Rada 288.päev

Nonii, täna panin esmakordselt rajal kindad kätte, sest peale lõunat kesklinna Bellissimasse küüntesse minnes hakkasid kesklinna sillal sõrmed külmetama ja tundus, et nina oli lausa sinine. Prrrrrr ... ei taha seda külma! Jah, erilised ja lihtsad küüned taas seekord, sest nad on mul ikka veel haprakesed, et pikemaid kanda, aga küll nad taas tervenevad, usk, lootus ja armastsu käivad käsikäes :) Olgu, olgu, rajal käisime ka, aga täna mitte nii pikki kilomeetreid, kokku tuli veidi üle 7,3 km ja 12000 sammu. Normaalne teekond, aga asi ongi selles, et mingid 7 km ei väsita mind grammigi, aga hea enesetunde annavad ikka. Pilti tegin vähem, sest kindad olid ju käes. Aga jäädvustasin ka ikka kesklinnas käigu ning koju tagasi jõudes vahetasin riided ning võtsin Germo kaasa ning me kulgesime Piiri tänava lõppu, sealt Lille tänava lõppu, siis tulid need Pärlimõisa teed ja asjad ning tagasi tulime mööda Uus-Sauga tänavat. Selline veidi lühem tiir siis täna. Liikuge teie ka, see teeb õnnelikuks. Olge terved! 5. november 2022.a. Vana-Rääma

g6emVmKAWEgRADvWJhFhFq_i_KQFd4iBkyKGPam-R-Jemt9JbOO1RpgrwKcRABoEBgaWbdfMHxgyuoxTn0R45aI/s4128/BAA10.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

Nädalaleht Nelli Teataja on ilmunud

Selle nädala Nelli Teatajasse kirjutasin sellise natuke vasturääkiva patriotistliku artikli, sest, tõele näkku vaadates, me ei tea mida homne päev tuua võib, sestap lausa peab vahepeal sõnu sööma või kasvõi tähti närima. Aga see selleks, osta ajaleht ja loe! Ja kui ka sinul on mulle mõni lugu rääkida siis räägi. Endiselt kirjutan ajalehes ja mõnes ajakirjas ka. Kui sul on kodus eriline loom ja arvad, et ma saaksin temast põneva loo, võta minuga ühendust juba täna. Aitäh! Müstilistest juhtumisest ja persoonidest kirjutan ka, seega ... Aga kena reedet! 4. november 2022.a. Vana-Rääma

Rada 287.päev

Vahepeal olid popipäevad, mida on ka vaja, aga olgu vihjeks, et mul on kodus stepper ;) No selle eest panime täna sajaga. Ühesõnaga teekond läks lõpuks üle 12,6 km pikkuseks ning samme tuli lausa 20708, kulutasime ligi 1000 kcalorit ning kiirus oli 4,3 km tunnis, eks seal krossirajal seiklemine ja tee otsime tõmbas tempo alla. Mis krossirajal? Ahjaa, Pärnu lennujaamas käisime ikka ka. Sinna on minu kodu ukse eest täpselt 5 km, oleksime võinud ju kepikõndida lennujaama ja tagasi, aga kus sa sellega ... Oli vaja ju edasi minna, lootuses, et ehk saame mingi valemiga sealt suurele maanteele, edasi Sauga alevikku, Hirvelasse Katile või Gaudile tere ütlema, aga ei saanud ju edasi, lambad ja elektrikarjus panid meie tee kinni. Nii me tuldud teed tagasi tulema pidimegi. Ja nagu kohalikud teavad, viib mitmekilomeetrine betoontee lennujaama ning Pärnu lennujaam ei asu teps mitte Pärnu linnas, see asub hoopis Tori vallas, Eametsa külas. Lennujaama olen ma mitmel korral oma elu jooksul sattunud aga krossirajale sattusin esmakordselt, tänaseni olin vaid kuulnud sellest. Ega sinna tegelikult minna ei tohigi, eravaldus, aga ma oleks teinud õnnetu näo, kui keegi oleks riidlema tulnud, sest me tegelikult ka otsisime nn pääseteed Sauga alevikku, aga ... lambad olid seal all paremas nurgas ;) Kulgesime kodust Voorimehe tänavale, sealt Voorimehe lõppu ning ristmikule (kuhu oli ise juba 2 km) ning ristmikult näitab teeviit Pärnu lennujaam 3 km, nii ka oli, mõõtsn pedomeetriga lausa ära ja täpselt 5 km on mu kodu ukse eest Pärnu lennujaama. Loodan kunagi sealt ka lendama minna. Muide, ühtegi korda me ei istunud selle ligi 13 km jooksul ja vett tarbisime ainult korra. Enesetunne on ülihea. Koju tulles tahtsin jalgadele puhkust anda, viskasin korra siruli, aga üsna varsti olin jalgel tagasi, kusagilt ei valuta, väsimust ei ole. Enesetunne on igas mõttes ülim. Mine teie ka liikuma, meie oleme niiiiii õnnelikud selle võimaluse eest ja täna me koos Päikesepoiss Germoga laulsime rajal, sest eile laulis Ergo otse Germole ja täna piinas Germo mind Ergo ja Kairiti lugudega. Metsade vahel ju hea laulda ;) Muide, Maarjal lasin teha oma pedomeetrist foto, sest mina olen ju see inimene kes telefoniga netis ei käi. Ja õnneks leidis ka Maarja meie kodu võtme, mis oli enne rajale minekut ukse juurde maha kukkunud. Vedas! Aitäh! Olge kõik rõõmsad, terved, sportlikud ja õnnelikud! 2. november 2022.a. Vana-Rääma. Ahjaa, see viimane foto siin blogis tõestab, et ma olen elus ja rõõmus :)

Jaansoni rada 286.päev

Nagu üks hää inimene hommikul ütles, et lõunast lõppeb sadu, nii ka juhtus. Vähemalt Pärnus. Ja me saimegi rajale, jee! Muide, ka päike piilus vahepeal pilve tagant ja mina muudkui jõllitasin taevasse, sest selline vikerkaare tunne oli, aga ei näidatud, pole hullu, nagunii on mu elus värve palju. Täna läbisime 9,1 km ja 14500 sammu. Kulgesime mööda Jaansoni rada ja sealt pöörasime Tähe tänavale, läksime täitsa tänava lõppu, kus algas metsavahe rada ning see viis meid Ehitajate teele. Sealt suundusime Tallinna maanteele ja mööda seda vapralt kodu suunas. Ja endiselt ma ei tunne väsimust üldse ka mitte, oleks kasvõi veel mingi 10 km otsa kõndinud, aga kutsusin ennast taas korrale. Ma ei kujuta ette mis siis saama hakkab, kui mu kehakaal kahekohalise numbrini jõuab? Siis vist ei suuda üldse paigal olla. Nii mõnusalt soe sügis on Pärnus, kütta pole olnudki vaja, vaid 5 korda olen sellel hooajal ahju kütnud. Selline sügis mulle täitsa meeldib, aga kui saabuvad külmakraadid siis tahaks siit ära, päriselt ... Aga mis seal ikka, meie oleme rõõmsad ja tänulikud ilmataadile, et ta laseb meil oma kirge rahuldada ja harrastada, aitäh! Olge teie ka ikka rõõmsad! 29. oktoober. 2022.a. Vana-Rääma

Z

3JEtLpS9QmlMmWU1-HWpOyvNqLxRktwgaCv7WN_VPIf-/s400/AGA8.jpg"/>

Kohtumine sõpradega + Müstilised Lood

Nii imelised sügispäevad on olnud, need tuleb ka ju ometi oma elulooraamatusse jäädvustada. Just elulooraamatusse, sest ma elan ja elu kestab ju. Ma pole oma elulooraamatut välja andund, sest mu elu kestab. Mitme otsaga asi, aga ma leian, et elulooraamatu nimetust väärib raamat, mis on antud välj inimese elu põhjal j alles siis, kui ta on siit ilmast lahkunud. Aga see selleks. Mina jäädustan oma blogisse ka isiklikke asju, kuigi mitte kõike, sest tean, et seda loevad ka inimesed, kellel on hädavajalik huvi mu elus toimuva kohta. Aga las nad siis loevad, tühja sellest, mina olen ikka rõõmus ja õnnelik ning kirjutan täpselt sellest, millest tahan ja mis inspireerib. Need ajad on seljatatud, mil keegi justkui näpuga järge ajas ja keelustas ära tee seda, ära kirjuta seda. Olen siiski üle poole sajandi vanune inimene, tean mida tahan ja võin. Mind enam ümber ei õpeta, sest mul on kogu elu oma arvamused ja nägemused olnud olemas ja need juhendavd mind ka praegu. Ka eilsed fotod mahuvad kenasti siia blogisse. Kallis Antonina on alati külalaislahke ja positiivne, kui me kohtume Pärnus, nii ka eile. Ja ka Germole oli terveks päevaks hea tuju kindlustatud. Aitäh! Eil õhtul käisime külapeal ja tegime kerge, vaid 3 km pikkuse jalutuskäigu õhtupimedas. Ja siis lasin naabrinaisel ennast ka pikkupidi jäädvustada, ning tegin fb-sse ka uue profiilipildi, sest teine lihtsalt aegus, seal mul põsed veel olemas :) Täna saime Iffiga kokku. Teda tunnen aastast 2010, kui käisin Tallinnas tema juures tattood tegemas. Lisaks on Iff mulle suureks motivaatoriks kaalulangetamise teekonnal, sest tema langetas koguni 83 kg oma kehakaalust, 163 kg-sest mehest on saanud 80 kg mees. Uhke! Olen ka teel, sest täna hommikul näitas kaal, et olen 23 kg juba kergem, aga operatsioonist on möödas alles 2 kuud ja 14 päeva. Astun vaikselt edasi. Täna oli postkastis ka ajakiri Müstilised Lood, mille kaasautor ma jätkuvalt olen. See on novembrikuu number ja sinna kirjutasin ühe müstilise loo. Kui k sina tunned,et sul on mulle midagi müstilist rääkida ja sa tahad, et lugejad seda nautida saaks, võta minuga ühendust. Muide, nii mõnigi põnev artikkel on mul selle ajakirja tarvis pooleli ;) Aga iga asi omal ajal. Aga oleme ikka rõõmsad, onju. Aitäh maailm, et sa oled nii ilus paik elamiseks! 29. oktoober 2022.a. Vana-Rääma

v>

zRHAnzPZOawOri8rDXBdkbq7QccmF/s4128/%C3%B5dak3.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">