Kuvatud on postitused sildiga Erika Salumäe. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Erika Salumäe. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 31. oktoober 2018

Minu artikkel Erika Salumäest


 Novembrikuu numbris ajakirjas "Saatus & Saladused" kirjutan kirjanik Erika Salumäest ja tema raamatute sünnist. Just kirjanik, sest see ju Erika on.

 Lisaks saate veel minu käest osta Erika Salumäe lasteraamatut TRIINU LOOD 1. osa, sest mul on koostajana seda õigus müüa. 12 euro eest panen posti ka. Kui soovid-kiirusta, sest neid mul enam palju ei ole. TRIINU LOOD 2. osa on ka juba kirjastuses töös. Kiidan selle raamatu väga heaks! Kõlbab lugeda ka täiskasvanutel.

 SaSas on ka Allen Vähi luule. Saate lugeda luuleveerust. Aitäh, Allen!

 Novembrikuu "Müstilistesse lugudesse" kirjutasin lühijutu "Sütelkõndija." Seda saate ka lugeda ajakirjast.

 Kuidagi väga kiire oktoobri lõpp on, olen ka kirjutamislainel, uue romaani kirjutamislainel ning nii mõnigi raamat on minu sulest sellel aastal veel ilmumas.

 Täna hommikul tegid mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 3. raamatud äratust. Kuller Alar on juba tihe külaline mu ukse taga. Jah, TAGASI KOJU jõudis koju. See on mu 17. raamat ja ühtlasi 6. romaan, sini-must-valge ja minu kingitus Eesti Vabariigi 100. juubeliks. Palju õnne, armas Eesti!

 TAGASI KOJU maksab 12 eurot ning postiga saates tahan 14 eurot. Minu pangakonto number on: EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks kirjutage TAGASI KOJU või kui soovite Erika Salumäe raamatut, siis kirjutaga selgituseks TRIINU 1.

Kui soovid mu kõike kolme triloogia raamatut, siis käest-kätte maksavad need kokku 36 eurot, aga postiga saates lausa 42 eurot. Soovist anna teada siia kommentaaridesse või minu facebooki lehele. Lisa oma aadress, indeks, nimi ja muidugi ka soov kellelel kirjutan pühenduse.

Veidike fotosid:
12 euro eest saad minu käest osta Erika raamatut!
minu 17. tütreke on sündinud, juhhuuu!
kolm ühes...
minu sini-must-valge romaanitriloogia
minu jutuke "Müstilistes lugudes"
novembrikuu numbrid...
artikkel Erika Salumäest (jätkub...)
Allen Vähi luuletused SaSas

31. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 24. september 2018

Hakkan inimeseks saama...


 Neli päeva vaevlesin ma hamba- ja igemevalu ning põletiku käes, kuid nüüd lõpuks hakkan inimeseks saama, uhh! Jah, ma olen seda kanepiõli enne ka reklaaminud, just see on abiks olnud. Üritasin sadat imet korda saata, küll võtsin paracetamoli, küll dicloberli, küll hoidsin värsket saialille suus, küll kummelitee pakki, aga mitte ükski asi ei ravinud ega võtnud valu ära.

 Täna läksin apteeki ja ostsin vana hea ja tõhusa ravimi, just sellesama cannadendi seerumi ning vaid ühekordsel tarvitamisel ning ühe dolmeni manustamisel olen valudest prii. Tõsi küll, lõualuu on siisni kange ja katsudes valus, aga enam ei valuta suuõõs ega igemed, ega hambad. Seerum maksab vaid 2.10 eurot ning dolmen 4 eurot. Soovitan!

 Ja vabandan, ma tõesti ei saanud telefonikõnedele vastata, kogu suu valutas ja muudkui tohterdasin.

 Mul lihtsalt ei ole sellist raha mida pidevalt hambaarstile maksta, nii tuleb kasutada muid võimalusi. Aga möödunud öösel suutsin isegi PETU 3 edasi kirjutada ning läksin alles kell 5 magama. Jah, unerežiim on sassis.

 Laupäeva öösel vastu pühapäeva ei olnud kahjuks üldse võimalik magada, sest Pärnus oli motohooaja lõpetamine, kisa ja lärm tänaval kestis öö läbi, küll kukuti vastu aknaid, küll vastu majaseina, küll karjuti ja räusati ning oksendati mu ukseesine täis. Lausa kohutav! Las ma kõlan nagu vanainimene, aga tahaks juba rahulikult kulgeda, nii ehk naa juba kella 6 ajal hommikul hakkab ukulasi siit mööda marssima ja mitte ainult marssima, küll kustakse vastu aknaid ja uksi ja tehakse ma ei tea mida veel. Uku kõrts avatakse kell 7 hommikul ja see asub meie kodus mõne maja kaugusel. Nüüd mõni võib jah mainida, et miks ma kolisin siia kui teadsin et selline kõrts siin asub, aga ütlen ausalt, viimase aastaga on asi ikka nii hulluks läinud, nädalavaetuseti üldse enam magada ei saa ning isegi liinibussid ei pääse Uku kõrtsust hommikuti mööduma, kuna ülejoonud noori on lausa tänav täis.

 Aga vaatamata kõigele on täna ülipositiivne päev, sest Souli olümpiamängudest, kus Erika Salumäe kulla võitis, möödus just täna 30 aastat. Erika oli, on ja jääb meie Eestimaa uhkuseks, laimaku õelad inimesed teda kui palju tahes, nagunii meie usume ja armastame Erikat sellisena nagu ta on ja mitte ühegi õela keelkandja arvamus ei lähe õigele eestlasele iial korda. Ma küll halba ei soovi aga olen kindlamast kindlam et need kes teiste elu (kurjalt kasutavad) elavad, saavad kõik halva tagasi, see on alati nii olnud. Mõni ütleb karma, mõni ütleb saatus, aga õiglus võidab nii ehk naa ja kõiki kurjad inimesed saavad kord omad vitsad.

  Jah, olen minagi häiritud sellest kuidas meedia pidevalt kordab "olümpiavõitja Erika Salumäe..." ning tuhnib tema elus, see on ära kasutamine, Erika nime ja kuulsuse ära kasutamine, artikkel mis müüb. Aga tegelikult tuleks enne kõik see Erikaga kooskõlastada kas ta üldse lubab või soovib, et tema kuulsusel liugu lastakse. Iseasi kui kasutatakse olümpiavõidu või spordi teemal, aga tema isiklikel teemadel on see juba kurjast. Ajakirjanikud ja üldse meedia võiks enne teksti või sõnumi kasutamist kasvõi juba viisakusest Erikalt luba küsida.

 Ja Erika luba selle blogipostituse üles panemiseks on olemas tema enda ridadega:

 /Erika Salumäe ei reklaami oma nime, sest nimi räägib enda eest. Jah, sellel nimel on tähendus ja väärikus, peale minu ei tohiks keegi seda kasutada. Peale minu .Erika Salumäe./

 Elagem enda elu ja laskem ka teistel oma elu elada!

Armastan!

24. september. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 21. september 2018

TRIINU on sündinud, juhhuu!


 Täna on siis see õnnelik päev mil mina sain Erika Salumäe debüüt(laste)raamatut "TIINU LOOD" 1. osa esmakordselt nuusutada ja käes hoida. Meie koostöö sujus väga hästi. Miks mina rõõmustan? Sellepärast et just selle raamatuga tegin ma algust oma koostaja tööga. Palun mitte valesti mõista, Erika ise ikka kirjutas selle raamatu, aga kui sa pole teadlik asjadest kuidas see kõik käib ja kirjutad käsikirja paberile, vajad sa koostajat. Nii ma siis pani kõik peatükid kenasti ühte faili kokku, otsisin kirjastaja, vaatasin vead üle (muidugi toimetaja ikka toimetas!), otsisin illustreerija jnejne....Ja olin igas mõttes oma nõuga toeks.

  Erika kirjutab väga hästi, olgugi, et ta on osa oma elust elanud ja õppinud suurel Venemaal ning ka Ameerikas, sõnaseade vajab kohendmist, aga ülejäänu kõik on paigas, sain lugedes nii nutta kui naerda. Aga juba täna võtan ma selle raamatu uuesti kätte ja loen tervikuna läbi, koos illustratsioonidega, mis on imelised. Selle eest tuleb tänada andekat Jana Valget, aitäh!

 Kui meie koostöö Erikaga algas, olin ma täiesti kindel, et annan käsikirja Heli Künnapase kätte, sest tema kirjastus "Heli kirjastus" teeb head ja korrektset tööd ning üleüldse meie koostöö Heliga on läbi aastate hästi sujunud. On ta ka ju juba kolm minu raamatut kirjastanud ning kohe, kohe on ka neljas ja viies tulemas. Üleüldse on meil mõnus meeskond. Nagu Heligi maininud on, ei saa tundide pikkused telefonikõned Erikaga kunagi otsa, kogu aeg vaid vestleks, sest andekas Erika on maksimalist, kes võtab kõike hingega. Nii peabki olema. Ja kui kogu tiim on hingega asja kallal, sünnibki midagi ilusat. Sündiski.

 Minu koostajatöö "TRIINU LOOD" 2 . osaga on ka tehtud ja käsikiri on juba kirjastuses ning taas Jana illstreerib. Seega juba sellel aastal on oodata raamatule järge. Ootan seda ka ise väga, väga.

 Ka minu käest saate seda raamatut osta 12 euro eest (sisaldab ka postikulu). Soovist anna teada siia või mu facebooki postkasti. Ära pikalt mõtle sest nõudlus on suur!

 Kuidas ja millal sai meie koostöö Erikaga alguse, sellest vestlen kunagi kusagil. Ega raamat esitlemata jää!

 Ahjaa, ma ei saa mainimata jätta et täna kohtusin ka Heli Künnapase ülinunnu pesamuna- Johannaga. Armastan!

Aitäh, minu inimesed!
väike ja nunnu Johanna
Aitäh, kallis Erika!
seekord koostajana...
kirjastaja ja koostaja
TRIINUD ootavad lapsi, aga raamat sobib lugeda kogu perele!

21. september. 2018.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

TRIINU LOOD. I OSA

 81 Google +0  0 Share0
Tumedate lokkis juuste ja tõmmu nahaga kõhn Triinu oli tüdruk, kes ei püsinud pudeliski. Ta elas ühes Eestimaa lastekodus. Teda võlus ja haaras kõik! Metsad, aasad, järved, ojad. Karja- ja marjamaad. Lagunenud kuurid ja kõikvõimalikud keelatud tsoonid.
Lastekodus oli palju reegleid ning lapsed pidid kõike koos tegema. Triinu tahtis joosta iseseisvalt ringi, noppida lilli, hõisata ja karjuda kõva häälega ning vahel lihtsalt seisatada ja vaadata, kuidas järvevesi sillerdab ja linnud puuokstel siristavad.
Nagu mitmed teised lastekodulapsed unistas väike, peagi seitsmeaastane Triinu oma emast ja isast, oma kodust ja oma perekonnast.

Sinu käes ongi nüüd Triinu lood sellest, kas ja kuidas tema unistused täitusid.
,,Et saavutada elus oma eesmärke ja täituksid unistused, tuleb nendesse uskuda ja olla töökas, õpihimuline ning järjekindel,” on sõnum, mida päikseline Erika Salumäe oma esimese lasteraamatuga soovib edasi anda. Armastatud endine jalgrattur Erika Salumäe on mitmekordne olümpiavõitja, maailmameister, universaadi võitja ning püstitanud 15 maailmarekordit. Järelikult oskab ta unistusi täita ja teab, mida selleks vaja on. Need oskused on ta ka oma raamatutegelasele Triinule edasi andnud. Triinu lugude esimene raamat on nüüd teie kõigi ees, et julgelt oma eesmärkide poole püüdlema innustada.
ISBN 9789949725274
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 79 lk
Mõõt 220x155x9 (mm)
Illustreerija(d) JANA VALGE
Koostaja(d) MARGIT PETERSON
Kirjastus HELI KIRJASTUS
Lisamise aeg: 19.09.2018

15.95 13.56 €
Kaupluses püsikliendile: 15.15 €
Kaupluses: 15.95 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: esmaspäev 24.09

pühapäev, 2. september 2018

Seened ja need teised asjad ka...


  Mul on kogu aeg nii kiire et pole aega isegi netis käia. Ausõna. Ja jätkuvalt olen ma seda meelt ja õnnelik et ma ei põe haigust diagnoosiga "nutikaga netis." Ja jätkuvalt häirivad mind inimesed kes pidevalt ninapidi telefonis on. See tundub mulle enda ja teiste aja raiskamisena. Nii on. Jään oma arvamuse juurde, kuigi usun et vastuvaidlejaid jagub.

 Millega ma siis tegelen? Ei, ma ei ole hetkel kirjutamislainel, sest pole lihtsalt aega, metsad on seeni nii tuugalt täis ja ma olen ju seenehoolik. Ok, ok, korilane olen, aga seenehoolik sobib mulle rohkem. Eile käisime Potsepal metsas ja no ei jaksa neid seeni metsast välja vedada. Ausõna. Saime männiriisikaid, porgandiriisikaid, võiriisikaid, kuuseriisikaid, timpnarmikuid, männipuravikke, haavapuravikke, tammepuravikke, võitatikuid, erinevaid pilvikuid ja ohtralt kukeseeni. Midagi võis ka nimetamata jääda aga see polegi oluline. Seeni on metsades tõesti nii palju, kuigi teeääred olid autosid täis ja metsad inimesi täis. Ainult mine ja korja. Osad neist ma praadisin või ja sibulaga ära ning need said eile ka söödud, no Simba sai ju 6 kuuseks ja natuke käis ka külalisi ;) Ahjaa, kohtasin Potsepa metsas isegi tuttavaid ja mul oli siiralt hea meel kui sain nad nn koduteele juhatada. Tervitused, Riina!

 Nagu blogipostituse kaanepilt reedab, jõudsid mu järgmise lasteraamatu PETU LÄHEB KOOLI illustratsioonid Lapimaalt kohale, lausa 12 päeva sõitsid, aga olemas nad on. Ehk saab nüüd veel sellel aastal mu lastekas kaante vahele, aga sellest kõigest juba pajatan kunagi hiljem. Aitäh, kallis Signe!

 Jõuluvana Ave jõudis mul veel vahepeal sünnipäeval ära käia, aitäh, kallis!

 Neljapäeval olin ametis haugide puhastamise ja küpsetamisega, ahjus fooliumis küpsetasin, lisaks sidrunipipar, sool, sibul ja majonees. Nii lihtne see ongi, väga maistev tuli. No ma kord olen selline inimene kes toituks vaid kalalihast ja seda iga päev, kui vaid võimalust oleks. Eriti maitsvad saavad need siis kui saad otsast lõpuni ise toimetada (ka soomuse ja mittevajaliku sisu eemaldada).

 Reedel tormasin ruttu kesklinna, sest ma ei saanud ju kallist Riinat Pärnust nii minema lasta et me ei kohtuks. Kohtusime. Oli armas. Ja sain ta kolmandale raamatule KUUPEEGLIST, pühenduse. Uute kallimisteni!

 Ja kalli ämma kingitud kinkekaardil on nii armas luuletus et ma ju ei saanud seda jäädvustamat jätta. Aitäh, kallis ämm! Kõik peab mu elulooblogis omal kohal olema.

 Septembrikuu numbrid on ilmunud! Mis numbrid? Ikka ajakirjad "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused," millega teen kaua aastaid koostööd. Müstilistesse lugudesse kirjutasin ühe lühijutu ja SaSasse saatsin kalli Erika Salumäe luuletused. Head lugemist!

 September on alanud, aga suvi veel kestab, vähemalt Pärnus. Nii sai tänast imelist suvepäeva nauditud ja niisama aias tšillitud. Loodus on veel imeliselt roheline, linnud laulavad ja veel koos kallite inimestega seda kõike nautida, mida sa hing veel ihkad paremat loota. Olen õnnelik selles kõiges. Armastan! Olge teie ka õnnelikud!

Galerii:
pooleaastane Simba
saak Potsepalt
seened
purgis...
Ave ei väsi iial üllatamast...
kohe lähvad fooliumisse
küpsetatud havi
see raamat läheb mu eriliste raamatute riiulisse
KUUPGGELIST- R.Einasto
kalli ämma kingitud kinkekaart
minu jutuke ajakirjas Müstilised lood sept. numbris
Erika Salumäe luule
septembrikuu number Saatus & Saladused
õnnelik Germo
istume aias ja tšillime, ei grilli...
meil on suvi, nii hinges kui...


2. september. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 18. juuli 2018

5 ruumi puid + kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas käis külas

Heli Künnapas ja Erika Salumäe TRIINU
 See ei ole enam ammu saladus, et mu kallis Ema elab meie majas. Ja loomulikult aitan ma Ema puid laduda. Nii jõudiski 5 ruumi puid kohale ja ma tegelesin pmst kogu päeva nende kuuri ja riita ladumisega, sest tohutult palav oli, siin näitas lausa 33 sooja, tuli puhkepause rohkem pidada, et maha jahtuda, sest otsene päike, mis otse lagipähe paistab, on ohtlik. Aga hakkama sain ja olen täitsa elus ka. Vähemalt praegu ei anna tervis tunda. Ema talvepuu on nüüd kuuris ja minul ka süda rahul.

 Armas Heli Künnapas käis täna uudiseid toomas ja Erika Salumäe lasteraamatu TRIINU illustratsioone kirjastusse viimas. Nagu näete, on Heli armsalt ümmargune (sain ära mainida, et vähemalt minul on praegu väiksem kõht) ja nende armas pere suureneb juba vähem kui kuu aja pärast. Seda on niiiii armas teada. Heli näeb superhea välja. Sain titale pai ka teha. Aga see pole veel kõik.

 Täna sõitsid mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 2. "Maris kolib Portosse" raamatukauplustesse ning minuni jõuavad need alles esmaspäeval, kuna reedel sõidan Tallinna sünnipäevale. Seega esmaspäeval ootan teid kõiki külla, ning järgmisel nädalal hakkan raamatuid neile postitama kes eelmüügist Marise ostsid. Vaid homme saab veel eelmüügist osta, ehk siis 12 euroga, aga juba need kes  reedel tellivad, maksavad ka postikulu ise, ehk siis 14 eurot. Kiirustage!

 Üks megagigamõnus päev on õhtusse jõudnud. Lähen mässin ennast kastanitinktuuriga sisse ja poen teki alla raamatut lugema. Ennetan igasuguseid tagasilööke ja oma tehtud tinktuur on alati kõige tõhusam.

 Olge armastatud!

Fotod:
5 ruumi puid ootamas...
ja naabrimehest kunstnik Aleksei Jastrebov tuli vestlema...
peaaegu 5 riita ladusin
päeva lõpetuseks tõi kalla kirsse, ämm korjas


18. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 18. juuni 2018

Jaansoni rada 107.päev

kodulävel

  Täna jõudsin üle kahe nädala rajale. Eks oli selleks nii mõnigi takistus, aga loll on see kes vabandust ei leia, eksole? Aga tegelt ka, vahepeal oli takistuseks see kurb intsident ühe noore naisega, millel ma siin blogis peatuda ei taha ning endiselt teevad mulle haiget kaelaradikuliit, vist ka reuma ja kõhukinnisus. Ikka ja jälle, vahelduva eduga. Aga praegu olen normis ja kasutasin võimalust, sest oli ka kesklinna postimajja asja. käisin sealt ära toomas andeka Jana joonistatud illustratsioone kalli Erika lasteraamatu TRIINU tarvis. Nüüd on need mul kodus täitsa olemas ja lähipäevil jõuavad kirjastusse, seega pole TRIINU sünd teps mitte kõrgete mägede taga. Ja ma rõõmustan väga selle üle.

endises kodupargis...
 Kepikõndisime mööda Pärnu kesklinna ja koju jõudes näitas pedomeeter, et olime lausa 7,2 km läbinud. Nostalgitseime ja külastasime endiseid kodumaju, kus olen 13 aasta vältel Pärnus elanud. Germole lisas see kõik vaid rõõmu juurde ja ta lausa säras rajal. Oleme mõlemad õnnelikud, ei mingit väsimust, kuigi esimest korda sai rajal käidud plätudes. Ja lõpuks jõudsime ikka rajale, Jaansoni rajale, kuid kesklinna poolsemasse, sest ei taha lihtsalt siinpool liigelda. Alati on võimalik valida uusi radu, see ei takista liikumist.

 Vahepeal lihtsalt istusime, viskasin mured vette, uputasin ära, vestlesin kahe kalli sõbraga ja nüüd siis blogingi. Jälle üks kepikõnd kirjas! Näib mida homne päev toob, plaan on paigas, kui just taevast pussnuge sadama ei hakka ja ilm väga külmaks ei pööra.
TRIINU kodu :)
siin need on, TRIINU illukad,  vapustavlt hea lasteraamatu illukad
mõnus on olla, pool km veel koju :)
õnnelik Germo
kesklinna sild...
peaaegu kodus..
sõber Raul, siin jalga puhates helistasingi sulle...
nõnnaviisi...
puu, känd ja pisikesed vesroosid- sinna uputasin oma mured...
üle Pärnu jõe paistab meie lemmikkoht...
rajal...
kõik teed viivad jõeni...
Kanali tn 5a oli ka kunagi meie koduks...
põnev uks ühel Kooli tänava majal...
Germo endise kodumaja ees, Kooli tn 3...kui linna kolisime 13 aasta eest..
kesklinnas...
mingid kännukad...

kesklinnas...
Nüüd ikka väike fotogalerii ka:
Germo on üliõnnelik rajale mineku üle...

Olge armsad!

18. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma