha kirjutatud, palju on fantaasiat, nagu ikka ilukirjanduslike teoste puhul. Kirjutan ka raamatule järge PETU LÄHEB KOOLI ja loodan selle valmis saada 2017. aastal.

Raamatu andis välja kirjastus HEA TEGU ja see jõuab koju teisipäeval, 20. detsembril. Siin kohal tahan tänade kirjastust, toimetaja Anneli Sihvartit, illustraator Signe Lauku, küljendajat Vallo Hallikut ja kõiki toetajaid. Aitäh, aitäh!

Tajo Kadajas- Sõnu vaikusest

  Lisaks sain täna (nüüd juba eile) veel armsa üllatuse osaliseks. Teatavasti on laulja Tajo Kadajas viisistanud kaks minu lugu, ehk siis sõnad minult, ning ilmavalgust on näinud tema lauluraamat, kus sees on ka minu loo "Olemise silmapiiril" sõnad. Olen meeldivalt üllatunud ja õnnelik, Aitäh, hea Tajo!

 Päev on väga emotsionaalne ja külalisterohke olnud, peab vist sellele nüüd suure punkti viirutama, et homme taas särada, just särada, sest jõulud ei ole enam ju mägede taga.

Aitäh!

15.-16. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma

PETU läks trükki, Jee!

Minu lasteraamatudebüüt PETU

  Iga päevaga ootusärevus kasvab. Nagu näete, läks lõpuks mu esimene lasteraamat PETU trükki. Tegelikult valmis selle käsikiri juba 2013. aastal, aga vahel lihtsalt teatud asjad takistavad raamatu ilmumist. Varusin minagi kannatust, aga nüüd on kaua oodatud kaunikene trükimajas ja peaks sealt välja tulema umbes 20-21. detsembril, kui asi läheb nii nagu minema peab.

  Imekenad illustratsioonid tegi Signe Lauk. Signega koostöö meil jätkub, sest kirjutan raamatule järge PETU LÄHEB KOOLI ja Signe hakkas ka seda illustreerima. Iga asi võtab aega, parem vara, kui hilja.
PETU on poolenisti autobiograafiline raamat minu lapsepõlvest maal, Häädemeeste vallas. Raamatu taga on tutvustus:

Kallid lapsed!

See on minu esimene raamat teile. Kirjtan juba ka järge. Siit saate teada kuidas elasid teie vanavanemad, maalapsed 70.-tel, kui puudusid arvutid ja elektroonilised mängud.

Tegevus toimub ühes Pärnumaa külakeses ja on kirjutatud suurel määral minu lapsepõlve ainetel.

PETU on ka päriselt olemas!

Head lugemist!

Autor: Margit Peterson

üks pildike ka Häädemeest vallast, Kabli külast, kus ma kunagi elasin ja millest on ka raamatus juttu. Kalle Vendelinile tänud foto eest! Kallis, Inga, tervitan, meenutan ja kallistan ;)

armas ja andekas illustraator Signe Lauk

PETU tuleb laudast (1 illustratsioonidest)

PETU ja õde Mariann tulevad mööda teed. Kes on see onu seal taevas?

  Kõik kes aasta tagasi toetasid selle raamatu sündi, saavad minu käest eelisjärjekorras ka raamatud. Kui üle jääb, saavad ka soovijad, aga sooviavaldusi hakkan vastu võtma alles siis, kui raamat on ilmavalgust näinud. Mitte praegu. Muidugi teen ka varsti reklaami, sest kirjastusest otse osta tuleb ka tunduvalt odavam, kui poest. Tiraaž on 500, peaks jaguma. Vajadusel saab ka kordustrüki tellida. Ilma ei jää ükski soovija. Luban. 

  Toimetas mu raamatu Anneli Sihvart, kes on eelnevalt ka toimetanud mu 2 romaani "Segavereline" ja "Rist teel." Armas Anneli ütles mulle peale toimetamist, et ma kirjutaksin veel lasteraamatuid. Juba kirjutangi ja samas tegelen laste luuleraamatu käsikirja kokkupanemisega. 

  Aga mul on ka mõned pildid PETUST, sest PETU olen mina. Seda kõike saad lugeda mu sünnitusvaludes olevast raamatust juba enne jõule! 

siin on nii mõnigi PETU tegelane, kaasa arvatud PETU ise ;)

PETU annab välja kirjastus HEA TEGU

PETU ehk siis mina 1. klassis

Kaunist ootusärevust! 

25. november. 2016.a.

Vana-Rääma