Jaansoni rada 406. päev

Täna kepikõndisime 8,6 km ja 14 000 sammu. Hommikupoole kesklinna suundudes hakkas vihma sadama ja me saime märjaks ning teekond jäi liiga lühikseseks, sestap me uuesti õhtul ennast liigutama läksimegi. Tundus nagu oleks õhtul ilm soojem ka olnud, päeval näitas 6 soojakraadi. Aga õhtul vähemalt ei sadanud. Nüüd on mõnus olla ja ilmselt tuleb ka hea uni. Möödunud öö jäi une tarvis natuke lühkeseks, aga vahel võib, kuigi ma olen ka väga seda meelt, et 8 tundi tuleks täis magada. Aga mis seal ikka, blogipostitus kirjutatud ja kepikõndimine kepikõnnitud ning uus nädal võib rõõmsalt alata. Homme liigume ka, sest ilmad on veel soojad ja mõnusad, libedavabad. Ja eks ole taas kesklinna asja (kuigi ma elangi siin) ning homme ehk saame randa liikuda, mis algselt täna plaanis oli. Liikuge teie ka! 12. november 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 405. päev

Tänane linnarada jäi 4.5 km pikkuseks, sest ma käisin veel päris mitmes kohas, ka postimajas, Bellissimas jnejne... Ja õhtul vihmaga enam ei tahtnud minna, peale luuleraamatute kojujõudmist. Jah, mu uued luuleraamatud OLLA KÕIGEST VABA jõudsid koju, juhuuu! sünnikuupäevaks on 9.november, millal mu kirjastus Kröömike sai 1. aastaseks. Aga ma olen suutnud juba 4 raamatut kirjasada ning nüüd ainult edasi, ei sammugi tagasi!. Muidu plaan oli ka õhtul rajale minna, aga vahel jooksevad plaanid ka liiva. Aga vähemalt sain raamatud pühendatud ja ümbrikutesse pakitud, esmaspäeval viin postimajaj, sest pikemat aega juba pole seda laupäeviti võimalik kahjuks teha. Aga eks homme tule ka kiire päev aga ootan seda päeva suure põnevusega. Lähen nüüd natuke stepperile trenni tegema, liiga palju on istutud. Liikuge teie ka! 10. november 2023. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Ilmus nädalaleht Nelli Teataja

Reedeti, nagu ikka, jõuab postkastidesse ja kauplustesse Nelli Teataja. Sellesse numbrisse kirjutasin ma kokkuvõtte Andres Siplase raamatu "Mariupol. Linn, mida enam ei ole" esitlusest Pärnu Keskraamatukogu suures saalis. Lisaks on lehes paljugi põnevat veel, ka statistika kui palju kordi on tõusnud meie armsa ajalehe lugejate arv jnejne ... Tänud Karol Sepik, et ajaleht kestab ja sa meile jätkuvalt tööd annad! Kui on ikka kirjutamiskirg ning sa saad oma muljeid jagada ning oma meeleolu väljendada ka teistele, on enesetunne hea. Lisaks toimub ka kõige pimedamal aastaajal Pärnus kogu aeg midagi põnevat, millest endal luban osa saada ning loomulikult armastan ma neid sündmusi ja üritusi ka kajastada nii kirjas kui pildis. Ahjaa, Hillar ka küsitles meid ikka kellakeeramise teemal, seal ütlesin ka sõna sekka. Aga mis seal ikka, head lugemist ning ilusat nädalavahetust! 10.november 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 404. päev

Tänaseks raja pikkuseks tuli 7,3 km ja 12 000 sammu. Oli taas kesklinnas ajaajamisi, lisaks käisime Smartpostis, postimajas, apteegis taas jne... Korra silkasime koju ja siis liikusime Vana-Pärnusse, aga kuna sadu läks tihedamaks ja joped hakkasid vaikselt läbi andma, keerasin Vana-Pärnus otsa ringi ja tulime tagasi. Algselt oli plaanis suurem tiir teha, sest ilm on ju iseenesest soe, kesklinna silla juures näitas 6 kraadi. Homme võite siis taas oma postkasti piiluda, teie, kes te raamatuid tellisite, teised võivad ka, nonii moe poolest :) Aga mis seal ikka, kõht on smuutit täis, tuba on soe, pesumasin peseb ning varsti hakkan Bingoga võitma :) Olge ikka rõõmsad ja terved! 8. november 2023. Vana-Rääma

KAPI TAGA ELAB INGEL - Urve Tinnuri

Möödunud öösel sain loetud Urve Tinnuri kõige värskema romaani "Kapi taga elab ingel," mille kohta tahaks öelda, et tegu on psühholoogilise trilleriga, kui ühe raamatu kohta niiviisi öelda sünnib. Igal juhul lugemist ma nautisin, sest Urvel on väga rikkalik sõnavara ja eriline olustikukirjeldus, pisut proosaline või koguni poeetiline. Mulle igatahes väga sobib. Tegu on valusa aga väga elulise süžeega raamatuga, mis käsitleb suuremal määral lähisuhte vägivalda ning sellega kaasnevat. Tuleb tõdeda, et elu on kohati väga karm, kui kuulatada paljude elulugusid, kohutavat lapsepõlve. Endaga võrreldes saan ma olla ülimalt tänulik, et mul on õnnelik lapsepõlv, sealt puudus vägivald ja ahistamine. Ei olnud aastakümnete eest kõik nii lilleline, ei ole ka nüüd, kuid inimesed on muutunud avatumaks, samad palju depressiivsemaks. Tundub, et aastate eest suutsid nad suuremat koormat kanda, laskumata sellesse moehaigusesse. Ei taha küll kedagi solvata ega näpuga näidata, aga ma nõustun tõsiasjaga, et meil on ülekaalus "lumehelbekesesündroom." Selliseid mõtteid tekitas see raamat. Urve, siirad tänud selle eest! Raamat läheb taas lemmikute riiulisse, kus teda ootavad seal juba teised sama saatusega raamatud. Ja nüüd väike tutvustus ka Apollo lehelt: Isata Aale elab pealinna agulikorteris koos alkohoolikust emaga. Kui ema tütre kolmeks aastaks hülgab, hakkab tema eest hoolitsema usklik onu, kes muudab tüdruku elu maapealseks põrguks. Raskele kasvukeskkonnale vaatamata sirgub Aalest tugev ja sirgeseljaline naine, kes leiab endas jõudu lahkuda vägivaldsest suhtest ning tulla toime üksikemana, kuni ta ellu saabub keegi, kellega Aale end viimaks ometi turvaliselt ja hoituna tunneb. „Kapi taga elab ingel” on valus, südameid puudutav teos, mis on nagu ajast aega juhtunud ja juhtuvate lugude kordus. See kõneleb sõltuvusprobleemidest, meie elu saatvatest ja muutvatest lapsepõlvetraumadest ja hingeseisunditest, millest sageli ei puudu ka põlgus, vihkamine, raev ja kättemaksuiha. 8. november 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 403. päev

Nonii, kui sellised mõnusad ilmad jätkuks, tuhiseks igapäevaselt rajal ja pikki kilomeetreid. Nii me täna üle 9 km ja üle 15 000 sammu kepikõndisimegi. Taas läksime esimese hooga üle kodusilla ehk kesklinna silla, oli asja PK-sse ning sealt naasesime raamatuid tellijatele koju kätte viima ning ühtlasi lipsasime ka korra apteegist läbi, mitu asja ühes. Pärnu piires viime raamatud tellijaile jalgsi koju kätte. Nii mõnus on olla, jälle ennast liigutatud. Lisaks päeval nikerdasin sundasendis mitu tundi ehteid, lihtsalt oli vaja rajale. Samuti olen sundasendis kirjatööd tehes, seega ... Ühesõnaga tänsed toimingud on tehtud ja tundub, et tuld küttekoldeisse ei ole vaja teha, nii soe on kodus. Kesklinna silla juures näitas poole viie ajal 8 sooja. Tohutut armastan sellist sügist! Ja mul ei ole külm :) Laen pildid siia üles ja kaon taas käsikirja. Mõned tunndi kirjutamist ja täna öösel saan ühe raamatu ka loetud. Olge teie ka õnnelikud, terved, liikuvad ja rõõmsad. Onju! :) 7. november 2023. Vana-Rääma