Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

laupäev, 30. november 2024

Jaansoni rada 587. päev

Päeval oli sahmimist, käis külalisi, vennake ka, nii me alles pimedas rajale jõudsimegi. Mõnes mõttes isegi mõnus, sest neid jõulutulesid on just pimedas ilusam vaadata ja no 6 soojakraadi oli ka. Me liikusime 7,1 km ja 11 500 sammu. Läksime ka Vallikääru aasa silda piiluma, päeval oli avapidu, kuhu me ei jõudnud. Läksime vaatama , kas ka see on valgustatud, aga sattusime pigem kottpimedasse. Ilus oleks olnud kui taasavamise puhul oleks mõni tuluke ka küljes olnud. Tagasi kodurajooni naastes läksime kalla juurde ja just alles naasime sealt. Hakkan veel kirjatööd tegema. Homme algab esimene advent, lava juba ka ootab kesklinnas. Ainus, mis mulle jõulude juures meeldib ongi need tuled, need on nüüd nähtud ja nüüd ootan keadet edasi :) Aga esmaspäeval ootab mind üks mõnus töö, midagi minu hingele, pai hingele ;) Olge teie ka rõõmsad ja liikuge ikka! 30. november 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

reede, 29. november 2024

Jaansoni rada 586. päev

Mulle selline soe sügis nii väga meeldib, ka see hallus ja kaamos üldse. Rajale minnes kesklinna sillal päike pimestas silmi ja termomeeter näitas küll vaid 3 soojakraadi, aga no soe oli, täielikult tuulevaikne ka. Meie raja pikkuseks tuli täna 10,2 km ja 16 700 sammu. Tegime Jaansoni raja tiiru ja veidike peale ka. Ausalt öeldes mina oleks teise tiiru veel teinud, aga Germo ei soovinud. Kalamehi on jõe ümbrus tulvil, loobivad seal lante jne... ei teagi milline kala hetkel tuleb. Aga no udu on tihe ja võrratu, me Silla keskuse juures ei näinud keskust ennast. Papiniidu sillalt jõge pildistades oli kõik vaid ühtlaselt hall. Ja lilled õitsevad raja ääres. Mõnus! Armastan! Olge terved! 29.november 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 27. november 2024

Jaansoni rada 585.päev

Tänane teekond tuli 6,1 km pikkume ja samme tuli täpselt 10 000. Liikusime siin Ülejõe ja Rääma linnaosas. Ka tänasest olen mina Selveri klient, jee! Tegin partnerkaardi ära Ülejõe Selveris ja hüvasti Jannseni Rimi, kus te inimesi lausa ebaviisakalt surute iseteeninduskassasse! Mul enne polnud Selveri kaarti ja tegemine läks maksma vaid 1 euro. Ja kohe muidugi külastasime ka Ülejõe Selverit, sinna on mul kodust otse 2 km ja PK Selverisse on 800 meetrit. Nojah, Jannseni Rimi on küll kohe üle tee aga ... muide, uurisin veidi asja, ühelgi klinditeenindajal ei ole õigust suruda inimese iseteeninduskassasse, suunata võivad aga keeldumise korral on kliendil õigus kassas maksta. Seega ... võta või kätte ja kirjuta sellel teemal. Aga muidu on ilm ilus, 7 soojakraadi on Pärnus, mul eilsest pliidi kütmisest siin kodus alles saun, alles 26 kraadi sooja, aga vaja oleks tuli pliidi alla teha, Germo soovib makarone. Õhtul võidan jälle bingoga ja elu on lill :) Olge terved!

class="separator" style="clear: both;">

MÕRAGA KOOLIKELL - Aita Matson (koostaja)

Eile sai loetud Tihemetsa (Voltveti) ajalugu puudutav raamat "Mõraga koolikell," mille on koostanud Aita Matson. Sellised ajaloovihikud on huvitavad, hea on andmeid ja fakte otsida, omamoodi eriline lugemine. Tänaseks on ammu juba see kool ajaloo hõlma vajunud, aga kohalikel on vähemalt raamat, mis meenutab. Lisak on selles koolis alghariduse saanud tuntud kirjanik, novellimeister Peet Vallak (Peeter Pedajas), kelle teostest meenub mulle kohe "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas." Ka selles raamatus on juttu nimevahetusest ehk eestistamisest, elust internaadis ja ka sellest, kuidas koolist puudumise eest tuli trahvi maksta. Ja üleüldse on siin päris palju ajalugu käsitletud, on säilinud palju materjali, mis ei läinud sõja ajal kaotsi. Kujutan ette, et eriti põnev on seda lugeda kohalikel. Ühs tuttava nime leidin ka :) Raamat kingiti mulle kunagi Allikukivi raamatukogus lugejatega kohtumas käies. Aitäh, hea Tiina! Lugege! 27. november 2024. Vana-Rääma