Margiti anekdoot

Läksin eile mehega kalale. Mees käsikis kogu aeg vait olla.

Julgesin korra suud paotada ja ta ägestus ning ütles, et keerab paadi kummuli.

Võtsin igaks juhuks päästerõnga, kuna ei oska ujuda, kuid tema kohe karjuma;" naine paadis, paat põhjas!"

Viskasin päästerõnga kus see ja teine ja hakkasin silmapiirilt uppuvat paati otsima, kui ta lausus;

" sinu peaga ei ole ikka kõik korras!"
Vaatasin peeglisse ja nägin, et olingi tema karjumiste peale halliks läinud.



21.09. 2015.a.
Mai

Võtame Pärnu suvest viimast

   Täna tõustes tundisn ennast inimesena. Selles mõttes, et viimase paari kuu jooksul ajas keski või miski mind poole une pealt üles ja uneaeg oli vaid 4-6 tunnine. Aga minu jaoks on normaalne 6-8 tundi, üle selle lihtsalt ei saa. Jah, olen võimalusel teinud ka pooletunni või tunnise lõunauinaku, kuna tervis vajutas kevadel punast tuld ja...

õepoeg Raido Soomets ja Germo

  Eile tahtsin meeletult metsa seenele minna, kuid bussiga ei tahtnud ja autot ei leidnud, seega jäi minemata. Aga ma ei ole seda unistust peast välja visanud, kuna ma armastan seenel käia. See on mõnus teraapia, kuigi tavaliselt leiavad puugid mind alati üles ja neid putukaid ma veidi pelgan. Aga seened...uhh, on ikka sõbrad, õrritavad siin oma pildikestega! :) Ükskord ma lähen niikuinii!
  Täna tegime Germoga jalutuspäeva ehk võtsime Pärnu suvest viimast. Ei taha tegelt nii ütelda, kuid tuleb tõele näkku vaadata, sest september avab peagi oktoobrile ukse. Ja juhuslikult põrkasime Jaansoni raja otsas kokku minu õepoja Raidoga kes seal tervislikke eluviise harrastas. Seega pildil mu kõige vanema õe kõige noorem poeg. Ma ise olen pere kõige noorem tütar ja Germo on minu vanem poeg, ehk siis Raidole kõige noorema tädi vanem poeg. Keeruline? :) Jah, meid ju on 7, mul on 3 õde ja 3 venda. Ja emal on oioi, kui palju lapselapsi.
  Ja, no selline kaunis suvepäev lihtsalt meelitab jalutama. Nii ka meie jalutasime üle keslinna silla Vaeste Patuste Alevisse ehk Rääma linnaossa. Täitsa lõpp, ma vist kõndisin turbokiirusel üle silla, kuna ma ju kardan kõrgust ja täna kartsin veel eriti. See vast tuleb sellest, et ei olnud pikka aega enam jala silda ületanud. Aga üle me jõudsime ja isegi ühe fotojäädvustuse tegin Germost. Näo ilme järgi tundub, et Germo ka eriti sildadest vaimustuses ei ole, või ei olnud ta vaimustuses, et pidi mulle mitmel korral poseerima :)
  Ja lõpuks jõudsime aeda suve nautima. Tõsi küll, teepeal kohtasime mitut tuttavat ja aega kadus kätte. Kuid mis seal ikka, ilus ilm ja rahvas naudib. Nautisime ka meie.
  Ja pool tundi tagasi sain ka moosi purkidesse. Koostis õun, pirn, suvikõrvits, aroonia ja sidrun. Mingit täpsemat retsepri ei olegi, et kui palju suhkrut jne...ma lihtsalt armastan katsetada erinevaid koostisaineid toitudes. Panen kõike silma järgi. Igal juhul moos sai hea ja huvitav. Õunad muidugi olid väga hapud ja toorevõitu, nagu tänane saak kipub olema. Aga aroonia andis kena värvi ja hea meki.
  Selle peale meenub:" piima, moosi, saia ja kõht saabki täis!" :)

20. september. 2015.a.
Mai- Piiri- Vaeste Patuste Alev- Mai

pirn, õun, aroonia, suvikõrvits, sidrun, suhkur

selline ta siis sai

Minek

Minek...

kui maa hingab endasse

hommikuhõbejat turma

ja taevasse tõuseb latern

kui lahkunu hing

võid tunda kuis sõrmedest
pudeneb maapeale surma
kõik möödub sest täis on
tiksund elutee ring

las lahkuvad rändlinnud
sügisus värve las lisab
las alastust naudivad
koltunud lehtedes puud

kui üle ulgumere kuulda
on kajaka kisa
siis tea on lõppenud aeg
olla elule truu



20. 09. 2015.a.
Mai

Jee! Poiss jälle joonitab! :)

   Jõudsin mina linnapealt "laiamast" tagasi ja ees ootas järjekordne üllatus. Siin ta on, poolik meeleheitel koduperenaine :) Ühesõnaga sellised asjad teevad tuju rõõmsaks. Meenub aeg, kui ise olin samas vanuses ja portreede joonistamise tuhin peale tuli ning selle asemel, et sõbrannedega välja minna, istusin ja joonistasin. Tegelikult igatsen seda aega tagasi. Aga samas on väga mõnus tunne, et pojal ka joonistamise vastu taas huvi on.
  Salamisi ütlen, et unistan siiani, et hakkan kunagi taas joonistama ja illustreerin ise ühe oma raamatutest. Ja elu on näidanud, et unistused on määratud täituma. Iga unistus omal ajal.
  Nii kui ma seda poolikut joonistust nägin, kõnetas see mind. Viis tagasi aega kus naised omale hirmsasti lokke tahtsid ja lokirulle pähe keerasid. Mäletan kuidas lapsena naabrinaisele rulle pähe keerasin ja juuksed enne õlleseks tegin, kuna siis pidid tugevamad lokid jääma. Praegu naljakas mõeldagi :) Ja silmad sellel porteel on vägagi kõnekad.
  Teisalt meenutab see tegelane meeleheitel koduperenaist, elukogenud ja pisut õnnetut emandat, kes on kurb ja õnnetu. Seega suudab poiss ehedad emotsioonid paberile panna ja ma siiralt loodan, et ka tema illustreerib ühe mu raamatu.
  Aitäh! :)


19. september. 2015.a.
Mai

natuke veel ja...poolik veel

Uued tassid, kohtumine sõpradega + motohooaja lõpetamine Pärnus

tass Hispaaniast

tass sünnipäevaks

tass sünnipäevaks

   Täna on olnud nii kirev päev, et ma ei tea kas suudan selle kirevuse kõik nii ehedalt kirja panna. Esiteks suured tänud armsad Ingrid ja Marleen nende imeliste tasside eest. Esimene tänane tass on toodud Hispaaniast lausa ja teise kinkisid mu kallikesed mulle sünnipäevaks. Teisest tegin lausa kolm pilti, kuna tassi külgedel ju erinevad pildid ja õnnesoov lõppeb lausa tassi sees :) Nii armas. Ma armastan teid! Oli rõõm taaskohtuda!

tass sünnipäevaks

  Lisaks sain veel ühe tassi sünnipäevaks. Selle eest tänud Merike Killile, kes kinkis mulle sünnipäevaks minu perekonnanime tähega tassi. Sobib ka see kollektsiooni. Ma panen kõikidele tassidele kleepsu alla, kus on kirjas kuu, kuupäev , aasta ja riik koos kinkija nimega. Aastakümnete pärast hea vaadata :)

Merike Kill ja tema kingitus mulle sünnipäevaks

  Merikesega istusime veel Port Artur 2 ja PK vahelisel alal kuhu kogunesid motomehed, kuna täna on Pärnus motohooaja lõpetamine.
  Julmad mehed seal katuseserval! Isegi vaadata ei julge :)
  Tänud, armas Aime, et jäädvustasid nahkmehed pildile. Oli rõõm kohtuda!

motomehed parkimismaja katusel

  Ja siia nüüd mõned pildid ka motohooaja lõpetamisest. Kuigi see kõik alles kestab, aga ma tulin koju ära, ning siin ootas mind järjekordne üllatus, aga sellest juba järgmises blogis ;)

19. september. 2015.a.
Mai

motohooaja lõpetamine Pärnus

motohooaja lõpetamine Pärnus

Täna täpselt 3 kuud blogimist!

   Täna, täpselt 3 kuud tagasi hakkasin blogima ja teen aeg-ajalt enda jaoks siia väikesi postitusi statistika suhtes. Siin tänased anmed mu blogimitse statistikast:

Lehevaatamisi täna

85

Lehevaatamisi eile

190

Lehevaatamisi viimase kuu jooksul

5 559

Lehevaatamiste arv alates algusest

12 810

_________________________________

Kirje Lehtede vaatamisi:

Eesti

874

Soome

38

Ameerika Ühendriigid

11

Šveits

3

Saksamaa

3

Kanada

2

Suurbritannia

2

Kenya

2

Norra

2

India

1

_______________________________

Kirje Lehtede vaatamisi:

Käisin täna küünemodelliks

16. sept 2015

117

Mu noorem poeg joonistab taas!

11. sept 2015

107

Tänases "Õhtulehes"!

15. sept 2015

80

Tänane tass otse Pariisist!

17. sept 2015

65

Õunamoos, juuksur ja kosutav maaõhk

17. sept 2015

62

18. september. 2015.a.

Mai

Pimedusega löödud...

panid silmad kinni ja

maailm kattus pimedusega

nagu tookord kui sa olid

pimedusega löödud olid armunud

alkohoolikusse naisehingega mehesse
kes kätega sulle kõike selgitas sest
suuga oskas ta alkoholiuimas vaid
suuri sõnu teha ja sina heldisid

sa nägid maailma läbi roosade prillide
tajumata oma hinge lõhestumist
sa lihtsalt ei tahtnud näha valgust
elasid pimeduses nagu vaegnägija
kuid selle erinevusega et vaegnägija
tahaks näha

ja lõpuks ta tuli su ellu valgus
valgus mida tuleb vaid näha
valgus mida tuleb tahta näha
aga siis oli juba hilja oli lootusetult
hilja sest kuristiku serval saavad
tiivad vaid need kelle füüsilist keha
maailm enam uppumissurmast
päästa ei suuda

täna sa panid taas silmad kinni
ja tulid mu rõdule
tulid minu kodukuristiku servale
tulid varesena ning lahkusid taas
linnuteele


18.09.2015.a.
Mai

Parem h(H)ilja kui mitte kunagi (kedagi) ;)

  Täna käisin Omniva pakiautomaadist esimest korda elus pakki välja toomas. Käidud. Tehtud. Lihtne. Ise saadan oma raamatuid mugavusest ikka Eesti Posti kaudu, kuna saadan ka palju maale ja seda meelega, kuna vastasel juhul peaks maainimene sõitma linna paki järgi. Ühel korral olen ka kasutanud Smartposti teenuseid, kui romaan RIST TEEL minuni jõudis. Täna aga sain sellise üllatuse osaliseks ;)
  Kunagi, kui lapsed väiksed olid, heegeldasin ja kudusin neile kõik, karupükstest kinnasteni. (sallid, kindad, sokid, mütsid , karupüksid, kampsunid jne...) kuid ühelt maalt poisid ei tahtnud üldse villaseid sokke kanda ja ilmselgelt ma neid kappi seismiseks ei kudunud. Seega olen viimastel aastatel rohkem heegeldamisele truuks jäänud. Tõsi küll, minu jaoks kestab alles suvi, kuna sügiseti ma hakkan tavaliselt teleka ees käsitööd tegema, aga ma ei vaata veel telekatki ;) Pealegi kipitab minu sees mu üks pooleli olevatest romaanidest "Westoffhauseni häärberi saladus" millesse tahaks sukelduda, aga elutempo on nii kiire, et pole mahti olnud. Et miks ma sellest kõigest pajatan? Nagu pildilt näha, sain ma täna armsa sünnipäevakingi ühel fännilt. Mis sest, et sünna jäi augusti lõppu, see on ikkagi väga armas üllatus. Aitäh, Ülle Valt! Ja muidugi tänud ka koti eest! Ma pole ammu enam ise sokke kudunud ja need kuluvad talveks kenasti ära, kuna mu liigestega ei ole ammu enam kõik korras ning need kardavad külma. Aga mis loomavilla lõngast need kootud on? Sihukesed teistsugused ja karvasemad. Koera? Kuigi koeravillast lõnga ma vast tunneks ära.
  Ma armastan teid mu sõbrad ja fännid! :)

18.september. 2015.a.
Mai

Tänane tass otse Pariisist!

  Eile jõudis 10 päevaselt reisilt Prantsusmaale- Pariisi tagasi mu hea sõber Margus Oopkaup. Nüüd on mu tassidekollektsioon taas ühe tassi võrra rikkam. Aitäh, kallis sõber! Tass näeb väga hea välja. Sellel on  Pariisi iseloomustavad pildid. Lisaks tassile tõi Margus mulle ka Eiffeli torni. Olen nüüd ka Pariisis ära käinud ;)

sõber Margus Oopkaup

 Arc de Triomphe (Arc de Triomphe de l'Étoile) on triumfikaar Pariisis, Prantsusmaal. See on üks Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi^[1]. See asub ühe suure teede ristmiku – Place Charles de Gaulle'i keskel. See püstitatirevolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks. Triumfikaare sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid.

Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud.

Igal aastal külastab Arc de Triomphe'i poolteist miljonit inimest

 Eiffeli torn (prantsuse La tour Eiffel) on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon.

Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva.

Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis (1889–1930).

Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest (1909) Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav.

Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee oli selleks ajaks torni tippu paigaldanud saatja ja vastuvõtja, mis olispionaaži jaoks ülitähtis. Seetõttu oli sõjaväe juhtkond otsustavalt lammutamise vastu. Pärast Esimest maailmasõda, kus torn end spionaaži kohalt õigustas, pole torni lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud.

2004. aastal külastas torni üle 6,2 miljoni inimese. 2002. aastal registreeriti 200 miljones külastaja.

Detsembris ja jaanuaris on torni alumisel platvormil avatud 220 ruutmeetri suurune liuväli. Seal kasutatav varustus antakse kohapeal, enda oma kaasa võtta ei tohi.

Eiffeli torni on keelatud kaasa võtta loomi, välja arvatud pimeda juhtkoerad.

Eiffeli tornist on üle maailma tehtud üle 30 duplikaadi või sellest inspireeritud ehitist.

Eiffeli torn

Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.

Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavstAleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330–1345) olid tornid 69 m kõrged.

Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi.

Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana.

19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).

Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks.

Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franςois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda.

Pariisis asub ka teine Jumalema kirik – Notre-Dame des Lorettes.

Andmed Vikipeediast.

17. september. 2015.a.

Mai

Õunamoos, juuksur ja kosutav maaõhk

Germo Tammistes kiikumas

minu sõbranne, lahke ja armas perenaine Ruth

   Eile sõitsime Germoga maale, Pärnumaale, Tammistesse. Ikkagi vaba päev ja tuleb ju suvelõpust viimast võtta, sest kohekohe on sügise pööripäev. Käisime eile Ruthiga ennast lille löömas, ehk siis maniküürimas ja maale jõudes hakkasime õunu hakkima, et need moosiks keeta. Ja pealegi mõjub maaõhk Germole hästi. Paistab, et haigus on saanud kontrollialla ja Germo on taas rõõmus ja päikeseline. Hea oli ju testida küünelaki püsivust. Julgen ausalt ütelda, et kogu lakk on kenasti peal. Seega Triin, uute kohtumisteni! ;)

Jossu ja Germo

   Germo ja perekass Jossu said suurteks sõpradeks. Jossu on sõbralik, kuid natuke isekas kass, kellele ei meeldi, kui teada sülle võetakse. Ta valib ise millal ja kelle sülle läheb. Uudishimulik on ta ka. Näiteks kapile uudistama minnes lükkab ta selle äärelt maha asjad mis uudistamist segavad.

lahke peremees Palmiste Germot lille löömas :)

  Ja paras memmekas on Jossu ka. Kui rahvas tuppa läheb, hüppab ta aknale ja hakkab tuppa nõudma. Üleüldse on inimeste lähedus talle väga tähtis, erinevalt teisest perekassist Teedust, keda kodus näeb harva. Kuid Teedu on tubli kass, kes püüab ka hiiri. Jossu tõi küll eile mingi tõugu tuppa, kuid hiiri ta veel püüdnud ei ole. Aga ta noor kass ka alles, aastane.
  Tammiste Tammepärja tänava "kodujuuksur" Palmiste kohendas eile kenasti ka Germo soengut. Ajas poisi kaela ja habeme puhtaks, mida mina veel teha ei osaka. Aga luban hea õpilane olla :) Kuid igal juhul näeb Germo nüüd palju kabedam välja ja ta oli ise ka vaimustuses esmakordsest habemeajamisest.

Germo ja Jossu

  Samal ajal, kui peremees köögis pannkooke küpsetas, puhastasime meie Ruthiga hulgi hapusid õunu ja pliit keetis nendest magusa moosi ;) Just pliit keetis, mitte ometi meie. Koogid maitsesid hästi, nagu ka peremehe keedetud nietu supp. Mehed teevad üldse hästi süüa.
  Ja lõppeks, kui sügis vaikselt suvesooja ilma kasissu puges, pugesime meie toasooja peitu. Ja loomulikult tuli Jossu koos meiega. Ja toas ta valiski kelle sülle pugeda :)

Aitäh imetoreda päeva eest maal, kallid Ruth ja Ülar! Järgmiste kordadeni! :)

16-17. september. 2015.a.
Tammiste- Mai