Erika Salumäe lasteraamatu "TRIINU LOOD 1." esitlus Pärnus

  Täna esitles kirjanik Erika Salumäe Pärnus oma lasteraamatut "TRIINU LOOD 1." See on esimene raamat, mille ta ise valmis kirjutas. Muudkui saatis peatükkide kaupa faile, mina korrigeerisin ja koostasin. Meie koostöö sujus väga hästi. Sinna kuulusid ka tunditedpikkused telefonikõned ja meie kahekõne ei tahtnud kuidagi lõppeda. Nii positiivse ja andeka inimesega on lausa lust koostööd teha. Aitäh!

 ERR-i videost või jääda eksiarvamus, et luuleraamatust sai lasteraamat, ei saanud, luuleraamatu koostamine kõik, aga Erika jõudis pmst ühe hingetõmbega valmis kirjutada hoopis lasteraamatu järjeraamatu "TRIINU LOOD 2." mis peaks ka veel sellel aastal ilmavalgust nägema. Mul oli taas au seda korrigeerida ja koostada. Mõlemad raamatud on väga põnevad, aga need ei ole siiski mäletuste- ega elulooraamatud, vaid on ilukirjanduslikud teosed, kus on sugemeid Erika enda elust, näiteks mustalase "Loiko" laul, mida on minul au olnud ka Erika suust kordi kuulda. Erika ise saadab kitarril. Sellest kõigest tuleb juttu 2. raamatus.

 Lisan siia ka EER-i video VAATA SIIT! 

Ja tundub et Publik oli ka kohal, vaadata saad SIIT!

 Erika kõneles, et tema jaoks on just tähtis, et lapsed loeks TRIINUST välja õpetlikku, et just sellised olidki need ajad, kui tema laps oli. Mängiti palju looduses, sest puudusid arvutid ja teised elektroonilised mängud.
Ja see on pigem kogupere raamat. Vanemad või vanavanemad võiks osad asjad lastele või lastelastele lahti seletada, millest noorem generatsioon ei tarvitse aru saada. Ja TRIINU ongi õpetlik, nagu ka TRIINU 2.

 Meil oli ülitore päev, väga positiivne ja igas mõttes lõbus. Arvan, et iga pärnakas nautis.

 Ahjaa, raamatu andis välja Heli Künnapas oma kirjastuse "Heli kirjastus" kaudu ning need võrratud illustratsioonid joonistas ei keegi muu, kui Jana Valge.

  Lisaks esitlusele võimaldasin (võimaldasime) külastada Erikal oma sünnikodu, maja Pärnus, kus ta elas oma esimesed 7 elukuud. Aadressiks on Tallinna mnt 13-6. Juhtumisi elan ise ka selles vanas puumajas, mille välimus karjub renoveerimise järgi, aga maja arhitektuur on põnev. Armas Erika sai esmakordselt astuda majja, kus tema esimesed elukuud möödusid, sest 7 kuune ju veel ei kõnni, ega mäletagi. See oli tema südamesoov ja mul (meil) on ka südamest hea, et võimaldasime talle selle.

 Ja Germole on kindlustatud nüüd hea tuju ei te akui kauaks, muudkui käib ja vaatab pilti kus ta koos Erika ja Simbaga oma toas on. Aitäh!

 Lasen nüüd fotodel kõnelda. Kohtumiseni juba reedel, 14. detsembril Tallinna esitlusel!

Fotod:

ootame Erikat...

Heli oma kõige pisemaga, 3 kuuse Jaohannaga

ülinunnu Johanna pidas väga vapralt vastu :)

kõige pisem (3. kuune) TRIINU lugeja Johanna

Erikat küsitaleb kirjastaja Heli Künnapas (ja pisike  Johanna) :)

Liia võtab autogrammi Lavassaare raamatukogu raamatule

Erika küsis;"kus Germo on?" Germo küsis vastu;" kuidas su Sirlil läheb?":)

autogrammid...

rubriigist: Erika tutvub TRIINUGA poes :)

autogrammitamas...

meil oli kogu aeg lõbus :D

meie üliarmas tiim :)

pisike Erika suurte vahel. õnnelik Germo ikka ka :)

kirjastaja Heli Künnapas (Heli kirjastus) ja Erika

koostaja, kirjanik, kirjastaja :)

Maarja ja Erika

TRIINU ja Erika :)

pildistasin seda kuidas Heli pildistas

(fotosessioon) pildile vajutades läheb see suureks, saad siis alla laadida

aitäh, kallis Erika! :)

Siit viib maja välisuks Erika sünnikodusse

Erika oma sünnikodu välisuksel...

Erika oma sünnikodus...

ka Nulbu oli ülemeelik Erikaga tutvudes :)

Erika oma sünnikodus (praegused elanikud Nublu ja Maarja)

Germo, Simba ja Erika (nii vähe on Germole õnneks vaja)

9. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

UNENÄG(EM)U(S)

  UNENÄG(EM)U(S)

nad tulevad
kollased ja punased
mustad ja valged
sinised ja rohelised
kohati hägused
ent ometi nii
omad

poevad alateadvuse
piirimaile
näpistavad varbast
kõditavad kõrva tagant
aga ei jää
sest neil on kiire

kuni ööst
saab hommik
ja hommikust
päev

unenäg(em)u(s)
on vahel ilusam
kui reaalsus


7. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Uus külmkapimagnet Tenerifelt

 Avekene käis Tenerifel puhkamas ja tõi mulle (ok, meile) nänni. Rõhk on muidugi külmkapimagnetil, üliarmsal delfiinil, mis lausa särab teiste keskel. Ma ei saa midagi teha, delfiinid on ühed mu lemmikud veeloomad ja seda juba lapsepõlvest. Oi kuidas ma kunagi ootasin millal meie kohalikud kanalid mängiks filmi "Delfiini karje." Aga nüüd on mul delfiinid kodus olemas, kas pastakas (muidugi mõista, kirjaniku töövahend, nagu Ave alati mainib), põnev toiduõli, moos jne ...Aitäh!

 Tänane päev on kuidagi väga kiirelt õhtusse jõudnud, aga kahjuks plaanist: rajale minna, ei tulnud midagi välja. Juba eile hakkasime ennast riidesse sättima ja siis kohe hakkas sadama, täna ka. Aga esmaspäeval lähme, sunnin ennast kasvõi lumega minema, sest tunnen kohutavalt liikumisest puudust, päevad mööduvad pmst toas lugedes, kirjutades ja argitoimetusi tehes. Jah, Germo tervisega on kõik ok, aga mina alles tervenen, nahaabstsess alles paraneb ja harjutan iga päev hammaste kandmist, aga need ikka ei istu, kuid ma ei jäta jonni, poole aastat võtab paradontiidist tervenemine aega.

 Vähemalt kirjatöö sujub. Lähitulevikus peaks ka mu 2 lühiromaani ilmuma, ennustan et jaanuaris. Eile õhtul lugesin lühiromaani "Üksinda maailmas" küljendatud variandi veel üle ning tundub et saime küljendajaga asjad klaaris. Nüüd jääb veel kaanekujundaja töid, millest valiku teen, oodata ja siis ongi see raamat trükki minemiseks vaömis. Ja teine romaan "Vihmatüdruk" tuli ka juba toimetaja käest, aga ülelugemisel leidsin vigu ja ilmselt saab ka sellega vasrti nii kaugele, et läheb küljendusse. Jah, enne raamatu sündi on "asjapulkadel" palju tööd, ka autoril, et kõik oleks nii nagu olema peaks. Anname endast parima.

 Veel on mul toimetaja käes üks lastekas jne... Ühesõnaga töö käib. 2 lasteraamatu käsikirja on ka illustreerija käes, aga iga asi omal ajal. Praegu tegelen ühe romaani ja PETU 3 kirjutamisega. PET 3 ehk PETU VAHETAB ELUKOHTA peab sündima 2019. aastal, sest siis on Koonga kooli 100. juubel. Oktoobri alguses. Ja see on minu poolne kink koolile.

 Olge hoitud ja armastatud!

Veidike fotosid :

delfiinikene...

kogus aina suureneb...

elevandike lendas ka koos Avega Tenerifelt meile :)

7. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

VÄRSID, MILLE LEIUTAS AEG- Margit Peterson

 Jah, ma loen alati enda raamatud ka üle. Eile õhtul lugesin oma uue luuleraamatu läbi. Kergem hakkas, vigu ei olnud :) Tegelikult on minuga alati nii, et ma ei tarvitse veebis kõiki vigu näha, samuti blogipostituse omi, mustandina. Aga kui olen teksti juba ära salvestanud siis näen. Ja reeglina parandan need hiljem, kui esimene (kirjutamise) emotsioon on möödas.

 Kohe jõuavad ka mu uued luuleraamatud poodidesse, aga praegu saate osta neid ka minu käest, veidi soodsamalt ja pühendusega. Välja andis kirjastus "Hea Tegu."

 Kui sa tahad mu uut luuleraamatut osta siis käest-kätte saad selle 8 euroga ja posti panen 9.45 euro eest! Selgituseks kirjuta LUULERAAMAT ja minu konto on Margit Peterson EE381010902003166000. Aitäh!

 Pean siin märkima, et olen kaanekujundusega ka väga rahul, kena liivakell. Foto, mis liivakella sees on, on minu tehtud, Pärnu rannas pildistasin. Ise valisin ka kaanefotoks ja ma olen väga rahul, et kujundaja Rita Mets selle kenasti liivakella sisse pani. Eks oli kaanevariante ju mitu, aga see oli mulle kõige südamelähedasem. Ja valged kaaned on alati kenad. Mulle mitte ei meeldi pruunid kaaned, need ei inspireeri, pigem on väga sünged, ei kutsu ostma ega lugema, neelavad hea energia alla. Ka sambla- või vanarohelised kaaned on minu jaoks kohutavalt koledad.

 Irenega toimetamiskoostöö sujus meil ka väga ladusealt, võiks öelda et lausa lustakalt. Oi, kuidas mulle meeldis! Ja me jätkame koostööd. Aitäh!

 Nüüd aga toon mõne tekstinäite ka, nagu ikka mul luuleraamatute puhul kombeks on:

* * *

pilk on hajevil
suu sügeleb sõnuma
nõuan mandaati

* * *

öö mustad sõrmed
nagu vaarema viisud
hommiku udus

läbi kastese heina
vestavad minevikust

* * *

SONETT PÄIKESELE

Sadama taga koob valgus etüüdi,
linalakk-päiksel on naeratus suul.
Tantsu lööb tuhinal vallatlev tuul.
Taevaste taha ei kosta prelüüdi.

Täna ei mängi sa kurbuse kannelt,
huulil ei lalise ühtegi oodi.
Vaikus on pilvisse uputand noodi.
Edasi, verevend, vannuta vannet!

Kohal jõe prääksuvad sinikaelpardid.
Muulil veab viiulit lainetevoog.
Kalda peal tantsiskleb kalk pilliroog.

Peal paati kisavad kajakahordid.
Tule, oh päike! Nüüd tagasi tule!
Laotu me kohale sa kummargile!

* * *

tuul
lihvib
värava
posti

nagu
kärestik
astangut

liiva
paberiga

* * *

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

VÄRSID, MILLE LEIUTAS AEG

Autor: MARGIT PETERSON

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

Mõni inimene on ajas kinni, aga mina astun edasi. Astun sammhaaval, sest kiiret ei ole. Aega on.

Aeg on ka see, mis leiutab ja loksutab asjad paika, olgu see või ületamatuna näiv takistus - kõik on mööduv. Nagu elugi. Minu värsse leiutab aeg.

Teie Margit Peterson

ISBN	9789949581832
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	88 lk
Mõõt	210x148x (mm)
Kirjastus	HEA TEGU
Lisamise aeg:	03.12.2018  11.3010.74 €Varsti müügil 6. detsember. 2018.a. Vana-Rääma

HÕBEMARANA MANU- Aile Alavee

 Sain loetud Aile Alavee luuleraamatu "Hõbemarana manu."
 Aile luulega olen juba veidikest aega sinasõber, sest ta lisab oma luulet minu loodud luuleklubisse "Ahjusoe luule."

 Ailel on huvitav käekiri, väga omanäoline, hajub ja üsna poeetiline. Pisut ka igavikuline ja ekslev, jättes maha palju mõtlemisainet. Samas ajab ta luule mind muigama, ei teagi miks, aga ajab.

 Tema luule on valdavalt lembe- ja loodusluule. Žanri poolest vabavärss ja proosaluule, sekka ka mõni loodushaiku. Nagu raamatu pealkirigi ütleb, ongi see loodusluule raamat.

 Hästi lihtsalt kujundatud, ei ole millegagi üle pakutud, ka ei jää illustratsioonid luulet juhtima, need on parajalt tagasihoidlikud ja põnevad. Ilus raamat.

Mõni tekstinäide ka:

* * *

selle maa vihma lõhn
toob õnnepisarad
põsile

* * *

istun allika man
pea kohal oksal

linnupoeg

kes keeldus söömast

sääski

* * *

loendasin täppe
juba lendavlt leüatriinult
veel lennuvõimeta inimesena

* * *

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

HÕBEMARANA MANU

Autor: AILE ALAVEE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

 “Kõik hommikud võrdsed, hoolimata ärkamisajast ja kohast. Milleski. Pärast võivad tee ja tuul puutuda jalgu ja põski õige eri viisidel.  Nõnda tuleb küsida, mis on tuule ja mis tee nimi. Tähtsam veel -  mis on punkti nimi? Selle punkti nimi, kust kohalejõudmine algab.

Vaevalt küünib silm hõbemaranani, kui kasvab - ju sealtsamast maa  pinnast - küsimus, kui igiikka meie seas olnu on oma? Nii on üks  luuletustest kirjutet tuhandeid aastaid vanades uurali  sõnatüvedes, kingitusena sajaaastaseks saanud Eesti riigile.  

Aile Alavee on avaldanud kaks romaani, 2012 Tänapäeva  romaanivõistluse 3. koha töö „Luule, ametnik“ ja 2014 romaani „Viimnepäev veeparadiisis" ning aastal 2016 luulekogu “Lennutaja”.

ISBN	9789949724307
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	68 lk
Mõõt	200x119x6 (mm)
Lisamise aeg:	07.05.2018	11.40 10.83 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 10.83 € Kaupluses: 11.40 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 06.12 Saadavus kauplustes Vaata asukohta

5. detse,ber. 2018.a.
Vana-Rääma

SUNDSUVITAJA- Eet Tuule

 Kui mul ei ole hommikul kusagile minemist ja kui mulle satub õhtul kätte nii põnev ja haarav kriminaaljutustus, nagu seda on Eet Tuule "Sundsuvitaja," siis mul pole üldse kahju, et öö magamata jäi. Tänane öö jäi. Jõin juba hommikukohvi ja panin pesumasina tööle.

 Eet Tuule loominguga tutvusin ma alles nüüd, just selle raamatu kaudu. Ja ma olen täielikus vaimustuses. Ausalt. Nii ladus, loetav, haarav ja lihtne kõnekeel, kus elavdatakse ajahambast puretud või unustusehõlma vajunud sõnu ja väiteid, no see lihtsalt on minu lemmik!

 Ma lausa neelan viimasel ajal raamatuid, pole üldse ime kui ma päevaga umbes 300 lk raamatu läbi loen. Aga kui ma ükskord rajale saan siis ilmselt nii palju ei jaksa, sestap kasutan meelega ka praegu juhust. Ja tegelikult ma ei sunni ennast lugema, kui tuleb lugemistuhin peale, siis ka loen.

 Olgugi, et mulle meeldib rohkem lugeda romaane, kui jutustusi või novelle, sobib see jutustus väga lugemiseks. Jutustus ta on, ilma peatükkideta, otse jooksev, ja no ma lihtsalt jumaldan krimi- või krimisugemetega raamatuid!

 Peategelase, koolipoiss Taneli kätte sokutatakse üks mälupulk, mis on kriminaalse taustaga. See muudab korraliku pealinna poisi elu totaalselt. Teda hakatakse jälitama, ka droonide kaudu ning tänapäeva tehnika võimaldab jälitajatel sulle hõlpsasti jälile saada.

 Kas Tanel saab hingerahu tagasi? Loe ise! Aga silmaring laieneb tal juba maale sõites, sest pealinna magalarajooni poisina pole ta isegi loomi näinud. Saaremaal juhtub midagi, mis muudab Taneli elu igas mõttes. No nii põnev, lihtne ja loetav lugu, millest ma ei tahagi rohkem reeta. Soovitan kuumalt!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

SUNDSUVITAJA

Autor: EET TUULE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 3 Google +0  0 Share0

Teismeline poiss Tanel satub ootamatult kriminaalsete sündmuste keerisesse ja on sunnitud jälitatavana kodust lahkuma. Maal sundsuvitaja elu elades kohaneb enesekeskne Tanel uute tingimustega ja avastab enda jaoks hoopis teistsuguse, palju avarama maailma.
Tema truuks saatjaks saab aasta vanem Sandra, kes jagab poisiga kõiki ohte ja muutub temaga väga lähedaseks. Tanel aga ei tea, et tegelikult toimub kõik politsei kontrolli all. Seni, kuni pole välja selgitatud, miks poissi jälitatakse, tuleb teda tagaajajate eest peita ja teda ennast teadmatuses hoida.
Selles põnevas noorteromaanis segunevad elektrooniline luure ja droonid metsiku looduse ja lindudega ning haarav kriminull ootamatu armastuslooga. 

Eet Tuule on aastakümneid tegelenud linnuvaatlustega. Ta on Eesti Ornitoloogiaühingu auliige. Varem on temalt ilmunud looduselugusid ajakirjanduses ja kolm raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” (2015) ja „Poisike rukkis” (2015).

ISBN	9789949279302
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	248 lk
Mõõt	215x143x18 (mm)
Kirjastus	TÄNAPÄEV
Lisamise aeg:	30.04.2016  16.50 1.71 € Lisa Lisa Osta  5. detsember. 2018.a. Vana-Rääma

JUNE I JULIEN-Madli Lippur

  Uhh, ma ütlen! Tibutagi! Jah, sain just loetud Madli Lippuri romaani "June I Julien," mis võitis Tänapäeva romaanivõistlustel (2016) 1. koha.

 Vaatasin, et autoril ongi vaid 1 romaan ilmunud, loodan südamest, et ta kirjutab veel.

 Tegelikult tekkisid mul lugedes vastandikud tunded. Algus oli nii ilus ja paljutõotav kuni hetkeni mil vennast ja õest said verepilastajad, nad mitte ei armunud teineteisesse, vaid nad lausa armastasid teineteist, armastasid hullumiseni, vereni. Jah, just vereni, sest nad lõikusid teineteist, ühendasid vered ka päriselt.

 June ja Julien olid õde/venda, Julien Juneist 24 aastat vanem, neil oli üks isa aga erinevad emad. Ema suri noorelt. Kui June oli 12 aastane, kohtusid nad üle aastate Julieniga ja siis ...

 Tegelikult on see valus teema, eriti veel siis kui inimene ei tea oma päritolust ja sugulastest midagi, kui ta on näiteks lapsendatud jne...Iial ei või teada kellega sa suhtled, kellesse armud ja kas ei või tegu olla su õe või vennaga. Sestap mina leian et iga inimene peab teadma oma juuri, peab juba selles mõttes, et ei toimuks verepilastamist, ei sünniks haigeid lapsi jne... Samas ei saa ka alati kindel olla et paljud vanemad ei ole (või on) omavahel lähisugulased .... Just need paarid kelle perre sünnivad kõik (geneetiliselt) haiged lapsed, võiks oma sugupuu uurimise südameasjaks võtta.

 Ühesõnaga teema läks minu jaoks võikaks ja natuke .....vastikuks, aga Madli Lippur kirjutab ja kirjeldab seda teemat ikka väga-väga hästi. Uskumatult hästi. Ta on ikka väga hea kirjanik ja teema valdaja, või on tohutut tööd teinud sellise raamatu kirjutamiseks. See raamat kindlasti väärib romaanivõistluse 1. kohta. Oleks ometi selline armastus kõikide vahel, nagu ta kirjeldab. Mitte õe ja venna vahel, sest verepilastamine,,,uhh, ma ütlen!

 Väga-väga hea raamat! Soovitan!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

JUNE/JULIEN

Autor: MADLI LIPPUR

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 287 Google +0  0 Share0

Üle aastate kohtuvad õde ja vend. Kaks üksildast hinge tõmbuvad ja põimuvad ... Ühtäkki saab selgeks, et hinge ja füüsist ei saa lahus hoida. Keelatud armastus teeb haiget, aga kumb on valusam: elada armastuseta või armastada valet inimest? 

Madli Lippuri (s 1984) debüütromaan puhastest tunnetest võitis Tänapäevas 2016. aasta romaanivõistlusel esikoha.

ISBN	9789949850280
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	328 lk
Mõõt	215x143x20 (mm)
Kirjastus	TÄNAPÄEV
Lisamise aeg:	01.12.2016		19.908.50 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 8.50 € Kaupluses: 8.95 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: reede 07.12 Saadavus kauplustes Vaata asukohta

4. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Uus tass Lähis-Idast

 Kallis Gaud käis Lähis-Idas, Omaanis ning tõi sealt mulle uue tassi ja uue külmkapi magneti. Aitäh!
Vikipeedia annab välja et Omaan asub Abaaria poolsaare kagurannikul, Lääne- Aasias, Araabia riigis. See on islami riik. Selle kohta saate lugeda SIIT! 

  Tass on samasuguse pildiga ümaras karbikeses ning see valge pael (ma ei teagi kuidas neid nimetatakse) on nende rahvuse või riigi sümbol või asi. Luban ennast harida selles vallas ja läbi vikipeedia kurssi viia. Nägin ka Mošee (pühakoda) eest tehtud fotosid, kus Gaud pidi ennast Mošeesse minekuks kinni katma, sest poolpükste ja poolpluusiga sisse ei lastud, ta riietus musta ürpi. Aga pilti lubati teha. Väga põnev igatahes!

 Ja magnet on ka põnev. 3 D. Aga see 3 D asi on mulle suht võõras teema, ma rohkem ei kommenteeriks. Las räägivad need kes on asjaga kursis. Minu kollektsioonis on need nüüd olemas ja ma olen õnnelik.

 Ja nagu ikka, tantsisid Germo ja Gaud natuke diskotantse ka. Germo lihtsalt läheb alati Triinu ja Gaudi nähes nii elevile, et ei tea mida ära teeks, tantsimine ju maandab.

 Aitäh, tüdrukud!

magnet Omaanist

tantsulka :)

tantsulka :)

Meie lähme nüüd kalli Ema korterit kütma ja aknaid kleepima, et ikka soojem oleks.
Mõnusat advendiaega!


  3. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

ÖÖ PERIHVEERIJAS- Ivi Leps

 Nonii, selline sügiskaamos soodustab ikka ja jälle lugemist. Järjekordne romaan sai loetud ja selleks on siis Ivi Lepsi "Ööperihveerijas."

 Vaatasin, et üks romaan on sellel autoril veel ilmunud, "Perihveerija päev," mis on saanud Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel äramärgituks. Seda ma kahjuks lugenud ei ole, ehk oligi selles suhtes raske sammu pidada selle, tänase romaaniga. Ma lihtsalt ei suutnud tegelastega-neid sadas aina juurde ukseist ja aknaist- sammu pidada. Tegelasi oli üliliiga palju. Kohe nii palju, et ... ma ei leiagi sõnu. Jõudsin vaevu osadega tuttavaks saada ja juba tuli uusi rohkem, kui Vändrast saepuru laudu. Uhh!

 Mõni tegelane sai armsamaks, kui teine, mõnega ma ei saanudki tuttavaks saama. Vahepeal oli tahtmine raamat käest panna, aga viisakusest lugesin lõpuni, austusest "kolleelgi" vastu ka.

 Jah, ma olen ka sündinud ja kasvanud maal, külas, elanud ka alevis ja nüüd juba ligi 14 aastat elan linnas. Igas külas, alevis ja linnas on omad prototüübid, kes jäävad silma ja inspireerivad. Nii käivad ka igasugused indiviidid minu loomingust läbi. Lihtsalt tulevad, löövad jalaga ukse lahti ja tulevad. Olgu-olgu, see-selleks.

 Tegelikult ma kogu romaani vältel ootasin, et sünniks midagi põnevat, midagi meeldejäävat, aga kõik oli kuidagi üksluiselt igav. Nojah, raamat kõneleb jõuluajast-ajast, mis pole mulle üldse meeltmööda, sestap vast oligi igav. Tõsiselt igav. Üks pummelung teise otsa, üks vaaritamine teise otsa, üks arvete klaarimine teise otsa jne ...jne. Nii ka lõppes see lugu. Tõsi küll, iseenesest autori käekiri on loetav ja isegi huvitav, aga mingi äksen või vürts on puudu sellest raamatust. Olgugi, et vahepeal sain naerda ka, see koht kus väimees kogemata ämma kaissu poeb, oli naljakas. Aga muidu ...Kuigi ma siiski loeks selle autori raamatuid veel.

 Soovitan neile kellele meeldib üksluine maaelu, pummelung ja suhete sasipunrtad. Lugege ise!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

ÖÖ PERIHVEERIJAS

Autor: IVI LEPS

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 0 Google +0  0 Share0

Mõnikord annab Eesti tavaline külaelu ka kõige pöörasemale seebiseriaalile silmad ette. Mõnikord saab hing haiget, mõnikord tehakse teistele haiget. Mõnikord teeb keegi kellegi õnnelikuks.

Nii nagu Ivi Lepsi Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaanis „Perihveerija päev“ ristuvad, sõlmuvad ja lõikuvad sealt tuttavate Keete, Kenka, Marge, Härmo ja paljude teiste elud sellesama loomulikkuse ja keerukusega, mis on eestlastele omane olnud juba põlvkondi enne ning jääb arvatavasti iseloomulikuks ka põlvkondi pärast seda aega, millest kõneleb käesolev raamat.

ISBN	9789949279104
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	184 lk
Mõõt	220x146x15 (mm)
Kirjastus	TÄNAPÄEV
Lisamise aeg:	16.90 3.42 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 3.42 € Kaupluses: 3.60 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: neljapäev 06.12

30. november. 2018.a.
Vana-Rääma

TULEVIKUTA LOOTUS- Anett Tuisk

  Just sain ühele poole Anett Tuisu romaaniga "Tulevikuta lootus," mis on kirjutatud 12. klassis õppiva noorkirjaniku poolt.

 Hoogne ja lihtne romaan, pisut sekka müstikat. Täiesti loetav.

  Romaani peategelasteks on enamvähem üheealised Jako ja Nella. Jako leiab Nella päeviku ja see muudab ta elu. Ta muutub mingis mõttes Nellaga sarnaseks. Endisest korvpallurist elumehest saab korralik arstitudeng. Ta läheb tülli oma isaga, kes nõuab et pojast saaks korvpallur, aga siis juhtub midagi ja ...

 Kus ja kas Jako ja Nella ka omavahel tutvuvad? Sellest loe juba ise. Mina lugesin ja mul ei ole kahju nendest tundidest, mille raamatu lugemiseks kulutasin. Ja rõõm on tõdeda, et juba nii noored autorid suudavad ja oskavad valmis kirjutada romaani. Loodan siiralt, et autori unistus- minna õppima kirjandust- on tänaseks täitunud. Ja ehk on loota ka juba uut romaani. Mina loeks meelsasti.

 Ilmselgelt on tegu noorteromaaniga, aga siin on palju õpetlikku ja see sobib vägagi lugemiseks kogu perele. Ehk paneb mõtlema. Võtmesõnaks on ka vana ja valus teema: koolivägivald.

 Ootab uusi teoseid!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

TULEVIKUTA LOOTUS

Autor: ANETT TUISK

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 15 Google +0  0 Share0

Jako on 18-aastane Tallinna noormees. Ta on seltskondlik korvpallitalent. Ta on pärit kodust, mis ei ole kodune. Ta ei armasta kohustuslikku kirjandust.
Nella oli 17-aastane Tallinna neiu. Ta elas märkamatut elu. Ta oli kurvameelne, ent samas humoorikas. Ta armastas kirjutada.
Jako ja Nella pole teineteist kunagi tundnud – kuni saatusliku päevani, mil poiss leiab tüdruku päeviku, mis algab sõnadega: „Ma ei taha siin enam olla.” Nad on võõrad ajani, mil kohtuvad paberil. 

Anett Tuisk on sündinud 1997. aastal Tartus ja õpib Luunja keskkooli 12. klassis. Pärast keskkooli soovib ta edasi õppida kirjandust. „Tulevikuta lootus” on tema esimene romaan

ISBN	9789949278336
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	168 lk
Mõõt	215x143x12 (mm)
Kirjastus	TÄNAPÄEV
Lisamise aeg:	30.04.2016  15.90 1.71 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 1.71 € Kaupluses: 1.80 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: teisipäev 04.12

29. november. 2018.a.
Vana-Rääma