esmaspäev, 29. mai 2017

Jaansoni rada 32. päev

ma ausõna tunnen ennast absoluutselt hästi! :)

 Paar päeva ei ole ma blogimisele pihta saanud. Ühest küljest oli kirju nädalavahetus ja viibisime kaks päeva rajalt eemal. Aga selle aja sisse mahub ülipalju positiivseid emotsioone, mis alles ilmselt ka veel täna minus aktiivset elu elavad.

 Kohe meenub romantiline ööjalutuskäik Räämal linnulaulu kuulates, kus üks /tundmatu/ lind kisas üle teiste aina jutuub ja jutuub. Kes see olla võis? Ühesõnaga on mu elamine pidevalt rahvast tulvil olnud ja ka ise jõudsin mitmel korral külla, aga tegelikult ei ole see blogimise peaeesmärk. Teemaks on ikka rada.

 Tänaseks olen kaotanud 13,7kg. Möödunud nädalal langes kaal 700 grammi ja ma olen selle üle õnnelik, ausõna! Tänud ka komplimentide eest, kallid sõbrad! Neid tuli ukseist ja aknaist. Jätkuvalt olen ka seda meelt, et ei taha ühtegi intekat anda, sest olen oma tee alguses. Iga asi omal ajal. Asi on tahtejõus, mille puudust mule ei ole. Ja no enesetundes muidugi ka. Ma elan, sajaga!

 Täna läbisime 4 km, sest ei tahtnud peale kahepäevast puhkepausi kohe täistambiga liikuda, kuigi siiski liikusime intentsiivselt. Kohutav leitsak oli ja õhk kippus otsa saama, aga õnneks olid meil veepudelid kaasas. Liikusime kolmekesi, mina, naabrinaine ja Germo. Naabrinaine on ka tõsiselt ennast kätte võtnud ja see on tore. Lisaks on ka ülitore teada, et olen oma kepikõndimiste ja blogimistega paljudele eeskujuks, nagu ma viimasel ajal tagasisidet saan. Jah, näen ise ka, et mõnel blogil on lausa 1000 lugemist. Aitäh, et minusse usute ja meile kaasa elate, kallid sõbrad! Siit ka väike selgitus: Kui avate mu blogi ja viskab ette reklaame, ärge kartke neid, avage! nii teenin mina blogimise pealt kopikaid ;) Teie ei pea muud tegema kui reklaame avama ja uurima. Ja kui leiate midagi põnevt, võite tellida ka! Aitäh!

 Esimesed rabarberid said ka purki, kompotiks. Ühesõnaga üks samm on juba talvele vastu mindud ehk siis hoidiste hooaeg on minu poolt avatud. Jee!

 Tänaselt rajalt põikasime taas Avele külla, sest Merle tuli ju ära saata, et ta saaks taas suvel Pärnusse puhkama tulla. Praegu jäävad kohtumist ehtima ühisfotod, soojad ja armsad! Aitäh, kallid Merle ja Ave!

 Homme juba uued rajad kesklinna, kalli Emaag kokku saama!

Kõik rajale!

Kohustuslik fotogalerii:
esimene kompott valmis...
siis kui Ave ja Merle eile mind mulle koju jõudsid ;)
olen stradivalmis..
tähelepanu, valmis olla, start!
1 km läbitud...
2 km läbitud...
emotsioonid ikka päris laes, ega pilt ei valeta ju :D
ma ausõna suudan ennast vahel ka taltsutada 
ka Germo tunneb ennast hästi..
naabrinaine ja Germo...
kenad inimesed ;)
meie
hetk kuidas ma perenaist pildile sikutan ;)
meie
Kuu tänavalt Rääma tänavale j koju, sest Anneli juba ootas ;)


29.mai. 2017.a.
Vana-Rääma

reede, 26. mai 2017

Taas Kabristes nurmenukutamas


 Nagu ma hommikuses blogipostituses mainisin, et Anneli tuleb, tuligi. Tuli ja varastas meid Pärnust ära ning sõidutas Kabristesse. Õnneks jõudsime nurmenukutama suhteliselt viimaseks ajaks, sest nurmenukud saavad kohe õitsenuks. Aga midagi me saime siiski.

 Kui hea on vahel sattuda maale, lillede, lindude, loomade ja liblikate keskele, eemale linnamürast, vaikust kuulama. Tõsi küll, sääsed-va paharetid tahtsid meid nahka panna, aga off päästis lõpuks.

 Perekoer Tessa oli ka meiega kenasti pundis, sest me ju ka grillisime pisut. Anneli pakkus meile Riistasinappi. Heh! Kummaline eksole? Selline meemaiguline, suhteliselt magus sinep maitseb  siis Lapimaal (kus Anneli 8 kuud aastas elab) liharoogade kõrvale. Ega väga viga ei olnudki. Aga Hiiumaalt pärit küüslaugusalat oli parem.

 Kui meie Germoga läksime nurmenukke korjama, tuhises perenaine mööda aeda ja niitis muru. Uue kasvuhoone kiitsime ka heaks. Kahjuks polnud minu lemmikmaja, vana aita enam alles, aga seakünadest tehtud lillealused olid ausad ja ilusad.

 Hing ja ihu on kosutust tulvil, meeleolu on üles ja värske siiani. Jõudsin isegi veel Maarjat, Küllit, Sassi, Leenat ja Natalit võõrustada. Nüüd hakkab see tegus ja emotsionaalne päev õhtusse jõudma. Ja tead Papa, ma sulle teen, et panid mind veel elu kiiremaid liigutusi tegema ;)

 Aitäh, kallid sõbrad imelise päeva eest!

Homme näeme, rsk!

Fotogalerii:
Nurga talu Kabristes
...
armas Tessa
perenaine oma valdustes...
Germo ja rehekivi
ilus...
ilus...
perenaine tööhoos...
Germo istub...
nurmenukud...
omast arust tegin endast ja Germost endli ;)
ma kõnnin mööda lõputut teed...
TuleEit...
klaaskann värske kevauveega sulandub vana laua mustrisse...
Germo teeb sporti..
ja üks väike tšill-grill kuulub päeva juurde...
väga hea taimetee
riistasinappi
head isu!
aitäh, kallis Anneli meid võõrustamast!
peotäis vitamiine...
kuivavad...

26. mai. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 31. päev


 Täna läks mul uni juba kell 7.58. Ma pole enam poolteist nädalat lugemislainel, seega jään varem magama, no ühest või kahest. Muidu jäin tavaliselt neljast või viiest alles. Lugesin 4 kuuga läbi 35 raamatut ja ilmselt selleks kevadeks sai mõõt täis. Sügisel hakkan edasi lugema. Poolikuks jäi Sofi Oksaneni raamat "Kui tuvid kadusid."

 9.15 olime juba rajal. Võtsin aega, 3 km sai läbitud poole tunniga, ehk siis 1 km kepikõnnin 10 minutiga. Täna läbisime 6 km ja 5 km nendest sai teha tempokat kiirkõndi ning viimasel kilomeetril tegin nn sirgejalakõndi, ehk siis astusin täistallaga (nagu põlved käiks taha poole) ning sirge jalaga. Ehk hakkab see mu sangasid vähendama. Ausalt öeldes on puusad natuke väsinud, aga see on mõnus väsimus.

 Õpetan Germot kepikõndima. (Kuna mu blogisid loevad paljud võõrad kes ei võibolla ei mõista miks ma suurt, 24. aastat meest õpetan, siis teadmiseks, Germo on ajukahjustusega. Ta ei loe, ei kirjuta...jne...sündis tervena, aga peale raskekujulist meningiiti haigestus). Temaga saab nalja nabani. Ühesõnaga mina üritan teda õpetada üks-kaks-üks-kaks-üks....aga tema loeb numbreid ja astub üks-kaks-kolm....üks-kaks- kolm...ja rütm läheb sassi. Samas kui ta mind ahvib (ahvi-aasta väljalase on ta ka) siis tulevad tal sammud täiesti õigesti välja ja astub kenasti rütmi ka. Kuid tubli on ta ka mul, peab vastu. Täna isegi kimas minust eespool. Ühesõnaga Germol on ka vaja kaalu kaotada, talvega on suur kõht ette kasvanud ja kuna ta põeb ka epilepsiat siis kaalu suurenedes ka rohud jäävad nõrgaks jne...

 Alustasime ikka keklinna silla juurest, sest ilm on super! Aga Sõudeklubi nurgalt, ehk siis Kuu ja Rääma tänava nurgalt keerasime Rääma tänavale. Kui kunagi põgenesime sinna tuule eest siis täna oli varjulisemat kohta vaja, sest kohutavalt palav hakkas ja selleks ajaks olid veepudelid ka juba tühjaks joodud.

 Meeleolu ja enesetunne on nii head, et liigutaks mägesid paigast. Ehk liigutangi, sest Anneli tuleb ja ma ei te amis tal (meil) veel täna plaanis on.

Kepikõnd on tervise heaolu pant!

Kohustuslik fotogalerii ka:
vaim on minekuks valmis...
jõgi sillerdab tohutult ilusalt...
Germo ja jõgi
1 km läbitud
2 km läbitud
Germo ja Päike üheskoos sillal
3 km läbitud
tagasiteel Sõudeklubi poole...
...
Kuu ja Rääma nurgal
ja 1 km koju veel..

26. mai. 2017.a.
Vana-Rääma