pühapäev, 23. august 2020

Imeline päev armsa Seiliga


 Eile oli üks armas päev Pärnus. Lõuna paiku läksin armsale Seilile vastu. Paljud pärnakad teavad ja tunnevad Seilit ning on kuulnud tema imelist häält karaoket laulmas ja luulet lugemas. Meie polnud päris mitu aastat kohtunud. Viimati kohtusime Tartus, kui me Papaga käisime seal oma raamatuid esitlemas, aga sellest on ka juba mitu head aastat möödas. Ja pärnakatel oli võimalus Elvas elava Seili loomingust osa kirjandusõhtul Pärnus, neid korraldasin ma 7 hooaega. Aga millalgi blogin ma Seilist veel ja peagi kohtume taas. Aitäh, hea hing!

 Paljud teavad, et ma kogun tasse (kruuse) ja Seili kinkis eile mulle Iirimaa tassi. Olen nüüd taas rikkam. Siirad tänud! Kallid ka.

 Eile esitles Pärnus tegutsev luuleklubi "Luuletaeva-Latern" aasta algupoolel ilmunud luulekogumikku "Luuletaeva lambike,"mille esitlusele ka Seili hiljem suundus. Mina seal ise ei käinud aga selles raamatus on minu looming täitsa olemas ning minu käest on ka võimalik (veel) seda raamatut endale soetada. 10 eurot tükk. Aitäh luuleklubile selle võimaluse eest! Kuulusin ju minagi aastaid sellesse luuleklubisse, kuni hakkasin ise kirjandusõhtuid korraldama, ehk astusin edasi, oma rada. Üldiselt olengi selline isekulgeja, raamid mulle eriti ei sobi. Las ma siis olla lillelaps, kelleks mind vahel ristitud on :)

 Täna on juba uus päeva ja uued tegemised, mitteavalikud. Olge armsad!
meie ja Pärnu Koidula park ja esimene vihmane päev-
aitäh, Sess! :)

23. august. 2020.a.
Vana-Rääma

reede, 21. august 2020

Tänane Nelli Teataja on ilmunud

Lindi vanas koolihoones

 Selle nädala Nelli Teatajasse kirjutasin väikse nupukese Lindi vanas koolihoones toimunud avakontserdist Sulev Võrnoga.

 Jah, Lindi vanas koolihoones on avatud kohvik, mida veab ja peab Anneli Koppel. Minge sööma, soovitan! Aga kõigest sellest kirjutan tänases Nellis.

 Aitäh!
Sulev ja Kadri musitseerimas

perenaine Anneli Koppel
tänane Nelli Teataja




21. august. 2020.a.'
Vana-Rääma

neljapäev, 20. august 2020

Sõitsin seenele


 Nagu lubasin tagasisidet anda, sõitsingi seenele. Jajaa, panin seenesokid ka jalga, sellise mooduka sokipaari. Mul on, sul ei ole! :)

 Täna võtsime siis Jõulumäe ette. Seenesaak on väga nigel, aga 3 ja pool purki sain siiski sisse soolata. Kukekaid leidsin vähe, enamus olidki pilvikud ja jube paljud on ussitanud ning lihtsalt ära kuivanud. Vihma pole ju ammu tulnud. Mõne puraviku ja mõne kukeseene korjasin ka, ning hulgim liivatatikuid. Ka männiliimikuid. Liivatatikud on ilmselt rästikute lemmikud, sest just nende juures nägin rästikut ja mul olid elu kiiremad jalad. Aga seda mitte Jõulumäel vaid Piiri putka ja Rae peatuse vahel metsas.

 Ma käiks igapäevaselt seenel, ausalt. Kui mõni uhkustab et ostab seened turult siis mina seda kohe kindlasti ei tee. Ma naudin seente korjamist ja ka otsimist. Pole ju huvitav kui istud maha ja korjad ämbri või korvi täis. Kindlasti mitte. Vihmake, tule nüüd, tahaks seenele! Kogu mets (ja mitte ainult) on janus. Hakkan nüüd vihmaloitsu tegema :)

 Puuke sain ka, 6 puuki noppisin endalt. Aga see on nii tavaline. Mul on ju magus veri, 0 grupp ja olen neid elujooksul ikka hulgim kohanud. Mitte et ma nüüd hõiskaks. Tean kui palju kurja võib väikene putukas teha. Aga seenel käimata ma ka nende pärast ei jäta.

 Mõni foto:
tänane saak purgis
saak
hollallaa :)
kingitus Pillelt :)

Sõitke seenele!

20.august 2020.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 18. august 2020

Pärnu - Lindi - Valgerand ...

kallis Helen, Sulle!

 Täna tuli armas Pille ja lihtsalt viis meid endaga. Aitäh, hea hing! Ja aitäh ka teile, kallid Helen, Marge ja Risto!

 Ei hakka pikalt pajatama, fotod on liigagi kõnekad. Aga olgu öeldud et selline imetabane taevas oli Valgerannas ja meri samuti roosa-sinise-kollase ja lilla kirju. Püüa vaid õiget hetke tabada. Oli üks väekas ja romantiline õhtu kallite inimeste keskel. Hoidkem ja armastagem oma sõpru ja lähedasi!

 Aitäh, kallis Pille ja aitäh, kallis Anneli!

Ahjaa, Lindi vana koolihoone ootab teid!

 Fotod:
...

Anneli küpsetab Lindi vanas koolihoones hõrke palasid, minge sööma!
...

...
...
...
...
...
hirnu või herneks :)
Annu ja tema :) 
3 nõiamoori :)

teerada Lindi vana koolihoone juures
mõni inimene kohe oskab oma olemusega Germo tuju rõõmsaks teha :)

Pilleke-kallike :)
päike loojub ...
ah, mis nüüd mina, vaadake värve :)
need värvid ja see naine ;) 
armas ja väekas Pille :)
...
meie hingeosad :)

Germo
...

...
...
...
kallile Helenile...
...
...
...
...
...



18. august. 2020.a.
Vana-Rääma

reede, 14. august 2020

Täna Nelli Teatajas!


 Tänasesse Nelli Teatajasse kirjutasin loo Pärnu Bluusipäevadest. Mõni foto on ka kaunistuseks.

 Pikemalt ma Bluusipäevadel peatuma ei hakka, olen nendest oma blogis juba põhjalikult kirjutanud. Aga tänutunne jääb, aitäh!

 Head lugemist!

Fotod:
...
nii oli :)
Gaia, auuuu :)


14. august. 2020.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 12. august 2020

Tammed annavad ka juba seeni


 Jaajaa, asi on naljast kaugel :)
Täna korjasin enamuse tammeriisikaid tammede tüvede küljest. Muidu ikka kasvavad need tammede lähistel ja maadligi, aga täna korjasin isegi murdunud oksakoha küljest. Pealegi olen tavaliselt tammeriisikaid korjanud septembris. Fotot ma ei teinud, Germo seisis eemal ja mu käed olid juba ligased, no kindad olid ligased. Ah, mis ma siin ikka vabandan, ühe pildi tegin vaid metsas, kahest põnevast tegelasest, kelle "tvoiniki(ks)" ristisin.

 Seenel käisime endiselt Pärnus. Ja umbes 6 km sai maha käidud, paras trenn. Sain pool suurt ämbri täit. Seened: männiliimikud, tammeriisikad, kukeseened, puravikud, väga palju erinevaid pilvikuid ja ka minu lemmikuid - krõmpsuvaid pilvikuid ehk kuiv pilvikuid, lambatatikuid, liivatatikuid jne... Kui ma oleks umbes nädala aja eest sinna piirkonda seenele sattunud, oleksin ilmselt hiiglsuurtest kuivpilvikutest hiigelämbri täis korjanud, tänaseks olid enamus ussitanud ja vanad. Oi, kuidas ma neid seeni armastan! Esiteks on need hoopis teistsugused kui teised pilvikud, isegi lõigates krõmpsuvad ja maitse on magus, ei kee kokku ka. Ja neid on nii põnev leida ja korjata, ajavad nii nagu tõmmuriisikad rägastiku üles, aga need on valged või heledad ja paremini nähtavad kui tõmmukad. Viimaseid ma sellel aastal Pärnu metsadest veel leidnud ei ole.

 Männiliimikud pistavad vaikselt nina välja, mõnusad pehmed ja magusad seened, keevad lillaks. Üldiselt paningi ma kõik keema kuna puravikke sain vaid 2 (teised olid ussitanud) ja kukeseeni umbes 10. Aga puuke oli täna ohtralt. Ühe sain metsas kõhult kätte, teise kodutänaval heade tuttavatega vesteldes ja 5 kodus ennast pestes. Tundub et sügise eel ilmub neid rohkem, siiani olin vaid paari kohanud.

 Mis seal ikka. Enesetunne on ülihea, ma olen ju kirglik seenelkäija. Sõltlane :) Ja ma ei väsi kordamast, mulle meeldib neid otsida, korjata, puhastada, sisse teha ja süüa. Täielik seenehoolik!

 Mine sinagi metsa!

Mõni jäädvustus ka:
kõige peal siis kuivpilvik, paras pirakas ja mõnus :)
...

tvoiniki


12. august. 2020.a.
Vana-Rääma