Oktoobrilapsest, pioneerist, komsomolist....noore naiseni

mina 1. klassi Metsapoole 8-kl koolis. Autahvlipilt

mina 5. klassis Koonga 8-kl koolis

  Nagu ma ennegi maininud olen, algas minu koolitee Metsapoole 8-kl koolis, Pärnumaal. See siin on autahvlipilt, mida käisime toona tegemas Salatsgrivas, Lätis. See oli lihtsalt lähemal, kui Pärnu.
  Täna Lõpel ema juures käies pildistasin vanu pilte maha, mida mul endal kahjuks enam ei ole. Nostalgia seegi omaette. Sellel pildil olen oktoobrilaps, aga märki pole kahjuks näha. Ja juuksed on siin mul juba lühikesed, kuigi enne kooli olid need pikad ja lokkis. Elasin Metsapoole internaadis, kuna koju oli pikk maa ja tollel ajal olid paljude koolide juures internaadid (tänapäeval õpilaskodud)  ja mul ei olnud pildistamise tarvis kaasas valget särki, mis toona oli pildistamiste ja pidulike ürituste puhul kohustuslik, seega on mul sinine särk seljas, koolivormisärk. Me kandsimegi toona koolivormi.

  See pilt on juba tehtud aastaid hiljem, siis, kui olin ustav pioneer :) Nagu näete, ei ole ma isegi pildistamise jaoks kaelarätti (kalstukki) kaelast ära võtnud. Mäletan selgelt selle pildi tegemise aega. Toona olid selles formaadis (kuus korda üheksa) fotode tegemised väga moes. Panin toona koolist poppi, et sõita Pärnussse fotograafi juurde. Olen pildil 11. aastane kooliplika. Nüüd võib ju popitamisest rääkida. Onju? :) Kuigi mu toonane klassijuhataja Aivar Vorman on mu facebooki sõbralistis ja võib seda lugeda ;) Aga vanad pildid on armsad, viivad ajas tagasi.

mina 8. klassis Koonga 8-kl koolis

  No ja siin olen ma juba eeskujulik komsomol, kuigi taas märki ei ole näha. Käisin Pärnus fotograafi juures nn erariides ;) Aga salaja ütlen, et kõrvarõngaaugud olid mul juba viiendas klassi kõrvas, ise tegin, haaknõelaga ja lausa augusti kuus, ei läinud midagi mädanema. Aga koolis sain peapesu, kästi kinni kasvatada, range värk oli toona. Peale minu ei olnudki kellelegi kõrvarõngaauke veel. Kasvatasin ma jee! :)
  Need roosad vahtralehtedega kõrvarõngad olid mu lemmikud, kuigi koolis neid kanda ei tohtinud. Mul olid küll suured juuksed ja pisemad kõrvarõngad ei paistnud nende alt välja, aga õpsid olid ikka haisu ninna saanud ja sain sugeda. Aga ma olin kaval, võtsin juukseharja pii ja panin kõrva ;) Toona ju erilist kõrvarõngaste valikut ei olnud.
  Ja järgmine pilt on tehtud siis, kui olin 20 aastane, enne laste sündi. Kaalusin siis lausa 68 kilo. Vaadake milline tupeeritud soengute mood toona oli :) Mul ei olnud vaja isegi lakki kasutada, tupeerisin oma pahmakat veidi ja soeng missugune. Olid ajad- olid majad!
  Aga peale laste sündi sain suureks, sain emaks ja olen seda siiani ;) Kerge tulema, raske minema. Selline ma kord juba olen. Mis seal ikka. Parem piiluge saledat mind ja hämmastage :D

20 aastane mina, enne emadust...

7. august. 2015.a.
Mai

Lõpel, armsa Ema 80. juubelil (hilinemisega) käidud.

Minu armas Ema (80) ja minu vanem poeg Germo (22)

 Siis, kui Pärnu on ülerahvastatud ja autosid ning muidugi ka rahvast aina lisandub, sõitsime meie pojaga hoopis maale, Lõpele, tagant järgi Ema 80. juubelile. Siit pildilt vaadates tundub ema lüheldane, aga tegelt on mu poeg 1.98 cm pikk. Mõned tunnid vesteldes kadusid linnulennult. Lõpel käies tuleb alati nostalgia peale, kuna elasin ja töötasin seal kunagi. Nimelt oli minu esimene töökoht Lõpe lastepäevakodus "Miki", millest on siiani helged mäletsused. Lõpel asus toona kolhoosikeskus ja ülisuur regiooni lasteaed, kuhu käisid lapsed Ahastest, Koongast, Oidremaalt jne...Ikka 30 last oli rühmades.
  Kahjuks on tänaseks paljud Lõpe majad inimtühjad ja suured paneelmajad vaatavad kurbade silmadega vastu. Olid ju kunagi ajad, mil sinna oli isegi raske korterit saada. Ilusad ja avarad kolmetoalised korterid on lausa kahe rõduga. Kadusid kolhoosid ja sovhoosid, kadus ka aktiivsem elu. Inimestel ei olnud tööd, mindi linna parimatele jahimaadele jne...
  Kuid kõle ja tuuline Lõpe ei ole enam. Puud ja põõsad on ikka nii suureks kasvanud ja lisanud külale palju loodusilu. Kahjuks ma ei saanud käia selle kuumusega Ema aiamaal piilumas, aga kena lillepeenar maja ees paitas küll silma. Ja lilleilu on ka alati Emal kodus olemas, nagu pildiltki näha.
  Armsa Ema juubelil ära käidud, seega võin suvega rahule jääda :)
  Ja loomulikult tegelin ka mõned pildid ajast, kui olein koolilaps. Aga sellest juba järgmises blogi(mise)s :)

minu vanem poeg Germo ja mina Lõpel Ema juures

 Ja üks väike jäädvustus ka, kui Germo jõudis linnapiirini. Minu jaoks on sellel Pärnu piiril eriline tähendus, ärge küsige miks, ma ei reeda ;)

Germo linnapiiril



7. august. 2015.a.
Mai

Kivipuravik

 Tänaseks on minu loodud luuleklubi "Ahjusoe luule" (facebookis) 6 aastane. Aeg- ajalt korraldan(me) seal päevi mil autorid võikas kirjutada teatud žanris luuletuse, et ei läheks üksluiseks ja igavaks. Praegu on niigi suhteliselt luulevaene aeg seal, kuna inimesed kirjutavad vähem, suvi saabus ju. Ja pealegi võiks luuletaja katsetada kirjutamist ka erinevates luuležanrites.
  Kahjuks (peale minu) said täna sellega hakkama veel vaid Jaak Känd ja Natali Mereäär(Tulihobu)Neile pühendan ka selle soneti. Aga päev pole veel õhtas ;)

KIVIPURAVIK

seal metsaääres keset kive kände

ta pesitses üks priske puravik

ta oli lühike ei üldse pikk
kuid tuli inime` kel` pihus ämber

ja uskuge või mitte hääletämber
mis kostus kivipuraviku suust
ja kajas läbi metsa lihast luust
see oli nõnda kiljuv ja nii lämbe

kui teda paigutati ämbri sisse
siis väike seenik tõstis kaabu peast
et eristada halba aimu heast

kui inime`vaid puhus õhulosse
sõi seesesoustist endal vatsa täis
ja süüdimatult norisema jäi

06.08.2015.a.
Mai

Kuidas ma endale uued ketsid sain

siin need on, minu kaua oodatud kaunikesed! :)

No, pean selle ikka ju blogisse ka lisama ;) Aga vaadake, tasus osta. Minu kaunikesed.


Tulin mööda tänavat, kui nägin ühe second hand poe aknal roosasid ketse. Astusin poodi, aga mul ei olnud nii palju sularaha kaasas, kui nende eest taheti. Kaalusin mida teha ja kogemata jäin noore müüjanna ja ühe eakama daami juttu pealt kuulama. Müüjanna mainis, et läheb edasi õppima, kõrgkooli, kuna õpetaja olla ütelnud, et tal on väga hea pea, et peab tarkust taga nõudma minema. Tubli tüdruk, mõtlesin endamisi. Ei tahtnud kohe nende vestlusse sekkuda, aga mul oli bussile minekuga kiire. Astusin müüjanna juurde, ketsid käes ja küsisin, et kas alet saab. Tema vastas, et ei saa. Küsisin, et kas kinni saan neid panna. Tema vastas, et saan. Siis küsis ta mu käest, et kas Margit kirjutatakse tugeva k-ga? Heh, ma ei teadnudki, et meie keeles on ka nõrk k olemas. Tark tüdruk tõesti, avas vähemalt mu silmad. Mina õppisin ju nii ammu koolis ja meie ajal olid g ja k ;)


5. auguslt. 2015.a.
Mai

Siis, kui kaugeltnurga mehed Pärnut väisavad

muusik ja poeet Jaan Tammsalu Valgast

 Pakun, et aasta oli 2009, kui me Jaaniga Mai Rockiklubis esmakordselt trehvasime, kuhu tema oma bändiga esinema tuli, aga mina kiirustasin minema ja reaalselt tutvuda meil tookord ei õnnestunud. Toona korraldas veel Pärnu elav legend Aadu Sitapea Mai Rockiklubis pungiüritusi ja mina läksin tegelikult punkbändile M.A.A (kus mu sõbranne Annika Lainela trumme tagus)"näppu viskama". Aga kiirustasin sealt edasi "ühte kohta" ja ei saanud seega lõpuni õhtut nautida. Virtuaalmaailmas aga olime Jaaniga suhelnud ammu enne.
  Pärnu Rahva Raamatu kohvik PIANO on juba saanud läbi aastate lemmikkohaks, kus tihti käin teed või kohvi joomas loomeinimestega, nii oleme ka Jaaniga seal kokku saanud. (tõsi, täna juhtus see lausa tänaval). Leppisimegi sellel korral ka seal kohtumise, peale minu tööpäeva lõppu. Leidsin ju hiljuti raamatukastist mõned pärnakate punkluulekogumikud "Sõnaga Näkku" (2012) ja Jaan oli sellest ammu juba huvitatud. Nii ta selle omanikuks saigi. Muide, poes on need läbi müüdud, vaid minu käest on veel 3 raamatut saadaval!
  Ja lisaks kõigele suundusime Jaani ja Margitiga burgerirestorani "Diner" lõunatama ja mina sõin täna esmakordselt seal burgerit. Võin ütelda vaid kiitvaid sõnu, kuna eriti hästi maitses burgeri mahedast veiselihast tehtud pihv, mida teiste burgerite pihviga ei anna võrrelda, ei maitselt, ega suuruselt. See on siiralt hea ja värske. Soovitan burgerihoolikutel sinna sööma minna :) Ma ise küll ei ole burgeriusku, aga seal on tõesti head söögid.

andsin Jaanile loa sellest raamatust mõni punkluuletus viisistada ;) olgu mainitud, et selles raamatus (erinevalt SÕNAGA NÄKKU 2 raamatust) on avaldatud ehe punkluule ja osad on tänaseks viisistatud ka.

Jaani ja Margitiga Dineris

4. august. 2015.a.

Mai

Minu uus romaan "Rist teel" lööb laineid!

20 päeva tagasi nägi ilmavalgust minu teine romaan "Rist teel", mis eile oli veel müügiedetabeli (Eesti autorid) TOP 36. aga täna on tõusnud juba 12. kohale. See on autorile ikka puhas rõõm. Olen käest müünud ära 16 päevaga ligi 70 raamatut ja umbes 30 on veel minu käest otse ja pühendusega saadaval, vaid 15 euro eest! Postiga saates tahan 17 eurot. Täna käisin ka Pärnu Rahva Raamtus piilumas ja alles oli vaid 2 raamatut.

Pärnu Rahva Raamtus veel vaid 2 raamatut müügil!

Siit on ka näha, et müük läheb hästi, kuna vaid 2 raamatut on veel alles. Praeguste andmete järgi esitlen oma raamatut (koos Alari "Papa" Jansoni raamatuga "Sõnaviisi" 19. augustil, kell 17.00 Rahva Raamatus), kuid veel ei ole asi lõplilkut paigas. Aga esitlus Pärnus tuleb kindlasti. 

keerleb, pöörleb....:)




4. august. 2015.a.
Mai

Öö närib vaimu...

...

öö närib vaimu

nagu pankreatiit

kõhunääret

pigistab valuvöö

ümber puhitab
rõhitseb ja karjub
valude küüsis nagu
esmasündinu kes ei
taju veel õiget
maailmavalu

kes ei näe oma
beebisilmadega
kardinate taha ega
hooma ajuvabadust
mis parimatelgi
päevadel sagarate
vahel turnib

aga hommik tema
vaatab süütuil silmil
vastu nagu süüdimatu
kes oma tegude suurust
määratleda ei oska
nagu narr kes jääb
narriks ka siis kui
rüü õlgadelt viskab

aga päevakoer roomab
ei ole temal aimu
närivatest öödest
ei saa tema osa inimkonna
valust sest ta saab tiivad
ja lendab minema nagu
aeg mis vaid pitseri
ellu jätab kordumatu ja
eriskummalise

katsu sa siis looduse
andidega ühte sammu
astuda


04.08.2015.a.
Mai

Tasside kollektsioon!

Täna sain oma tagasihoidlikku kollektsiooni juurde esimese Soome (Soumi) logoga tassi. Aitäh, Merike Kill selle eest! :)
  Endiselt kogun tasse. Aga 25 euroseid tasse ma siiski osta ei jaksa. Oli kuulda, et Soomes on ka paljud tassid selles hinnas. 10 eurot käiks veel tassi eest välja, aga...
  Ja endiselt panen rõhku linnade, külade ja riikide logodega tassidele. Muidugi on ka oodatud huvitava disainiga tassid. Soomes Kirbu turul pidi selliseid palju liikuma. Tass ei pea olema täitsa uus, aga ta peaks korralik olema.
  Ka mu 3 raamatut (üks Virtuaalmees ja 2 Rist teel romaani leidsid uued kodud täna) Suured tänud Merike Kill ja Katrin Kokk! Lisan siia oma tagasihoidlikust kollektsioonist ka mõned pildid. Neid on täna 11.

3. august. 2015.a.
Mai

"Igal oma saatus"- Anneli Lamp

Luuleraamat "Igal oma saatus"

Poetess Anneli Lamp

Ilmunud on poetess Anneli Lamp´i uus luuleraamat "Igal oma saatus", millele oli minul au kirjutada eessõna. Raamatut endal mul veel ei ole, aga saan selle omanikuks 9. septembril, kui sõidan Toilasse esinema. Kes tahab sellest osa saada kellega ma seal esinen ja mida teen, see tulgu kohale :) Minu järelsõna sellele ilusale ja üliromantilisele luuleraamatule on siin:

Autori käsikirja lugedes, hakkavad enamus tema luuletustest laulma. Folgirütmis laulma. Anneli kirjutab erinevaid luuležanre, mis tänapäeval kipub haruldaseks muutuma. Enamus tema luuletustest on klassikalised riimi- ja rütmiluuletused. Noorema generatsiooni esindajatele võib see "libahuntlik" temaatika pisut võõrastav olla, aga seda enam tasuks seda raamatut lugeda. Lembelüüriline loodusluule, mis põimub vanavanemate tarkusenootidega, kipub hääbuma, kuid sellest raamatust seda kohe kindlasti leiab. Anneli luule on metafooririkas ja autor kasutab julgelt ka fragseologisme, mis on ka kaasaegses luules harva esinev nähtus. Tema luulest ei puudu ka marieunderlikud, poeetilised epiteedid. /kibuvitsaokstel õitseb leevikesi/ päike läheb veriselt looja/. Autori looming on sensitiivse alatooniga. Tema flirtimine loodusega on pehmelt üteldes erootiline, ürgnaiselik. Kohati ülimusikaalne noot, mis Anneli loomingust läbi käib, võib lugejale küll kauge ja võõras tunduda, kujundid ja kompositsioonid tervikuna viivad lavalaudade kardinate taha, aga poeetilisus kompenseerib selle kauguse. Anneli Lamp oskab ka üllatada oma sõnamängulisusega. Raamatus leidub ka metafüüsilise luuleleide. Patriotistlikud valuhüüded viivad kohati lugeja silma veekalkvele, kuid eestlaslikud kujundid /kuresaapad/ kamakäkk/ samas manavad suu muigele. Nendest on palju vahetut ja siirast äratundmisrõõmu. Mulle väga meeldib ka selle raamatu dünaamilisus, see vaid rikastab lugejat. Soovitan siiralt endale see raamat öökapile muretseda! Poetess ja kirjanik Margit Peterson

järelsõna minult

3. august 2015.a.
Mai

Pärnu Gildipäevad 2015.a.

põnevaim leid Gildipäevadelt...

   Laupäeval, 1.augustil käisin minagi tiiru Pärnu Gildipäevadel. Kahju on sellest, et müüjaid oli väga vähe ja seega valik ka väike. Isiklikult ootasin sealt enamat. Mina muidugi läksin sealt otsima puidust ehteid, mida oskab kõige paremini valmistada Pärnumaal elav meistrimees Ilo Kinksaar, aga ka teda ei olnud müümas. Mäletan, et aastate eest oli kogu Rüütli tänav müüjaid täis ja valik oli kordi suurem ja ahvatlevam. Kahjuks jäävad iga aastaga Gildipäevad kuidagi kiduraks...
  Põnevam leid oli kanneldelaud, kus lisaks kanneldele müüdi ka akordioneid, hobuseraudu jne...Müügimees võlus pillist isegi kohapeal lugusid välja. Veel olid huvitavad vildist kunstitooted ja vanaaegsed pirrulambid, mis olid uue kuue saanud. Tahtsin ühte ka endale 15 euro eest muretseda, aga plaanid muutusid siis, kui läksin raha tooma. No ja muidugi eriliselt tuleb tänada Maarja Magdaleena Gildi rahvast, kelle andekad käsitööd pilke püüdsid.

noortebänd TORI HOBUNE

  Seega Alari "Papa" Jansoni ja "Tori Hobuse" etteaste olid minu jaoks kõige meeldejäävamad nendelt Gildipäevadelt.

Ave Mürel ja Alari "Papa" Janson




Loodan siiralt et traditsioon jätkub ja Gildipäevade iseloom muutub selliseks nagu aastate eest! Meil on nii osavaid käsitöömeistreid. Ühega rääkisin ja tema kurtsi, et üks põhjus miks inimesed müüma ei tule on see, et Gildipäevad toimuvad täiesti valel ajal, kuu lõpus ja teise alguses, siis kui rahval ei ole raha. Ei ostate aga tahetakse kallist kohatasu.


Minu jaoks muutis muidugi päeva rõõmsamaks õega kokku jooksmine Rüütli tänaval (kui läksin lambi ostukas raha välja võtma, kuid jutu jätkus kauemaks kui kauaks ja lamp jäigi ostmata)

minu armas õde Malle, kes taas Soomest Eestisse tagasi paari päeva eest kolis.



Ja õhtused retked ei kuulu avalikustamiseks! Sinna sisse jäävad sõprade ajas lihagrillimised, Tammistesse sõpradele külla sõit ja ühes kohas käimine :) Aitäh imelise päeva eest teile, kes selle mulle imeliseks tegid! :)



2. august. 2015.a.
Vaeste Patuste Alev- Piiri