Jaansoni rada 342. päev

Täna kepikõndisime siis taas kesklinnas nagu tavaliselt, kui postimajja asja on. Ehk siis raamatud läksid teele. Teekond ise tuli 8,2 km pikkune ja samme tuli kokku 14 000. Õues on ju kõigest 25 soojakaadi, sestap pole probleemi ka südapäeval kepikõndimisega. Lisaks on rannas ka vähe rahvast. Oleks rannariided seljas olnud, olks vette läinud. Aga kartsin, et pole kohtagi, nagu tavaliselt. Aga vähemalt sai ennast natuke jälle liigutatud ja lubasime rannas endale ka pehmejäätist. Maitses hästi. Astuge aga punti ja tulge liigutage ka ennast, sest liikumine on tervise edu pant ja kaalulangus mõjub alati positiivselt. Vaid need inimesed, kellel on ülekaalus negatiivne energia, arvavad ja näevad vastupidist. Aga paraku on ka neid ja tean ka kes mind tagantselga siunab, kuid ta on ise probleemne inimene ja näeb kolli kõigis, kes tema meelejärgi ei ole. Kordan: kaalulangus mõjub positiivselt, ei too kurjust sisse, pigem ajab selle välja, sest ülekaal on kurjus :D Armastan teid mu sõbrakesed, ja soovitan vaadata üle oma sõbralist, sest kõik ei ole kuld, mis hiilgab! ;) 26. juuni 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 341.päev

Paar päeva polnud rajale saanud, olgugi, et noil päevil liigun ma ikka vajaliku vahemaa, aga siiski jääb midagi vajaka, sestap täna 11,3 km ja 18400 sammu tegimegi. Parajalt jahe ilm ju ka juba lõunal kepikõndima minemiseks. Isegi higi ei võtnud lahti, kuigi tempo oli suht kiire, 4,5 km tunnis. Alustasime Tallinna mnt 13 kangialt ning kulgesime Tallinna mnt Selverini, sealt keerasime Ehitajate teele ning, otseses mõttes, tegime Vaeste Patuste Alevile elegantse ringi ümber. Vahepeal oli üks uus Rimi valmis saanud seal Ehitajate tee läheduses. meie möödusime ka haigla juurest (Ristiku tänava otsast) ning läksime uuele sillale ning alles peale 7 km tegime esimese istumise, sest kepikõndides on paha proteiinibatooni süüa. Vett tarbisime vahetpidamata, sest see on eluliselt vajalik. Ilma veepudelita ei lähe ma kodust reeglina väljagi. Enesetunne on mõnus, väsimust ei tunne, pigem on energiat taas veel rohkem ning varsti liigume taas kodust minema, sauna. Muide, rajal viskas vihmataat paar piiska ja kogu muusika, vihm jättis meid vist maha. Igaks juhuks korjasin enne rajale minekut pesu õuest ära. Jah, ma tean, et ma olen hull pesupesija, aga no ma ei salli lihtsalt musta pesu, mul tihtilugu igapäevaselt pesumasin uhab. Aga mis seal ikka, laen fotod ka üles ja juba Germo pakibki saunalinasid. Liikuge teie ka ja olge terved! 25. juuni 2023. Vana-Rääma

Käisime veidi Pärnu ööelu piilumas

Umbes poole üheksa paiku otsustasime seekord ilma kõnnikeppideta linna minna. Olgu-olgu, me ju elamegi linnas, aga see selleks ... Ühesõnaga Ergo mängis Bum-Bumi ees ja rõõm oli taaskohtuda. Ja muidugi fännab ka Germo Ergot väga, nagu ma ennegi maininud olen. Oli vahva ka tuttavaid kohata. Sealt suundisime Postipoisse Günfi kuulama ning see oli paras nostalgialaks, kuigi oleks tahtnud rohkem Günfi vanu lugusid kuulda. Aga Bum-Bumi tagasi ja algselt plaanitud Lehtlasse me ei läinud, sest ma lihtsalt olin selleks ajaks kringliks külmunud, külmetasid varbad, käed ja nina. Lisaks oli enne 00.00 lõppenud juba Vadim Bai esinemine Lehtlas ning ka samal ajal Postipoisist välja astudes ei kostunud Bum-Bumi eest enam muusikat. Naerma ajas üks tüüp, kes Postipoissi minnes meile vastu tulles lausus, et ta on sisseviskaja :) Kella 00.15 ajal näitas kesklinna silla juures kõigest 14 soojakraadi, no tere suvi. Lihtsalt nii jube külm on, et sooja ei saagi. Tuleb öises Pärnus jope selga ja saapad jalga panna. Aga Ergo ja Günf tekitasid vähemalt positiivse meeleolu ja see ongi oluline. Aitäh! 24. juuni 2023. Vana-Rääma . Ahjaa, see koer oli ülivahva, ta ei saanud Bum-Bumis peremehest maha jääda ning käis ka meie käest pai nurumas.

Jaanid koos kõige kallimatega

Nagu lapsena võrkkiiges ... Eks jaanide ja jõulude aegu ollakse ikka kõige kallimate seltsis, nii ka meie täna. Istusime aias, nautisime seltskonda, sõime ja jõime ning kuulasime muusikat. Eks neid pidusid, üritusi ja sündmusi ole Pärnus järjest tulemas, jõuab veel ringi liikuda küll ja veel. Nii me otsustasime perega omakeskis aias jaanid vastu võtta. Meid oli tegelikult veidi rohkem, Geio ja Harli ikka ka, aga ma ei jäädvustanud. Lisaks sai täna korraks meres käidud ja olen ennast veidike ära põletanud, sest mulle hakkab päike jube ruttu peale, kuid albiinona ma pruuniks ei lähe. Ja 6 km ja 10000 sammu on täna ka liigutud, seega enam rajale ei kibele, oleme juba kodus tagasi. Enesetunne on mõnus, tunnen ennast hoitud ja armastatuna ning naudin igat hetke, sest tänaseks on minu ümber üksnes need inimesed, kes olema peavad. Naudin elu sajaga! Aitäh, Universum! 23. juuni 2023. Vana-Rääma

Vana-Pärnu rannas

Kuna eile hilisõhtul kõndisime Germoga (tahaks öelda mööda vett) mööda veerada, sain varba mereseks ja täna enam pääsu polnud, nakkus käes ja otse randa :) Ei, ei, kolibakterit meil pole, nakkus seekord heas mõttes. Urmas viis meid Vana-Pärnu randa, meie nautisime veemõnusid ja siis jalutasime koju tagasi, nii vähe ongi õnneks vaja. Uhh, milline võimas laine! Polnud ime, et lohesurfarid ja purjekd laineid lõikasid. Vesi on tõesti soe ja mulle meeletult meeldib just tormine meri, mitte peegelsile ja rahulik, siis pole üldse huvitav. Nii vinge on kui laine sind märjaks kastab. Vana-Pärnu rannas on tualettruum olemas aga mingit kioskit ma küll ei näinud, kuigi reklaam on olnud liikvel. Selles suhtes pettumus. Isegi tee ääres oli reklaam, aga ... Nüüd on vähemalt süda rahul, sest alati käime me tavaliselt juba enne jaane ujumas, sest iial ei tea Eestimaa suve, peale jaane võib juba ju sügis alata, pthüi, pthüi, pthüi ... aga loodame, et ei hakka. Nüüd ootan nooremat poega Tallinnast koju käima, ei teagi kas tunnen enam ära, ta on nii pealinna ära kadunud, et ... aga tuleb ja neil minutitel peaks juba sõitma hakkama. Meie liigume ise peagi Piiri tänavale jaane pidama, nagu ikka. Olge teie ka ikka rõõmsad ja õnnelikud ning tulgu teil ilusad jaanid! 23. juuni 2023.Vana-Rääma