HAMBAD VISKIKLAASIS- Enn Vetemaa

  Eile õhul voodisse minnes haarasin öökapilt Enn Vetemaa luuleraamatu "Hambad viskiklaasis" ning ei saanud seda enne käest panna kui raamatu tagumine kaas vastu vaatas. Tegu on tõsiselt hea raamatuga!

 See on üks parimaid luuleraamatuid mida viimasel ajal lugenud olen. Huumorijoon, mis isegi sügava ja tõsise sisuga luuletusest läbi jookseb, on ülivõimas. Ridade vahele on peidetud palju irooniat, nii ajaski iga luuletus mind muigama.

 Ma ei tea kas ma mäletan õigesti, et see jäi Enn Vetemaa viimaseks luuleraamtuks, aga igal juhul loeb sellest raamatust välja tema viimast teekonda ja läbi luule tundub see helge olevat. Nii tahangi öelda, et autor elab edasi, Paradiisis. Edasi elab ta nagunii rahva südames. Kuid ma, ausalt öeldes, polegi lugenud (vist) enne sellist raamatut kus autor suhtub oma minemisse positiivselt, loomulikult.

  Raamat näeb ka väga hea välja, üleni, nii välimuselt kui ka sisemuselt. Ma ei hakka pikalt siin kohal peatuma vaid trükin blogisse tema loomingu, et ka blogilugeja saaks aimu.

  LORI NUMBER ÜKS

Parem pool muna peos
kui kana katusel!
Mis sina kullake sellest arvad?

Lori number üks! arvas kallis kaasa.
Sul pole ei kana ega muna.

See on sellest, mu arm,
et kaldun hõiskama enne õhtut.
Küll aeg annab arutust.
Muide, kuidas sa ennast tunned-
minu vanad püksid jalas?
küsisin Temakeselt.

Poleks vigagi,
kui nad ei sõeluks muudkui püüli.
See segab mind eriti
oma varjust üle hüppamisel.
Aga kas sa juba käisid meie lemmiktohtri juures?

Jah. Ta diagnoosis, et põen kergelt ehinitõbe
ja laabanipalavikku
pluss vanapagana sündroomi takkaotsa.
See olevat vähese viina viga,
arvas arst.

Nui neljaks! Jutt või midagi! protesteerisin mina:
joon nagu kaamel
ja vajan
täiesti puisiklikku haigust.
Surmgi ei võta sealt,
kust midagi võtta pole
nentis hull hulludoktor sõbralikult.

Issand, sa kuuled ja ei mürista! ägasin ma.
Kas tõesti? kahtles ta
ja me kuulasime koos:
Issand ikka natuke müristas ka.

Head lugemist!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

HAMBAD VISKIKLAASIS

Autor: ENN VETEMAA

**********LOE ARVUSTUSI (0)

 2 Google +0  0 Share0

Luuletusi aastaist 2013-2014.

ISBN	9789949277841
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	112 lk
MÕÕT	200x120x8 (mm)
ILLUSTREERIJA(D)	ASKO KÜNNAP
KIRJASTUS	TÄNAPÄEV
LISAMISE AEG:	30.04.2016 12.91 4.28 € LISA LISA  OSTA  KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 4.28 € KAUPLUSES: 4.50 € KAUP KÄTTE:ESMASPÄEV 30.04

27. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Poetry Slam Pärnu (eelvoor) 2018

  Juba sellel laupäeval kell 15.00 toimub Pärnus, Kultuuriklubis TEMPEL, aadressil Akadeemia 7 Poetry Slami eelvoor.
  TARKADE KLUBIS ehk žüriis on: Margit Peterson, Jaak Känd ja (:)kivisildnik.

Kõik luuletajad on oodatud luuleprõmmile ehk Poetry Slamile selgitamaks välja Pärnu parim luuletaja. Kaks võitjat pääsevad osalema vabariiklikus ’Poetry Slam’i finaalis sügisel 2018.

Esineda soovijatel palume end eelnevalt registreerida - mailitsi jaakkand88@hotmail.com või telefonil 56468316 (Jaak) või FB-sõnumiga Jaak Känd kuni 27.aprill 2018

Esinemisjärjekord valitakse loosiga.

Õhtujuht on Mikk von Berg



Täpsemad tingimused osalemiseks:

1) esitatav peab olema:
a) esitaja enda looming, mis pole trükituna ilmunud (küll võib olla kirjas FB mõnes luulekogukonnas)
b) esitamisel ei tohi kasutada abivahendeid (aksessuaarid või muusikainstrumendid)
c) esitaja ei tohi kasutada kostüümi ega teatrigrimmi. 

2) igale esinejale on esinemiseks 3 minutit, mis algab hetkest, kui ilmutakse lavale; selle aja jooksul võidakse esitada mistahes arvul tekste

3) 1. voorus hindavad esinejaid publikužürii ja Tarkade Klubi järgmiselt:
a) publiku hulgast valitakse vähemalt 4 hindajate seltskonda (igas 2-5 inimest)
b) laudkondadele antakse lehed numbritega 1-10, mida nad peavad kasutama esinejaid hinnates vahetult
pärast esinemist
c) iga kord võetakse maha kõige kõrgem ja kõige madalam hinne; nt kui antakse hinded 3-5- 5-7- 7, siis
mahaarvamisele lähevad 3 ja üks 7 ehk esineja saab 17:3 = 5,67 punkti
d) nendele lisatakse Tarkade Klubi hinne (10-palli süsteemis)
e) ajaületamise eest võetakse tulemusest maha 0,5 p. (ajaületus 10-29 sekundit), 1 p. (ajaületus 30-44
sekundit), 1,5 p. (ajaületus 45-59 sekundit), jne.); 10 sekundit enne 3 minuti täissaamist antakse sellest
esinejale märku; samuti võetakse punkte maha, kui esinemine liiga lühike – maha 0,5 p. (kui esinemise pikkus 2.29 või vähem)

4) finaali pääseb 3 parema punktisumma kogunud slämmijat; kui pingereas toimub 3.-4. (2.-4. või 3.-5.) koha jagamine, osalevad kõik finaalis.

5) finalistid loevad veel igaüks 2-3 minuti jooksul midagi muud enda loomingust

6) võitjate järjekord otsustatakse finaalis publiku aplausi tugevuse järgi ja seda teeb õhtujuht, vajadusel küsib ta arvamust Tarkade Klubilt

7) KÕIGE TÄHTSAM: kui publikumi on liiga vähe, siis hindab Tarkade Klubi

Facebooki sündmusest saate lugeda ka SIIT.

 Tule sina ka ja võta sõber kaasa!


26. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Värvikas aasta+ koostöö Erika Salumäega

 Kuna mu blogi on mu (avalik) päevik, siis mitte ei saa siia jäädvustamata jätta oma viimase aja sündmusi, elamusi ja muutusi elus. Te kohe kindlasti ei ole kohustatud seda lugema, lugemine on vabatahtlik, aga üha enam kuulen ja näen kui palju mu blogisid loetakse ning seda on üliarmas teada.

 Täna (õigemini eile hilisõhtul) tulime kalli Erika Salumäega lagedale pommuudisega ning enam pole see saladus, et alates 2017.aasta detsembrist käib meil Erikaga vilgas koostöö. Nagu ma oma fb ajajoonel juba mainisin, koostan ma Erika luuleraamatut "Mu Eestimaa lõhn" ja lasteraamatut "TRIINU" mille illustreerimisega tegeleb Jana Kupits.

 Erika hakkas ilukirjanduslikke üllitisi kirjutama juba kaugel nõuka ajal, aga mingil hetkel hävitas oma luuletused, kuid nüüd läksid taas luuleväravad valla ning üheskoos Erikaga koondasime need kenasti ühte faili kokku ning varsti läheb käsikiri korrektuuri. Erika luule on lihtne, ka nn "tavainimesele" loetav, realistlik ja eluline, kohati ka kaootiline, mis pole luule puhul üldse mingi uudis. Nagu luuleraamatu pealkirigi ütleb, on selles Eestimaa lõhn lausa tuntav. Austades autori soovi, toimetame selle raamatu üheskoos, sest Erika ei taha, et toimetaja selle toimetaks, aga keelekorrektuuri teeb siiski professionaalne toimetaja.

  Lasteraamatu "TRIINU" kirjutas Erika Salumäe oma lapsepõlve ainetel, elust lastekodus. See on väga piltlik ja aus raamat, mille teema võib esialgu ehmatada, aga julgen väita, et tegu on väga hea raamatuga, mis sobib lugemiseks kogu perele. Ja kui kõik läheb nii nagu minema peab, sünnib kunagi sellele ka järg, või kirjutab autor TRIINU elust teises võtmes. Igal juhul saab sellest põnev lugemine.

 24. septembril möödub Souli olümpiast 30 aastat ja just selleks ajaks ilmuvad need 2 raamatut. Esitlused toimuvad kindlasti Tallinnas, Tartus ja Erika sünnilinnas Pärnus. Aga sellest kõigest juba hiljem.

* * * *

 Millega mina tegelen? Jah, juba on öö, aga ma teen tööd, ühe artikli tarvis ikka ja see tuleb täna valmis saada. Homme on tulemas fotosessioon läbi profifotograafi käe ja silma, sestap pean ennast ikka mingil ajal magama vedama. Jah, minust tuleb artikkel, aga sellest kirjutan ka hiljem.

  Eile olin edev ja selfitasin. No peale "Raamatu ja roosi" päeva oli energiat ülearu ja kukkusin edevuslaata pidama, et oleks mida vanadusepõlves vaadata. Loomulikult leivad need siin blogimaailmas ka oma koha.

 Täna (okok, juba eile) oli mõnus päev, nagu kõik päevad, peaaegu. Ahjaa, kallis Ave tõi mulle Egiptusest ninni-nänni ja nüüd on mul taas uus magnet kollektsioonis, lisaks pastakale, elevandile, käterätikule jne...Magnetite kollektsioon juba kasvab, hasart hakkab tekkima. Vot nii!

 Sattusin lõppeks kauplusesse "Sõbralt sõbrale" ja no, mine või hulluks, sinna oleks võinud tundideks ennast unustada, aga meil oli kiire, kuid näppu jäid ülinunnud klaaspudelid, mis leidsid koha Germo toa akende vahel. Kas teadsid, et tühi anum või pudel akna vahel korjab kokku negatiivse energia, ei lase kurjal silmal su ellu tungida? Nüüd tead! Jah, aeg-ajalt tuleb neid vee all loputada, anumaid ja pudeleid ikka.

 Ja kui kaupluse laes ripub laelamp mis on nagu sinule loodud, nagu ootaks sind, siis tuleb see endale soetada. Ma ammu unistasin, et mu toa laes oleks lehmakettidega vankriratas, nüüd sain kettidega antiiklambi ja olen üliõnnelik, jeee! Nii vähe ongi rõõmuks vaja! Ja siis te veel küsite kuidas ma suudan kogu aeg särada. Fotod galeriis.

 Nüüd aga kaon artiklisse tagasi, et homme värskelt fotole jääda.

Armastan!

Fotod:

punaste silmadega aga ikka rõõmus :)

pubekalik kommentaar: vaatan sind ;)

vaatame tõtt?

on öö ja tuju on megahea!

Ave tõi Egiptusest, ausõna :)

magnetikollektsioon aina kasvab...

üliarmsad värvilised pudelid Germo toa aknal

minu uus kullakallis nunnukas :)

minu pesa...

25. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Raamatu ja roosi päev Apollos

 Täna oli siis lõpuks see päev mil ma jõudsin "Raamatu ja roosi päeval." Eelmisel aastal haigestusin ja üleeelmisel tuli midagi ette, kuid täna olin kohal. Koos Papaga olime, sest juhtus nii, et Sven ei suutnud lihtsalt haigena tulla, täiesti arusaadav. Aga päev kujunes ausaks ja imeilusaks.

 Hästi armsad töötajad on Apollos, lisaks kõigele. Jäädvustasin nad ka pildile kenasti. Aitäh, head naised!

 Loomulikult ei saanud ma jäädvustamata jätta ka raamatuid, mida täna sai roosi vastu vahetada. Tänan meie kõikide nimel külastajaid rooside eest!

 Papa muidugi mängis kitarri ja laulis oma hitte ka. Oli väga kosutav neid üle pika aja kuulata. Aitäh!
Nagu näha siis riietusime meiegi Apollo klinediteenindajaiks ja mina naljatasin, et ma eelmisel aastal pidingi haigeks jääma, sest siis ma tõesti poleks sellesse tsärki ära mahtunud, aga täna mahtusin. Ja tunnen Papa Alari Jansoni kõrval ennast päris pisikesena, nii hea tunne.

 Mis ma siin ikka jutustan, aitäh kõigile kes tulid, olid ja nautisid! Ja Svenile tervenemist! Fotod kõnelevad.

 Ahjaa, armsale Juliale tänud kutsumast! Ja Getterile ka!

Fotod:

ja meie raamatute laua taga...

oma raamatutele tohtis ka reklaami teha ;)

laud meie raamatutega

vahaetusraamatud vol 1

vol 2

vol 3

vol 4

vol 5

vol 6

vol 7

vol 8

vol 9

armas Apollo töötaja Alina

kenad ja targad naised! :)

Papa naabrinaisega :)

meie roosid :)

reklaami peab ju ka reklaamima...

sellised lood siis...;)

olen nelja raamatu võrra rikkam

eriti kallis kingitus, 266 raamat kollektsioonis (pühendustega)

Papa vol 1

vol 2

vol 3

vol 4

vol 5

niisiis...

23. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Tere, mina olen Simba

  Tere, mina olen Simba. Juurtelt olen ubamulk, pärit Mulgimaalt, Abja-Paluojast ja tänasest olen ametlik pärnakas. Sündisin 1. märtsil, 2018.aastal, koera-aastal, kalade tähtkujus, aga ma olen ehtne Lõvi, sellest ka mu nimi-Simba.

 Kui ma Pärnu koju jõudsin, tundsin nagu oleks siin kogu aeg elanud. Minu perenaine Margit ja perepoeg Germo on mulle mõne tunniga nii armsaks saanud, et ma ei oska ilma nendeta (nende läheduseta) enam ollagi.

 Kui ma Mulgimaalt kohale jõudsin, oli mu kõht nagu pall, sest enne tulekut sõin korraliku kõhutäie hakkliha ja onu Aivar Krimm, kes mind autoga kohale tõi, pani kasti veel viinerit ka. See maitses ka hästi, aga kastis mulle üldse ei meeldinud, sestap magasin pool teed autojuht Aivari süles ja alguses mõtlesingi, et tema on minu uus peremees. Ja pirisesin ma vaid sellepärast, et kange kaka häda oli, aga uude koju jõudes leidsin kohe kakapoti üles ja peale kakamist läks tuju nii heaks, et hakkasin hirmsasti vaipu ja nende narmaid taga ajama, kuni lõpuks lausa kukkusin magama. Algul olin jahmunud küll, sest kakapotis polnud tuttavat lõhna ja see roheline potike lõhnas üldse liiga uuelt.

 Ma olen nii vapper ja julge, ei karda mitte kedagi, aga üks auto, mis akna tagant mööda vurises, suutis mind korraks ehmatada, kuid nüüd olen juba harjunud, armastan telekat ja peeglit vaadata ning naabrinaise Maarja toodud ronimispuul turnida ning hiir ja palli taga ajada.

 Kui ma just oma uute vanemate süles magada ei saa, siis sobivad mulle magamiseks ka köögi toolidel ilutsevad toolipadjad, pehmed ja armsad. Ja oi, oi kui suur pind on möllamiseks, lausa ligi 60 ruudune korter, mille uus emme Margit minu tulekuks kenasti lille lõi ja kevaduuendusi tegi. Mõistagi koos uute asjadega, mille mulle soetas.

 Mulle meeldib uue emme sääri mööda üles ronida ja Germo jalgu taga ajada. Aga kõht on mul siiani hakklihast nii täis, vaid piim mahub veel sinna. Jah, ma armastan piima väga!

 Niikui Margiti ja Germo suud matsuvad, märkan ma seda ja ronin neile kohe sülle. Mulle meeldib ka nende nägu ja sõrmi limpsida ning käpaga põske silitada. Aga praegu ma jälle magan, sest olen alles üle kuu vana tita ja väsin ruttu. Mind ei sega isegi raadio mis köögis mängib, vaid pliidiukse kriuksumine veidi ehmatab, aga siis vahetan külge ja magan edasi.

 Ärge tulge minu ega mu pererahva kallal norima, tulin siia perre selleks, et see on õige koht minu jaoks, mõjun epileptikust perepoeg Germole tervendavalt ja juba armastan oma pere samamoodi nagu nemad mind. Toakassi minust ei saa, sest elame esimesel korrusel ja elamisse on õhku vaja, sest me kõik vajame õhku, mis pääseb elamisse uste ja akende kaudu. Varsti hakkan ka õues käima ja millalgi kiibistab Margit mind ka ära.

 Minu uue kodu uued pildid ja mina ikka ka:

naabritädi Maarja toodud ronimispuu on nii nummi...

küll on mõnus mängida!

siin ma magan, köögis toolipadjal...

tema on minu sõber- Pipi-Pikksukk

perepoeg Germo ja minu tuba...

Germo toas vaatan ka mina telekat...

küll on palju ruumi emme Margiti toas hullamiseks!

küll ma need Nurrikud ka sealt riiulilt kätte saan!

ja sellel poolikul (käsitöö poolest) põrandalambil on hea turnida...

tupsrohtliilia võrsed.mu lemmarid!

21. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma