Jaansoni rada 3. päev

 Olen oma blogimistega ajajännis. Kuidagi mõnusalt hullumeelne nädalavahetus on olnud. Siiani olen alles mõtetega laupäeva õhtul aset leidnud kirjandusõhtus, sest 7. hooaja lõpak kulges nii positiivselt ja kirevalt, et lausa kahju hakkas, kui tagant järgi mõelda. Aga sellest kirjutan juba järgmise blogi.

 Pühapäeval startisime taas Germoga rajale. Mul oli sihuke võimas energia sees ja kui ka Germo väsimust ei kurtnud, otsustasime teha nn kahe silla jooksu, ehk siis läbisime kogu Jaansoni raja, 9,3 km. Jah, tõsi küll, 10 km käisime päevas ära küll, kuna peale rada kulgesime külapeale pessu ja šašlõkitama. Tõsi küll, šašlõkk mõjus kuidagi kummaliselt mu organismile, sest üsna ruttu tuli tualett ära hõivata. Järelikult organism ei vaja enam seda.

 Enesetunne on ülihea, kuid täna on nii öelda vaba päev. Homme ehk taas.
Igatahes kuu aega tagasi kaalusin ma 8 kg rohkem, seega on juba tulemus näha. Nagu ka riiete järgi, sest isegi kirjandusõhtule panin jalga püksid mida polnudki kandnud. Ostsin need eelmisel aastal Humanast ja mitte mingi valemiga need mulle jalga ei mahtunud, aga täna mahub juba ka rusikas vahele.

 5.km lõi väike kramp hüppeliigisesse kuid see möödus silmapikselt. Esimese peatuse tegime alles peale uue silla läbimist. Plaan oli lipata kusagile poodi, kuna veepudelit ei olnud kaasas. Kuid siis, oh üllatust, arvake kellega me kokku jooksime? Pole parata kui eelneva päeva kirjandusõhtu tuleb rajale kaasa. Te arvasite õigesti, (või siis valesti) kohtusime rajal värske Poetry Slämi Pärnus eelvooru võitja, poeet Raul Majase ja värske luuleraamatu omaniku Riina Eigiga. Loomulikult tegime pilti ka sellise erakordselt meeldiva kohtumise puhul. Riina lahkel loal pruukisime tema veepudelist sõõmu ja tuhisesime edasi. Väike väsimus tabas mind 8. kilomeetril, siis tõmbasin hoo maha ja põhimõtteliselt jalutasime sillani. Väike vahepeatus ja kodus me olimegi ja siis tulid Kaidi ja Eve külla. Väike kohvi ning taas minek.

  Ahjaa, kui me peale uue silla läbimist esimese pausi tegime, otsisin paaniliselt õlakotti taga, kuid mida polnud, seda polnud. Ju siis jätsin õlakotijagu raskust endast rajale? No, ja homme on plaan taas minna. Ette ma ennustama ei hakka kui pikka rada läbima läheme, aga läheme. Sõber lubas ju mulle varsti roosad retuusid osta ja ma ei saa teda alt vedada, kui ma neisse ära ei mahu :)

 Nii kerge on astuda ja istuda, aga raske on seda tunnet sõnadesse panna. Pikk teekond on veel minna, aga ma lähen, lähen uljal sammul ja tunnen ise kui väsin. Siis astume bussile ja sõidame koju. Nii lihtne see ongi. Kui juba praegu on energiat ülearu palju, siis ma ei kujuta ette mis siis saab kui eesmärk saavutatud, ilmselt lähen jõusaali?

 Olge rahulikud, ma ei pinguta üle ja saan hakkama. Ka arvestan alati Germoga.
Olen kord selline kirglik inimene ja teen kõike kirega, küll heegeldan kirega, küll loen kirega, küll joonistan kirega, küll kirjutan kirega, küll suitsetan...Viimase asja üle ma uhke ei ole. Sellest pahest tahaks ka vabaneda. Aga pole veel valmis, kuigi esimese suitsu tegin alles peale uue silla läbimist.

 Armastan!

Fotogalerii ka tõestuseks (eelkõige endale!)

jõgi mäsleb, udu maas, vihma tibutab. minek

jõuame lemmikkohani, aga ei puhka

4 km läbitud...

uue silla juures

uuele sillale minek

sillal..

vaade sillalt...

juba sillat üle...

kalamehed töös...

no, ei ole võimalik? aga on ;) Riina ja Raul

Germo, Riina, Raul

6 km läbitud...

väike vaade...

Germo Väike-Jõe tänaval, kunagise kodu akna all...

8 km läbitud...

kena vaade...

kodu(kesklinna)sild paistab...

9 km läbitud. 300 meetrit koduni, üle silla...

kalamees kodusilla ääres  

ja finišis. Germol silmad kinni jäänud. raske endlit teha pika pojaga :)

8 km kergem, aga käia on veel pikk teekond...

sööme tavatoitu, ei mingit dieeditamist. dieedi jaoks peab olema miljonär...spagerid šampinjonide, hakkliha, sibula ja päikesekuivatatud tomatitega, kõrval kõrvitsasalat (Eve varasalvest)

rajal 9. aprillil

10. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 2.päev

 Täna läksime Germoga rajale juba enne kella 10-t. Eile murdis väsimus mind varakult maha, pakun, et juba peale poolt ühte ma magasin. See oli üle pika aja esimene õhtu mil ma raamatuga voodisse ei läinud. Muidu loen kella kahe või viieni lausa. Seega kepikõnd distsiplineerib. Olgugi, et öösel kella nelja ajal olin üleval ja segaduses. Aga ajasin ennast uuesti voodisse ja und jagus kella kaheksani.

 Hommikul oli enesetunne üllatavalt hea, kuigi eile õhtul peale rajalt tulekut olin näost punane nagu keedetud vähk. Endale imestuseks ei olnud ükski luu ega lihas kange ega haige.

 Täna läbisime Germoga 7 kilomeetrit. Ja täna liigutasin ennast ka natuke tempokamalt. Algul oli lausa tunne, et kepikõnniks uue sillani välja, aag siis kutsusin ennast korrale. Lõpetasime kolmel ja poolel kilomeetril. Rada oli vaatamata tuulisele tööpäevale rahvast täis. Isegi mõni auto tiirles seal, kinnisvara korrashoiu auto. Mõni võsalõikaja tegi ka oma tööd.

 Unustasin veepudeli taas kaasa võtta aga õnneks jäi teepeale Bestri pood, mis asub Pärnu Sõudeklubi vastas ning sealt ostsime jääteed ja alles siis tegime esimese istumispausi. Sealt oli veel poolteist kilomeetrit koju. Sinise katusega sotsiaalmaja juurest läksime üle tee Wendre juurde ja juba hakkasiki kodutunne tekkima. Vana Masinatehast lammutatakse jõudsasti, see jäi ka teepeale.

 Lõunauinaku tegin ka. Isegi Germo tegi. Ja nii see päev õhtusse jõudiski.
Ahjaa, parema jala hüppeliiges on veidi pinges, aga üldine enesetunne on väga hea ning juba mahuvad ühed püksid (mis ammu kapis seisavad) jalga. Väike tulemus näha.

 Homne päev jääb vahele, kuna kell 15.00 katsun juba Versuses olla, sest 15.30 algab Poetry Slämmi Pärnu eelvoor, kus koos (:)kivisildniku ja Kerttu Rakkega žüriitööd teeme Tarkade Klubis. Tule sinagi! Ja sellele järgneb kirjandus- ja muusikaõhtu kell 17.00-...

  Pühapäeval ehk taas.
Aga olgu mainitud, et ma siiski jään selle juurde, et "vähemalt" 3 kord nädalas kavatsen Jaansoni rajale truuks jääda. E i pinguta üle.

Mõned fotod ka tänasest:

2 km läbitud...

Germo jõe kaldal..

3 km läbitud...

korraks Germo istus, siis läksime natuke edasi ja hakkasime tagasi tulema..

on neetult ränk see mäkke tõus..

teel tagasi. paistab Sõudeklubi...

Pärnu Sõudeklubi

juba seda maja nähes tuli päike välja....poetuur, nestea...

väike puhkepaus Sõudeklubi juures pingil. poolteist km koju...

Wendre psitab...

7. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Kepikõnnil kevadesse...

  Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Ühesõnaga vahel tuleb endale järelandmisi teha, isegi ka siis kui jalad vahel (ilmselt magneesiumi puudusest) krambitavad. Nii me siis Jaansoni rada, enda taldu ja kaalu kulutma läksimegi. Tõsi küll, üks inimene kutsus mind õigel ajal korrale, mina ilmselt oleks kogu 10 km raja läbinud ja homme siruli olnud, aga võtsin nõu kuulda ja täna piirdusime vaid 5 kilomeetriga.

   Alustasime kesklinna silla juurest ja ronisime üle Niidupargi küngaste Kutsehariduskeskuse juurde, sealt Niidumetsa peatusesse, sealt haigla peatusesse, istusime bussile ja sõitsime koju. Umbestäpselt 5 km tuli vast kokku küll. Vahepeal, kui 3 km oli käidud, klõpsasin ka pildi.

 Mõnus väsimus on luudes ja liigestes, tallad oma ka pisut ümaramad, aga enesetunne on ülihea. Annaks  ilma ja tahtejõudu seda kõike jätkata (kasvõi 3 korda nädalas), kaoks ka ülekaal. Just see ongi portaal haiguste tekkeks.

  No, ja kui ma paar päeva tagasi Sveniga kokku jooksin, tegi ikka kadedaks küll, kui Sven rõõmsal ilmel teatas et ta on 31 kilo kaotanud. Kas ma nii suurelt asja ette võtan, näitab aeg, aga plaan on tehtud jah algatuseks vähemalt 3 päeva nädalas kepikõndida. Ja ma ausõna ei alustanud sellel korral sellise tempoga nagu aastate eest, kui oma liigestele põntsu panin. Olen vist natuke küpsemaks saanud. Ehh?

 Ja täna jooksime armsa Leonoraga kokku. Seega luuleinimesed armsatavad jalutada ;)

 Nüüd väike fotogalerii ka siia, nagu mul kombeks on.

Terves kehas terve vaim!

vaade kesklinnale...

mööda Jaansoni rada (Agape juures)

kuu ja puu...

Germo sillal

3 km läbitud...

koomiline tabamus..

puhkepaus...

Niidupargis...

Pärnu haigla

tagsaisõit bussiga. rõõmsameelne Germo

6.aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Ma jõudsin koju!

  Minu (ja Kristina) sõpradel oli fb vahendusel võimalik minu sündi jälgida. Just minu sündi sest see olen 100% mina. Nüüd, kui ma koju jõudsin, veendusin selles ise. Mitte, et ma varem kahelnud oleksin. Aga kunstnik Kristina Reinelleri sõnad pidasid vett, et otse maale (või taevasse) vaadates olen see täitsa mina. Olengi. Olen siiralt tänulik selle imelise töö eest, armas Kristina!

 Ärkasin täna enne lõunat alles, kuna magama jäin alles veerand kuuest. Olin Kiiri Saare TUULEMÜÜJA TÜTRE lummuses ja ei saanud raamatut käest. Olgu öeldud, et tegemist on jutu- ja novellikoguga. Novellikogusid on tegelikult põnev lugeda, need reeglina distsiplineerivad, sest üle paari loo endasse ahmida ei saa, sest tahaks tükk aega olla loo lummuses. Aga minu möödunud öös puudus just distsipliin. Kui üritasin magama jääda, hakkasid lood sündima ja inspiratsiooniallikaks oli just see raamat. Oi, Kiiri, tekitad unetust!

  Ja tegelikult see lõunane ärkamine väga paha polnudki. Kohe tuli Eve kohvitama ja siis jõudsid ka maalid. Kuid väljas on lausa soe suvi ja nüüd läheme Germoga jalutama, sest patt on toas olla. Ja kui keegi vabatahtlik tunneb, et ta selle aja sees soovib meie elamist koristama tulla, siis andku teada .

 Mõnusa päeva mõnus algus!

järgmisel korral näitan teile neid maale siis kui nad on raamituna seinal...

Armastan!


6. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Naiskad, kevad on!

 Vahel on rõõmuks nii vähe vaja. Jah, esmaspäeval käisime ka ilusalongis, Germo lõigati ilus soeng pähe ja aeti habe ära ning minule joonistati kulmud pähe. Sain ilmselt sõltuvuse Ülejõe ilusalongist ja käisin täna taas. Õigupoolest broneerisin aja juba esmaspäeval.

 Olen aastaid kesklinna ilusalongis käinud, harjumusest. No, ja rahul olen muidugi ka olnud. Aga õde avastas, et ka Ülejõe ilusalongis lüüakse ka  naisi lille ning oma kodurajooni tuleb hoida, mis mõttes tahes!

 Ma ei tea kas ma olen ainuke kes kevadel ärkab ja tahab ennast lille lüüa. Igatahes nii juhtub minuga aastaid. Olgugi, et talviti lasen ka ikka aeg-ajalt endale nägu pähe joonistada, aga....kevaditi kohe kisub ilutegijate poole.

  Need ei ole geelküüned. Ma ei kannataks ilmselt seda suurt kühmu oma küüntel, mille moodustavd geelküüned. Lasin oma sõrmeküüned geellakkida. Mu enda küüned lõigati ja viiliti poole lühemaks ja kitsamaks ja tulemus on pildil. Räägivad, et vähemalt 3 nädalat olla hooletu. Ma pole kunagi oma küüntega rahul, sest need on liiga laiad, tugevad ja otsad kaarduvad alla. Mina olen tööga rahul. Laupäev ikkagi tulekul ju.

 Minu uueks ilutegijaks on Evi Pärnus, Ülejõe ilusalongis.

Evi. Ülejõe ilusalong

Suured tänud!

 Millega ma veel täna hakkama olen saanud? Vaat, ei ütle! Jään salalikuks. Arvake ise.

Ja nüüd muutun asjalikuks ning saadan kohalikule lehele info laupäevase kirjandus- ja muusikaõhtu kohta teele. Vaja ikka ju lehes ka kajastada.

Leffa-leffa!


5. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Mirell ja Marell (lasteluuletus)

  MIRELL JA MARELL

Mirell astus mängumajja,
pani nuku tuttu
Tema juurde tormas Marell,
ajas valjult juttu

"Ole kuss, sa kiuslik sõber!
Meil siin on vaike tund!
Enne ei võind rääkida siis?
Nüüd segad tita und!"

"Kogu aeg sa pirtsutad ja
pritsid viha mulle!
Minu vanaisa ütleks:
Valad õli tulle!"

Solvus Marell, ruttas koju,
pani ukse lukku
Nuttis ennast luku taga
unehõlma tukku

Aastaid enam kummikeksu
koos ei mängi nemad
Nüüd nad oma lastele on
hoolitsevad emad!


4. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Mul sündis 10. tütar

 Nonii, täna on igas mõttes päikeseline päev. Ja mul on siiralt hea meel, et just täna sündis mu 6. luuleraamat, ehk siis 10. raamat. Pakun, et kokku on mu loomingut avaldatud ligi 40. raamatus. Millalgi loen üle.

 Need hetked, mil uus raamat ilmavalgust näeb on autorile sõnaseletamatud. Mina nimetan oma raamatuid tütrekesteks juba algusest peale. Nii ma siis olen kahe poja ja 10 tütre ema. Jee! Uskuge, ma ei oska oma rõõmu sõnadesse panna.

  Siia väike reklaam nendele kes tellivad otse kirjastusest mu uue raamatu enne 15. aprilli!

"VANA-RÄÄMA UULITSAL" - MARGIT PETERSON
Ainult kuni 15 aprillini, ainult meie FB sõpradele ainult hinnaga 6 EUR (lisandub transport)!
Tellimiseks kirjutage oma kontaktandmed (Nimi ja aadress) meile sõnumina (võib ka kirjutada teehead@teehead.ee, kuid siis kirjutage juurde oma FB nimi). Meie kirjastuse raamatutega saab tutvuda siin: http://fil.ee/?mid=raam.
04. aprillil ilmus meie kirjastuselt autori kuues luulekogu: “Vana-Rääma uulitsal”, mille autor on Margit Peterson. Raamat on A5 formaadis, pehmete kaantega ja seal on 90 lehekülge. Kaane kujunduse tegi 12 aastane Roode-Marie Proover.
Autori poolne tutvustus:
Armsad lugejad!
Te hoiate peos minu kuuendat luuleraamatut, mis on moodsalt öeldes puusalt tulistatud. 6. jaanuaril 2016. aastal kolisime perega elama Ülejõe linnaossa, mis on mulle lapsest saati kodune. See raamat sisaldab minu luulet alates elust Ülejõel, Vana-Rääma uulitsal, Vaeste Patuste alevi piiril.
Luuletused on paigutatud kronoloogilisesse järje-korda.

**********

 Jah, kaaned joonistas tõesti 12 aastane tüdruk. Olen nendega väga, väga rahul. Aitäh, Roode- Marie Proover! 

 8. aprillil toimuval Pärnu kirjandusõhtul (kohvikus Versus) saate endale soetada selle raamatu vaid 6 euroga! Vajadusel kirjutan pühenudse ka sisse. Just siis jõuavad trükisoojad raamatud Pärnusse ja spekuleerin, et poodidesse müüki jõuavad järgmisel nädalal. 

 Tegin Facebooki ka raamatu lehekülje kuhu hakkan postitama jooksvat infot. See on SIIN.

 Kuna raamat on kirjutatud kronoloogilises järjekorras siis on loogiline, et kõik on segamini (nagu mulle meeldib!). Näiteks haiku kõrval on kas proosaluuletus või sonett, või tanka või...ühesõnaga tahtsin just sellist raamatut, sest see on nagu minu isiklik päevik. Selle ka sain.
  Illustraatorit ma selle korral ei kasutanud, sest tahtsin sisse vesipilte, mida ise armastan negatiivideks kutsuda (minu kiiks). Kõik pildid on pildistatud mu oma telefoniga.
  Siirad ja suured tänud ka toimetajale Siirile, kellega oli meil ülimeeldiv koostöö ja kõik sujus kenasti!

lihtsuses peitub võlu...

vähe see pilt mind täna ärevlile ei aja :)

 Raamat sisaldab ka endas palju mälestus- ja pühendusluuletusi järgmistele inimestele:

Ivo Sosnitsky (mälestusluuletus)
Raul Majas (pühendusluuletus)
Mari-Liis (2) (mälestusluuletused)
Heli ja Herlend (pühendusluuletus pulmadeks)
Rattus ehk Aili Raud (mälestusluuletus)
Peeter Joosep (mälestusluuletus)
Aivar Pikkmets (mälestusluuletus)
Greta Kaupmees (pühendusluuletus)
Maria Lepmaa (pühendusluuletus)
Karel Marksalu (mälestusluuletus)

 Paljud tuttavad lahkusid möödunud aastal Linnuteele ja mälestused (või järelhüüded) neist mahtusid ka kronoloogilises järjestuses kenasti eelmisse aastasse.

 Toon ka mõne luuletuse esile:

...
tahaks olla vihane
peksta sinust välja
kõik su tobedad
illusioonid

lüüa kildudeks kõik
su mõttetud unistused
tahaks ihata vihata
teha lapselikul moel
pahandust nagu
Lärmisepa tänava Lota

aga ma ei saa
sest vihad on otsas
ja saun maha
jahtunud

03.02.2016.a.
Vana-Rääma
***************************************

Keeristuulega...

olekult eblas
sinisilmne piiga
keda sõbrad teadsid
kui positiivset tüdrukut
kemmis sihitult
mööda rannariba
nagu tahaks valu
ookeanile karjuda
muret mida ta
justkui elu
raskemat taaka
oma turjal kandis

ta kenitles seitlit
ehkki pingne tuul
oli temast kärmem

tüdruk ei hoomanud
tormi kutset
ei aimanud ohtu
üheski tuulispasas
tema kõndis
ja lasi ebajalal
ennast kanda
kuni laskus kummargile
vaatas läbi reite
kuid ei ühtegi tuttavat
olendit

tuulispask-tuhakott
võta nii palju kui jumal annab
sitta suhu
paska parda
tsiteeris ta Wiedemanni
kuid ei miskit kuni
muutus ise
ebajalaks


12.02.2016.a.
Vana-Rääma

**********************************************

Tõuskem palveks üles, velled

Üle metsade ja mere
üle suure Maarjamaa
läbi eestlase, ta vere
läbi kauni Kodumaa

kostub täna Hiite kaja
kajab rahva leinamist
Kiirgab üle meie aja
ajataaga leinarist

Tõuskem palveks üles, velled!
Tõstkem üles kätepaar!
Et me pojad, tütred, lelled
unustaks ei oma maad!

Et võiks eestlus jäävalt kesta
säiliks meie kaunis kants
Et ka emakeeles vesta
oskaks võõrsil elav Ants

Üle metsade ja mere
üle suure Maarjamaa
ühtseks saagu meie pere
jäägu alles Eestimaa!


23.05.2016.a.
Vana-Rääma

****************************************************

Maanteetolmu...

Maanteetolmu upub vana vanker,
väsind hobu – kaarikut kes veab
Koidest puretud on luitund mantel
taadi seljas. Eit see päevi neab

Siis, kui meile kaugel noorusajal
kosjalised tulliva – oh, aeg!
Saivad mõrsjad kaasavaraks maja –
talu, millel mustad olid laed

Nüid ei enam kõlba hobusõiduk,
ubinadki ostetakse poest
Kihutataks autodega võidu,
rahvuskombed pole enam moes

Maanteetolmu upub vana tare,
aidauks vaid kriuksub tuulte seas
Talust jäänud alles ahervare,
sauna taga hauaristid reas...


4.07.2016.a.
Vana-Rääma

***************************************



4. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Käisime ennast laupäevaks lille löömas...

  Sellel laupäeval lõpetame kohvikus Versus 7. hooaja kirjandusõhtute tsükli. Õigupoolest on sellel korral plaanis natuke muusikalisem õhtu. Peale raamatute esitlust jääb Tajo Kadajas tantsuks mängima. Seega saavad kõik kohaletulijad ka jalga keerutada. Kuna Tajo kava kestab miinimum tund aega, ei pea keegi kohe ära minema. Loodame, et päris südaööni me Versuse töökat kollektiivi kinni ei hoia.

 8. aprilli kirjandus- ja muusikaõhtul esitlevad raamatuid:

Lauriito (Tallinn)
Kristina Ruder (Tartu)
Alari Janson (Tootsi)
Kerttu Rakke (Tallinn)
ja Fil (kirjastuse HEA TEGU uuemat loomingut) (Pärnu)

 Vahepalasid mängib ja laulab Kristel Mägedi Viljandist

Omaloomingut esitlevad:

Elis Kajo (Lavassaare)
Elina Allas (Võru)

Õhtut juhib (:)kivisildnik

TASUTA!

Facebookis saate liituda ka SIIN.

  Vahetult enne kirjandus- ja muusikaõhtut toimub (kell 15.30) samas kohas Poetry Slämi ehk Prõmmi Pärnu eelvoor, kuhu on kõik luuletajad oodatud oma loomingut esitlema. Žüriis ehk Tarkade klubis oleme mina, Kerttu Rakke ja (:)kivisildnik. Panen siia kirja ka reeglid:

1) esineda soovijad registreerivad end eelnevalt 
e-mailitsi jaakkand88@hotmail.com või telefonil 56468316 või FB-sõnumiga Jaak Känd või FB-lehel
Pärnu Slämm 2017

2) loosiga valitakse esinemisjärjekord

3) tingimuseks on, et esitatav peab olema:

a) esitaja enda looming, mis pole trükituna ilmunud (küll võib olla kirjas FB mõnes luulekogukonnas)
b) esitamisel ei tohi kasutada abivahendeid (aksessuaarid või muusikainstrumendid)
c) esitaja ei tohi kasutada kostüümi ega teatrigrimmi

4) igale esinejale on esinemiseks 3 minutit, mis algab hetkest, kui ilmutakse lavale; selle aja jooksul võidakse esitada mistahes arvul tekste

5) 1. voorus hindavad esinejaid publikužürii ja Tarkade Klubi järgmiselt:
a) publiku hulgast valitakse vähemalt 4 hindajate seltskonda (igas 2-5 inimest)
b) laudkondadele antakse lehed numbritega 1-10, mida nad peavad kasutama esinejaid hinnates vahetult pärast esinemist
c) iga kord võetakse maha kõige kõrgem ja kõige madalam hinne; nt kui antakse hinded 3-5-5-7-7, siis mahaarvamisele lähevad 3 ja üks 7 ehk esineja saab 17:3 = 5,67 punkti
d) nendele lisatakse Tarkade Klubi hinne (10-palli süsteemis)
e) ajaületamise eest võetakse tulemusest maha 0,5 p. (ajaületus 10-29 sekundit), 1 p. (ajaületus 30-44 sekundit), 1,5 p. (ajaületus 45-59 sekundit), jne.); 10 sekundit enne 3 minuti täissaamist antakse sellest esinejale märku; samuti võetakse punkte maha, kui esinemine liiga lühike – maha 0,5 p. (kui esinemise pikkus 2.29 või vähem)

6) finaali pääseb 3 parema punktisumma kogunud slämmijat; kui pingereas toimub 3.-4. (2.-4. või 3.-5.) koha jagamine, osalevad kõik finaalis

7) finalistid loevad veel igaüks 2-3 minuti jooksul midagi enda loomingust

8) võitjate järjekord otsustatakse finaalis publiku aplausi tugevuse järgi ja seda teeb õhtujuht, vajadusel küsib ta arvamust Tarkade Klubilt

9) KÕIGE TÄHTSAM: kui publikumi on liiga vähe, siis hindab Tarkade Klubi

10) Pärnu Sämmi õhtujuht on Jaak Eamets

11) kaks võitjat pääsevad osalema vabariiklikus ’Poetry Slam’i finaalis mai lõpus festivalil HeadRead

12) hääde sponsorite leidmisel jagatakse auhindu 

TULGE OSALEMA!

Facebookis saate liituda ka SIIN.

 Meie Germoga teeme juba ettevalmistusi. Germol on kena soeng peas, et kirjandusõhtul viisakas välja näha ja minu lasin endale täna uued kulmud pähe joonistada. Täitsa kodu ligidal, Tallinna mnt. juuksuris käisin. Odav ja kvaliteetne töö. Jäin rahule. 

rõhk on kulmudel..

ajee...

  Sellised lood siis!

Kohtumiseni laupäeval!

3. aprill. 2017.a.

Vana-Rääma

Kirju nädal jõudis finišisse...

Marco Tasane

  Nagu ma juba maininud olen, oli see nädal väga eriline ja sündmusterohke. Kohati isegi väsitav, aga mõnusalt väsitav. Kuigi ühe saatesõna kirjutamine on alles pooleli, loodan, et saan lähiajal ka sellega ühele poole, kuna üks (uudis!)raamat tahab trükki minna.

  Eile sain oma romaanile "Rist teel" mõnusa tagasiside(me) ning see lausa vajab blogisse jäädvustamist Olgu siis taas mainitud, et see romaan on sihtgrupile kirjutatud, sest mitte igaüks ei loe ulmesugemetega romaani, mis kõneleb ravitsemisest, esoteerikast jne...Muidugi toimub ka selles aktiivne külaelu, kus nii mõnigi keerab ära ja nii mõnegi tegelase koksasin maha. Aga seda saate ise lugeda, kuna raamatukogudes on ta ka täitsa olemas, poodides ka veel. Minu käest enam ei saa. Aga nüüd siis Rein Savi arvamus:

Rein Savi

No nii! Nüüd siis olen lõpetamas raamatut "Ristteel". Omapärane lugu! Tõepoolest, soovitan lugeda. Kuigi stiililt mitte minule omane, üldsegi. Kuid erinevused rikastavadki. Igaljuhul! Kust sa küll Margit neid šamaanitarkusi nii palju, nii pagana palju, oled kokku saanud? Üht-teist uut oli minugi jaoks sealt terakesi noppida küll! Kuigi, ega ma jah, ennast eriliseks asjatundjaks ei peagi selles vallas. Aga üldist tunnetust taoliste mõtteviisidega - jah siin on samased arusaamad maailma pildis minulgi. Kuigi oleks tahtnud vahel hüüda mõnelegi tegelasele seal: "Oota, pea kinni! Ära tee lollusi! Sest see tee, kuhu lähed pole ju üldsegi sinu tee!" Aga - kui palju me isegi nii mõnigi kord oleme sattunud valele rajale. Õnn on, kui märkame veel õigel ajal rada vahetada! Ja kui ei - siis noh, ongi see meie järjekordne kogemus, mida oleme tulnud kogema. Siin klassiruumis, mille nimi emake Gaia. Niisiis, Margit Peterson ja "Ristteel"! See raamat pole kindlasti kõigile meeltmööda. Aga - ei peagi olema. Kelle juurde see tuleb, siis ongi see just õige! Mina oleks muidugi seda lugu kirjutanud hoopis teistmoodi. Ka see on õige, et sina just nii ennast väljendasid! Tuult sulle purjedesse, ehk sulepeasse, ehk küll õigemini klaviatuuri klahvidesse! Edasi Kentuki poisid!

*****************************************'

 Eilne naljapäev ei olnud meie pere jaoks just naljakas ja see on ka üks põhjus miks ma pole vastanud Hillar Kohvi küsimusele. 

  Nii Germo kui ka mina olime magamata, kui eile lõpuks pojaga tee hambaarsti juurde ette võtsime,  esmaabisse. Tänaseks on kõik kenasti, Germo on rõõmus, valu kadunud ja toimetab aktiivselt oma toimetamisi. Ta on väga rahulik patsient, kes ei karda hambaarsti, nagu ta emagi. Ma tõesti ei karda isegi puurimisvalu. 

kabetamine...

  Arstilt koju jõudes tõttasmie kohe külapeale ja seal mööduski meie päev. Germo magas kenasti lõunauinakut ja kosus. Mina aga jälgisin poole silmaga kabetajate tegevust. Koju jõudes leidsin ennast mõttelt, et on elumuutuste aeg, arvan seda siiani. Vahel ongi vaja muutusi, et edasi minna. 

 "Saatus & Saladused" potsatasid ka postkasti ning sellel korral on seal kalli Kristina Reinelleri luule.

 Täna on mul päev läbi külaised käinud. Armastan teid!

Ja kui päev jõudis õhtusse, valmis minu sõnadele järgmine lugu (ei mäleta mitmes) ning selle laulis elusaks taas strippar Marco Tasane. Hea sõber Marco annab tavaliselt ette teema ja vastavalt tellimustööle valmivad sõnad, seega seksipuuduses sildistama pole küll mõtet hakata. Aga noh, las koerad...

  Lugu on rütmikas ja elav. Jätkuvalt kiidan Marcot, et ta tegeleb sellega mis talle meeldib. Tegeleb julgelt ja kompleksivabalt. Teate veel mõnda karsklasest eesti meest kes strippab? Vaevalt.

Laulusõnad ka siia:

Ma vajan rohkem seksi

Ma tahan teada mis sa tegid eile õhtul

Ma tahan teada kus sa olid üleeile

Ja üleüldse mul lööb õudne valu kõhtu

Kui liiga tihti pruugid sa neid kangeid veine

Ref:

Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi

Seksi vajan rohkem ma

Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi

Kuid sinu poolt jääb seda vajaka

Ma tahan teada miks sa petad mind ja luiskad

Miks alalõpmata on tumm su telefon

Miks vahel nagu võõras minust mööda tuiskad

Ma tahan teada mis sul homme plaanis on

Ref:

Ma vajan rohkem....

Ma tahan lahutust kui kuuldu vastab tõele

Et ringi hoorad sa mu kalli sõbraga

Ja võta teatavaks- mu kallis sõbra õele

Sa vahele jäid selle facking tõpraga

Ref:

Ma vajan rohkem....

Ah ära jutusta, mul silmad seljataga

Ma pole pime, olen väga nägija

Sa tõmba uttu, lase lesta, mine maga

Sa pole minu silmis enam tegija

Ref:

Ma vajan rohkem...

Sõnad: Margit Peterson

Tänud, hea sõber Marco!

2. aprill. 2017.a.

Vana-Rääma

Ja siia kopeerin artikli Õhtulehest: Link ka SIIA. 

STAARSTRIPPAR MARCO TASANE: "Hea massaaž on tihti parem kui seks."

Alles paar kuud tagasi tuli Tartumaa tuntuim kannikaväristaja Marco Tasane välja looga, kus laulis seksinäljast. Tundub, et tänaseni pole suutnud strippar oma nälga kustutada, sest tema uue laulu lüürikas kõlab, et ta vajab sugulist läbikäimist veel ja veel...

Marco kirjeldab oma uut vaimusünnitist järgmiselt: "Tegime seekord video ilma süžeeta. Lihtsalt pudru ja kapsad koos erutavas kontekstis. Filmimees käis minuga kuu jooksul erinevatel esinemistel kaasas ja nii see video kokku klõpsitigi."

Aga kas siis Marcol on seksiga tõesti lood nii kehvad, et sellest koguaeg laulma peab? Strippar hakkab naerma. "Need pole minu kirjutatud sõnad, vaid Margit Petersoni. Seksist mulle hetkel piisab, ma pole seksisõltlane. Aga samas pole seksi kunagi palju," mõtiskleb ta. "Aga hea massaaž on tihti parem kui seks," lisab Marco.

Muide, stripparihärra käis hiljuti Portugalis puhkamas. Marco Tasase vallatust puhkusreisist võib tema uues videos osa saada. Nimelt ei puudu loo "Ma vajan rohkem" muusikavideost kaader, kus ta bokserites rannaliival seistes endast kuuma lõunamaa tuult läbi laseb. "Ma käin kord aastas Portugalis sõbrannal külas," selgitab Marco ja itsitab, et seal ta striptiisitööd ei teinud, vaid nautis elu.

*********************************************

MA VAJAN ROHKEM 2017

VIDEO YOUTUBEST ON SIIN.

Publiku artikkel ka SIIA

Elu24 artikkel ka SIIA.

PAHA PAIK- Gillian Flynn

  Ma polnud elu sees ühte raamatut kaks kuud lugenud. Polnud ma ka nii negatiivset raamatut enne lugenud, kui seda on Gillian Flynni "Paha paik." Eelkõige loeks ma raamatuid mis harivad, annavad palju mõtlemisainet, põnevust ja positiivsust. Kindlasti üks põhjus miks ma nii pikalt seda raamatut lugesin, on selle ülinegatiivne sõnum, roppus, vägivald, narkootikumid, lokkav vaesus, räpasus ja kohutavalt koledad ja julmad inimesed. a lihtsalt ei suutnud üle ühe peatüki korraga endast läbi lasta!

  Õnneks ostsin ma selle raamatu vaid paari euro eest ning selle paari euro eest raamatut ka oli. Aga ma ei näe põhjust miks kirjutada nii negatiivseid ja vastikuid raamatuid. Mind paneb üllatama, et autor on Ameerikas ülipopulaarne menukirjanik. Jah, tema romaani "Kadunud" sulest on ju ka vändatud film (vist "Lohetätoveeringuga tüdruk") ja ka seda on kiidetud taevani. Ütlen ausalt, PAHA PAIK on esimene raamat mille olen läbi lugenud selle autori loomingust, kuid teisi ma lugema ei kibele. Igasugune isu Gillian Flynni raamatute lugemisesks kadus.

 Raamatu tegevus toimub Ameerikas Kansase lähistel Kinnakees, räpases agulis (farmis) kus muidusööjast perepea Runner vorbib vaid tittesid teha, aga loobub nende kasvatusest. Ühel päeval tapetakse peaaegu kogu Day-de perekond ning mõrvas süüdistatakse pere vanemat poega Beni, kellele määratakse eluaegne vanglakaristus. Imekombel jääb ellu pere noorim tütar Libby kes 24 aastat hiljem hakkab mõrvalugu uurima. Kas Ben on selles mõrvas süüdi, seda ma ei reeda, lugege kui jaksate.

  Seda raamatut lugedes jõudis järjekordselt mulle kohale teadmine olen õnnelik, et olen eestlane, et elan nii imelisel maal- Eestimaal!

 Teadupärast on Ameerikas ohtralt saatanakumardajaid kes jõhkrate satanimiriituste läbi ohvreid toovad nii loomade kui lausa inimeste näol. Satanism on ka raamatu läbivaks teemaks, nagu ka sadism, külmaverelisus. Kohtavalt masendav raamat! Ei soovita nõrganärvilistele.

2.aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamat lehelt:

RAAMAT

PAHA PAIK

Autor: GILLIAN FLYNN

**********HINDA JA ARVUSTA (0)

 8 Google +0  0 Share0

Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, oli ikka ta venna oma? Ben oli küll kohaliku väikelinna must lammas, aga kas ta tõesti oli võimeline kedagi tapma? Kas nende perekonna farmis varjatakse saladusi või petab Libby ennast, sest igatseb oma venda tagasi?
Libbyle hakkab selgeks saama, et tol päeval oli kõigil ta pereliikmetel midagi varjata. Eriti aga Benil. Nüüd, kakskümmend neli aastat hiljem, on aga veelgi keerulisem tõde päevavalgele tirida. Kes ikkagi mõrvas Day-pere liikmed?

Rahvusvahelise bestselleri „Kadunud“ („Gone Girl“) autori Gillian Flynni painav ja tume psühholoogiline romaan „Paha paik“ on kirjaniku teine romaan. „Kadunud“ ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.

ISBN	9789985335024
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	380 lk
MÕÕT	210x150x23 (mm)
TÕLKIJA(D)	ANNE KAHK
KIRJASTUS	VARRAK
LISAMISE AEG:	30.04.2016