Tänane rada jäi 3 km pikkuseks. Ju siis pidi nii. Vähemalt käidud sai ja ma pole üldse õnnetu kui mõnel päeval läbin vähem kilomeetreid. Ja pole ma ka üldse õnnetu, et sõber, kes meid 3 kilomeetri pealt rajalt maha rebis (itsitsn, sest see on otsene rebimine), kostitas meid viineripirukatega. Jah, üle pika aja sõin 2 viineripirukat ära. Jätkuvalt söön kõike.
Olen nüüd rajal käinud 5 päeva jutti. Homme lähme igal juhul veel ja ehk teen laupäeva ja pühapäeva rajavabaks. Samas juba see kui olen päeva rajalt eemal olnud, tekitab süümekaid. Tekib selline tunne nagu oleks koolist poppi pannud. Ausalt. Ja iga päevaga aina enam unistan rulluiskudest.Aga targemad räägivad, et unistused on määratud täituma ;)
Ühele unistusele olen taas sammu võrra lähemal, sest täna läks trükki mu kolmas romaan "Westoffhauseni häärberi saladus," mis ilmub "Heli kirjastuse" kaudu. Olen ise väga põnevil ja usun, et pakun selle raamatuga ka lugejatele põnevust.
Sellise pilves ilmaga on mõnus rajatada ja tavaliselt oma higistamise higistangi ma ära kolmel kilomeetril. Katsun nädalavahetusel kaalul ka ära käia kuna mulle tundub, et kaalul on rohkem (vähem) kui elu. Olgu, olgu, mul on nii hea olla, aga pean hakkama uusi riideid endale (juba!) muretsema, sest kõik püksilised nõuavad juba rihma.
Ettevaatust, rada on tigusid täis! Sellist slaalomkepikõndi tuleb teha, et mitte neid laiaks astuda!
Nüüd lähen oma lastekat edasi kirjutama, tunne on selline ja tavaliselt tunne ei peta. Kipitab, kibeleb ja kiratseb.
Head kalapäeva!
Kohustuslik fotogalerii:
 |
| "paigatud" rada aina vajub jõkke.... |
 |
| 1 km läbitud... |
 |
| müstilised puud hakkavad lõpuks lehte minema... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| teod rajal... |
 |
| sild... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| Elleni pagariäri |
18. mai. 2017.a.
Vana-Rääma
