Jaansoni rada 202.päev

Hetk tagasi jõudsime rajalt. Jahe on. Selline justkui varakevadine ilm Pärnus. Kuigi me kepikõndisime 5 km, hakkas mul jahe. Aga enesetunne on siiski hea, teen peagi tassi teed, saan sooja ehk sisse. Oleks pidanud ka jope selga panema, nagu Germo pani. Aga nüüd, selle nädala normiks seadsin 5 km. Igapäevaselt küll kepikõndida ei õnnestu aga vähemalt 3 päeva nädalas üritame rajal olla. Tänaseks on ka hüppeliigesed taastunud ning kopsumaht samuti. Kahe päeva pärast saab juba 1 kuu jagu suitsuvaba elu. Ma ei saa aru et midagi üldse muutunud oleks, jah, lõhanataju on tugevamaks läinud ja mõned kilod on juurde tulenud, muud ei midagi, ei mitte mingit suitsuisu, ei närvilisust, ei köhi tõrva :D, ei ... ausalt, kõik on nii nagu oli. Ahjaa, tegelt siiski, näljatunnet tunnen, enne juhtus harva. Aga mis seal ikka, üks trennipäev taas kirjas. Oleme õnnelikud. Olge teie ka! 24. mai 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 201.päev

Täna võimaldas ilm meil rajal käia. Eile õhtul muudkui sadas ja sadas, jäigi 1 päev kepikõndimata. Olen nüüd nagu sõltuvuses, liigesevalu on, tänu liikumisele, kadunud ja üha kibelen kepikõndima. Ja ega Germolegi see vastumeelene ei ole. Aga igaks juhuks me pikemat teekonda ette veel ei võtnud, aega ju on, kiiret ei ole. Läbisime taas 4,3 km. Enesetunne on superhea. Jõe ääres olles tekkis juba tahtmine vette minna, aga ma ei ole jõeinimene, olen mereinimene, seega minemine jäi vaid mõtteks. Kannatan veel natuke, kui merevesi on juba 17, võin minna. Ja Vana-Pärnu ranna veepiirini on meie kodust täpselt 3 km, alles hiljuti mõõtsin ära. Selleks ajaks kui suplema saab, on ehk rütm juba veel parem, ehk on siis just see 6km paras maa sportida. Ujuda ma ei oska aga vees mul olla meeldib. Aga mis seal ikka, oleme ikka terved ja õnnelikud! 19.mai. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 200.päev, juhhuuu!

4,3 km parema tervise poole on täna läbitud, juhuu! Lisaks on meil täna ka suur juubel - 200. kord rajal! Tõsi küll, vahepeal olingi liiga laisaks muutunud. Eile juba kirjutasin ka põhjusest ning mulle meenusid hea Sveni sõnad, millest mul paari aasta eest abi oli, need kõlasid umbes nii et liigesevalu vastu aitab trenn, aiatbki, juba teist korda kogen seda. Nii juhtuski paari aasta eest et Sven ajas lausa mind rajale ja ühel korral tuli ka kell 1 öösel minuga trenni. Ütlen otse: mul ei ole enam liigesevalu, nagu poleks seda olnudki! Jee! Tervitused sulle, Sven, oli tore ka sind üle pika aja trennis kohata! :) Nagu fb peatsis mainisin, ei ole mu blogi lugemine kohustuslik, kordan seda ka siin. See on puhtalt vabatahtlik, sest ega ka minu elulooraamat ei ole kohustuslik kirjandus. Ja sulle, kes sa mu postkasti mind sõimama tuled, on mul sõnum: "ole pai, vaata peeglisse, tee endaga vaherahu ja ela oma tusatuju mujal välja. Endasse uskumine on edu ja tervise pant!" Täna on tõesti emotsioonid laes, lisaks 200. rajajuubelile täitub õhtul 3 nädalat suitsuta ja nüüd ma juba enam harjumusest ka ei istu pliidisuu ette. Armastan! 17. mai. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 199.päev

Tulime hetk tagasi rajalt. Kui ma siin paar päeva sealt ennast eemale hoidsin, oli mul ka põhjust aga nüüd tuleb halastamatult trenni tegema hakata, igal õhtul vähemalt mõned kilomeetrid, nagu täna, kepikõndisime 4,6 km ja rohkem ma eriti ei julge sest liigesevalud on jubedad. Täna ma sain ka teada mis seda põhjustab, astusin üle mitme nädala kaalule ja ....kahjuks olen selle (homme saab 3 suitsuvaba nädalat) kolme nädalaga päris mitu kilo juurde võtnud, raske on. Igas mõttes raske. Ja eks riiete järgi sain juba enne aru. Ühest pahest olen prii aga sellel on tagajärjed. Hea, et ma mingit tõrva ei tatista, nagu keegi millalgi mainis, pole mul ka söögiisu suuremaks läinud, toitun endiselt kindlatel kellaaegadel, sellel korral pole isegi suitsu isu olnud, muidu on ikka väga raske olnud maha jätta. Lausa võimatu. Jah, tunnistan, tunnen Anzori tuge. Tegelikult soovisin tollel korral 3 soovi ja pmst 2 neist on juba täide läinud, seega ...jään oma arvamusele truuks, mille ütlesin välja ligi kolme nädala eest," uskuge neid, kes teid tõeliselt aidata suudavad, ärge uskuge kurikeelset meediat!" Olen elav näide. Aga mis seal ikka, oleme terved ja õnnelikud! 16. mai 2021.a. Vana-Rääma

Rada 198.päev

Imeline õhtu lausa kutsus rajale! Õigupoolest meelitas Vana-Pärnu rand ja juhtumisi esimese lombini ja tagasi tuli kokku täpselt 6 km. Rahvast rannas juba oli. Helena, lehmi ei olnud ja ma ei ole teadlik kas üldse tulevad. Enesetunne on hea, liikuma peab. Samme tuli 9837, kulutasin 480,5 kcal. Tundub et kopsumaht hakkab ka taastuma aga liigesed teevad endiselt haiget, küll veidi vähem, kannatas liikuda küll. Ega ma jonni ei jäta :) Oleme terved! 13. mai 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 197.päev

Käisime üle mitme päeva taas rajal. Alustasime Tallinna maanteelt, kulgesime üle Noorte väljaku, Uus-Sauga tänavalt Jaani, sealt Railiga lobisema, edasi mööda jõeäärt ning kokku tuli kõigest 3,7 km. Täna oli meid rajal 5. Ma ei tea mis mu hüppeliigestega on, kopsumaht alles jah taastub teatud asjast aga hüppeliigesed ei lase liikuda, minu jaoks on see 3,7 km ka juba enese ületamine, kuigi paari aasta eest ei olnud 18 km kepikõndida ka mingisugune probleem. Jah, ma enne määrisin hobukastani tinktuuriga ja masseerisin. Juba 2 nädalat ei suuda ma korralikult liikuda, just hüppeliigeste pärast (see algas peale suitsust loobumist). Tekib tunne nagu tahaks kontsa alla, kõrget kontsa. Muidu on raske astuda. Loodan siiralt ei mu hüppeliigesed taastuvad ja ma suudan taas pikki kilomeetreid kepikõndida. Isegi nägu ühel pildil reedab mu olekut, pilt ju ei peta. Aga muidu on kõik kenasti, ei kurda, ei suitseta juba üle kahe nädala, kuigi möödunud öösel unes suitsetasin aga ärkasin kohe ja õnneks oli see uni :) Oleme terved! 11. mai. 2021.a. Vana-Rääma

MEENUTUSI LAPSEPÕLVEST. LINDA KAAS - Margit Peterson

Eile jõudis koju raamat "Meenutusi lapsepõlvest. Linda Kaas," mis kõneleb minu kalli Ema lapsepõlvest Koonga ja Lauaru külas. Ema sündis mul 1935. aastal ning tema lapsepõlv möödus karmil sõja ajal. Raamatus pajatab Ema selle aja elust, ilust kui ka valust. Tuli ka joosta ellujäämise nimel ning sesita püssitoru ees. Veidike on juttu ka Hirmus Antsust, kes Koonga mail, töötas, pesitses ja tegutses. Kes ajalugu tunneb, teab kellest jutt käib. Päris palju põnevat lugemist jagub sellesse õhukesse raamatusse. Eks Emal oli plaan veel juurde kirjutada aga kahjuks saatusel olid teised plaanid temaga. Aga olen üliõnnelik et selle raamatuga ühele poole sain, usun et nüüd on ka kalli Ema süda rahul. Aitäh Hea Tegu kirjastusele, kes võimaldas raamatu sünni Emadepäevaks. See ongi ülihea kingitus selleks päevaks. Aitäh, mu armas toimetaja Anneli Sihvart, kellega teeme ka juba pikki aastaid koostööd. Mina olen rahul. Ja Vallo Hallikule pirakad tänud! Veel vaid loetud arv raamatuid on mul kodus olemas. Kui soovid siis soovi ruttu. Aitäh! 7. mai. 2021.a. Vana-Rääma. Sündisin 1935. aasta 13. juulil Koonga külas Pärnumaal. Minu neiupõlvenimi oli Linda Kiisk ja mind kutsuti perekonnanime järgi Kiisuks. Hakkan ennast mäletama nelja-viieaastasest peale. Minu armas kodumaja asus maantee ääres. Mängisin lapsena koduõues, jooksin ümber maja koer Leo ja punase kassi Intsuga.

ROHELISTE SILMADEGA MEES - Margit Peterson

Vahepeal peab raamatublogi ka täiendama, olgu selle põhjuseks kasvõi omaenda raamat. Nagu ikka, loen ma ka enda raamatud valminuna läbi. Kõik tundub kuidagi teistsugune, päris. See on hea tunne. Uskumatu, leidsin isegi ühe tähevea!:) Mul on tegelikult väga head toimetajad, selle raamatu toimetas Irene Õmblus, kellega koostöö sujub meil kenasti. Olen väga rahul. Antud raamat on mu neljas novelli- ja lühijutukogumik. Pakun põnevust. Ausalt öeldes oli endalgi põnev lugeda sest osade jutukeste kirjutamist ma peaaegu ei mäletanudki, just neid nn viimase minuti jutukesi, sest teen mitme ajakirja ja ajalehega koostööd ehk olen kaasautor ning on tulnud ette just neid viimase minuti kirjutamisi, kui mõni autor pole saanud oma tööga ühele poole või on mingi teine põhjus või võimalus. Jah, need jutukesed on läbi paari viimase aasta ilmunud ajakirjades "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused," sestap jooksebki müstiline joon läbi. Mõlemad ajakirjad on selle joonega ning mina ka, sestap see koostöö on mulle sobiv. Paar raamatut on veel vaid järgi. Kui sul on huvi, võta minuga ühedust juba täna! Aitäh! Rahva Raamatu lehelt: Käesolev novelli- ja lühijutukogumik on sarja neljas raamat. See on mõtteline järg varem ilmunud kogumikele "Virtuaalmees" (Kentaur 2015), "Röntgennägemisega mees" (Kentaur 2017) ja "Mustade silmadega mees" (Hea Tegu 2020). Kõik raamatus olevad jutukesed on avaldatud ajakirjades "Müstilised lood" ning "Saatus & Saladused", mille kaasautor kirjanik pikki aastaid juba on. M. Petersoni lood on realistlikud, kuid neis ei puudu ka müstika. See on läbiv joon autori loomingus ja tema enda loomuses. Iga teos on looja nägu, kuid kindlasti leiab igaüks ka oma elust sarnaseid juhtuisi. Autorit inspireerib Eesti inimese elu, küllap sellepärast on tema lood ka lugejate seas hinnatud. 7. mai. 2021.a. Vana-Rääma