reede, 19. mai 2017

Jaansoni rada 27. päev

Germo ja mina täna rajal

 Täna läbisime raja kolmekesi ja pikkuseks tuli 6,5 km. Naabrinaine oli ka meiega ja sai tehtud suur ports pilte kus ka mina üleni peal. (paljud pidevalt küsivad pilti minust, aga ma selfitades ei oska ja Germo ei oska ka pilti teha)

 Tagasi tulles tabas meid kohutav joogijanu ja me keeldusime edasi liikumast. Ave oli meile nagu kiirabi, tuhises kohale ja võõrustas meid lahkelt. Ja Ave, suur tänu kõnnikeppide eest! Germo istub praegugi oma toas diivanil, kepid kõrval. Eks nendega käima õppimine vajab aega ja ruumi, aga küll ta ära õpib. Ja tänud kohvi ja kommi eest!

 Tegelikult algas tänane hommik mulle mitte just kergelt, kuna mind äratas kõne kus paluti Arvo Kukumäele järelhüüe kirjutada, kasvõi luuletuse näol. Ajasin ennast voodist välja ja mõne minuti pärast hakkasiki midagi paberile jooksma, aga jäi lõpetamata. Ehk saan sellega hakkama, kuigi see on suur töö ja vastutus. Tellija lubas ise järelhüüde set(u)o keelde tõlkida.

 Ja siis nägin köögi aknast naabrinaist liikumas, kes oli rajale minemas. Leppisime kokku, et lähme 40 minuti pärast ning ma olin sunnitud Germo äratama, kuigi ta magaks vähemalt kella 11-ni.

 Õhtul netti avades avastasin, et mu sünnitusvaludes romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" esikaas on kenasti valmis saanud ja algatasin ettetellimuskampaania, kuid sellest kirjutan juba eraldi blogi.

 Enesetunne on ülihea, kuigi Sõudeklubi juurest (ujumiskohast) tulles lõi sääremarja väike kramp, mis kohe iseenesest möödus, ei vajanud massaaži ega midagi. Liigeste ja lihastega on ka kõik ok. Hommikul rajale minnes oli natuke raske tunne, puhitsus keres, kuid ehk oli see juustusaia söömisest kohvi kõrvale. Rada ravib kõik terveks, nii kadus ka ajapikku puhitsus ja olemine läks kergemaks.

 Kena reede õhtut!

Kohustuslik fotogalerii:
meie
1 km läbitud..
Sõudeklubi juures...
...
2 km läbitud...
...
...
Germo ja naabrinaine
3 km läbitud...
...
...
Germo...
Ave kodus...
Germo Ave terrassil
Ave ja Miisu
Ave ja Miisu
Miisu
Miisu
Ave öökapi raamat :)
Ave pusib Germole kingitud (tema poolt) keppide randmepaeltega
õnnelikud mõlemad :)
Ave ja Germo
Germo praktiseerib
kilomeeter veel koju...

19. mai. 2017.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 18. mai 2017

Jaansoni rada 26. päev


 Tänane rada jäi 3 km pikkuseks. Ju siis pidi nii. Vähemalt käidud sai ja ma pole üldse õnnetu kui mõnel päeval läbin vähem kilomeetreid. Ja pole ma ka üldse õnnetu, et sõber, kes meid 3 kilomeetri pealt rajalt maha rebis (itsitsn, sest see on otsene rebimine), kostitas meid viineripirukatega. Jah, üle pika aja sõin 2 viineripirukat ära. Jätkuvalt söön kõike.

 Olen nüüd rajal käinud 5 päeva jutti. Homme lähme igal juhul veel ja ehk teen laupäeva ja pühapäeva rajavabaks. Samas juba see kui olen päeva rajalt eemal olnud, tekitab süümekaid. Tekib selline tunne nagu oleks koolist poppi pannud. Ausalt. Ja iga päevaga aina enam unistan rulluiskudest.Aga targemad räägivad, et unistused on määratud täituma ;)

 Ühele unistusele olen taas sammu võrra lähemal, sest täna läks trükki mu kolmas romaan "Westoffhauseni häärberi saladus," mis ilmub "Heli kirjastuse" kaudu. Olen ise väga põnevil ja usun, et pakun selle raamatuga ka lugejatele põnevust.

 Sellise pilves ilmaga on mõnus rajatada ja tavaliselt oma higistamise higistangi ma ära kolmel kilomeetril. Katsun nädalavahetusel kaalul ka ära käia kuna mulle tundub, et kaalul on rohkem (vähem) kui elu. Olgu, olgu, mul on nii hea olla, aga pean hakkama uusi riideid endale (juba!) muretsema, sest kõik püksilised nõuavad juba rihma.

 Ettevaatust, rada on tigusid täis! Sellist slaalomkepikõndi tuleb teha, et mitte neid laiaks astuda!

Nüüd lähen oma lastekat edasi kirjutama, tunne on selline ja tavaliselt tunne ei peta. Kipitab, kibeleb ja kiratseb.

 Head kalapäeva!

Kohustuslik fotogalerii:

"paigatud" rada aina vajub jõkke....
1 km läbitud...
müstilised puud hakkavad lõpuks lehte minema...
2 km läbitud...
teod rajal...
sild...
3 km läbitud...
Elleni pagariäri


18. mai. 2017.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 17. mai 2017

Jaansoni rada 25. päev+Anneli sünna+uus tass

Germo koos armsa Riinaga

 Täna on üks müstiline päev. Hommikul tegi meile äratust armas Anneli, kellel on täna sünnipäev. Nii algaski meie hommik üllatusega, sest Anneli tuli kookide, karulaugusoola ja kohviga. Ühesõnaga hommik andis paraja energia- ja kalorilaksu seega rada lausa karjus meie järele. Aitäh, kallis Anneli ja imelist sünnipäeva jätku!

 Peale Eve võõrustamist läksime rajale. Kuna mu maailma parim sõbranne Jaanika aitas mul pedomeetrit mõista, paningi selle endale külge. Algul oli plaan 4-6 km täna kepikõndida, aga lõpuks läbisime 8 km. Viiendal kilomeetril tegime pausi ja peale seda pedomeeter keeldus samme ja kilomeetreid lugemast. Ilmselt ei tohi üldse pausitada, aga ma ei taha üle pingutada ja pausitan ikka. No kui just 4 km-t ei kõnni, siis tõesti pole vaja puhata vahepeal. Aga katsetan homme uuesti.

 Kuuendal kilomeetril mõtlesin armsa Riina peale, sest kirjutasin talle fb-sse eile õhtul kirja ja hommikul ma arvutit ei avanudki. Teadsin, et Riina viibib veel teatud päevad Pärnus ja tahtsin niiiii teda kallistada. Telepaatia juhatas meid rajal kokku. Ausõna. Hetk peale temale mõtlemist pidin ma infarkti saama, sest Riina jooksiski vastu. Fotojäädvustus on ka olemas. Nii me kolmekesi kahte ja poolt kilomeetrit koduni läbisimegi. Küll oli armas kohtumine! Ja siirad ning suured tänud imeliste Mehhiko kivide ja uue tassi eest! Mul on nüüd hea tuju kogu õhtuks.

 Nagu ma maininud olen, et uue romaani kaaned said valmis, jah, läheb teine varsti trükki ja juba juunis tuleb soe sai ahjust. Ilusad kaaned ja ilus kujundus. Ja toimetaja ennustab suurt müügiedu ka. Nüüd algab kärsitu aeg, aga rakendan endiselt oma energia rajale. Otsustasin, et käin rajal esmaspäevast reedeni ja kui tuleb tunne ka nädalavahetusel minna, lähen. Enesetunne on ülihea ja riided jäävad aina suureks. Minge rajale!

 Ma usun, et paljudele naistele ei ole võõras teema, et ülekaalulistel ja alakaalulistel jäävad päevad ära (mehed ei pea lugema!), ülekaalulistel on munasarjad rasvunud jnejne...Ühesõnaga kepikõnd on juba selleks hea, et toob tervise tagasi. Kuna see on mu avalik päevaik siis kirjutan kõikidest asjadest avalikult. Võin täna ütelda, et tänu kepikõnnile on ka mu menstruaaltsükkel taas paigas, mis streikis juba ammu. Enam pole mul hiigelsuurt (nagu) rasedakõhtu mis takistas lausa kummardamist, kingapaelte sidumist, sokkide jalga panemist jmm...

Teie tervis on teie endi kätes!
Alustage kepikõnniga juba täna ja saate oma tervise tagasi!

Kohustuslik fotogalerii:
sünnipäevalaps Anneli
hommikune energialaks täna
...
Nurga talu karulaugusool, hind vaid 5 eurot! Anneli müüb
rajale minekuks valmis...
pedomeeter rinda..
Germo raja alguses..
2 km läbitud...
3 km läbitud...
4 km läbitud...
peaaegu 5 km läbitud. Germo puhkab lemmikohas...
mina  5 km....
meie...
rada...
Kuu tänava nurgalt keerasime Rääma tänavale..
armsa Riina nopitud kivid ja ostetud tass Mehhikost...

türkiiskivi Vaikse ookeani rannikult, Mehhikost. armas Riina tõi
türkiiskivi teiselt poolt....(ohh, ma olen nii õnnelik!) :)
Ingridi toodud küünal, Maili toodud purk ja Riina toodud kivid
Germo ja Zorro on ka rõõmsad :)
riided on suureks jäänud, isegi Zorro ehmatas :D
meie pesamuna Zorro

Vana-Rääma
17. mai. 2017.a.