Emadepäev kallite inimestega koos

Täna on juba viies Emadepäev, kui mu kallist Ema enam meiega ei ole, ei mängi ta enam minu juures pianiinot tundide kaupa, ega ...Jagasin fb-s täna just 5 aasta tagust videot, kui ta meile oma viimase kontserdi andis. Hea, et ma filmisin, on mida meenutada. Oma Ema lahkumisest pole iialgi võimalik üle saada, aga on võimalik edasi elada ja mõtetes ning mälestustes jääb ta meiega igaveseks. Südamesse jääb alatiseks, sest Ema on maailma kallim inimene. Mul on vedanud ka Ämmadega, minu kallis Ämm, kes täna meile rabarberikoogi küpsetas ning Germole lisaks rabarberikisselli vahukoorega tegi, aga maailma parim Ämm, heatahtlikum, positiivsem ja mõistlikum. Mul on tõesti Ämma(de)ga vedanud. Minu kallis Ämm saab sügisel juba 84 aastaseks ja ma ei saa iial ühtegi halba sõna tema kohta öelda, sest minu arust temas polegi negatiivset külge, olgugi, et ta lapsepõlv möödus tal karmis Siberis, kus ta käis ka koolis ning elas suisa 10 aastat. Minu kallis Ämm on ka mu parim sõbranna, kellega saan rääkida kõigest ning mu lastele on ta ka vanaema eest, Germo nimetab teda sõbranne-neiu-ämm-vanaema-Helmiks. Täna joonistas ta Helmile pildi, kus ühel pool on tema ja päike ning teiselpool Ämm-Helmi ja lill. Ämmale joonistas ka tulipunased varbaküüned, sellised, milliseks pediküür Eda minu küüned reedel tegi. Germo tohutult armastab Helmit, ehk siis oma kasuvanaema, minu Ämma. Ja tundub, et asi on vastastikkune. Taas pakiti kotikesse talle tomatit, banaani ja mustsõstramoosi. Nagu alati. Ja ma tunnen, et mu kalli Urmase Ema, mu kallis Ämm Helmi on ka mulle Ema eest, kelle olemasolu igatseme me kogu elu. Mul on tõesti vedanud Ämma(de)ga. 12. mai. 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 481. päev

Kaks ühes: grillihooaeg avatud ja Jaansoni rajal käidud. 7,0 km ja 11 400 sammu tehtud, ka jõuksis käidud ja nüüd tuleb rahulik õhtupoolik. Kella 17.13 ajal näitas termomeeter kesklinna silla juures suisa 16 soojakraadi, kuigi mul on kenasti sall kaelas, sest tuul on kaval. Aias oli mõnus ja tuulevaikne, grillisime šašlõkki ja hakkvorstikesi. Päike paitas põski, linnud laulsid ning aialilled juba ka tervitasid. Ämma kasvuhoones tervitasid meid juba ka redised ja salatilehed. Paar oksa salveid napsasin ka kaasa. 4 tundi värskes õues veedetud, ei taha kinnises ruumis enam ollagi. Aga imeilus lapäev on jõudnud õhtusse ja lõpuks ka kevad kohale. Et nii jääkski kuni suveni välja. Olge terved! On smuuti aeg taas! 27. aprill 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 459. päev

Mõtlesin küll, et jätame täna rajale minemata, aga no ei saa, ilusad ilmad meelitavad. Sellel kuul oleme 24-st päevast 14 rajal käinud, mis on üksnes hea, sest minu jaoks igasugused jõusaali trennid ei ole nii mõnusad kui värskes õhus liikumine ja enda liigutamine. Täna liikusime veel üle Rääma ristmiku, mis alates 1. aprillist remonti läheb, ju liigub silla koridori ehitamine edasi, mis on ju üksnes hea. Ja skeemi vaadates hakkab jalgrada /terviserada/ minema uue silla alt. Põnev, põnev, ootan väga. Kokku kepikõndisime täna 6,7 km ja 11 000 sammu. Seekord siis Ülejõel ja Vaeste Patste Alevis. Ühtlasi liikusime külapeale pessu ja nüüd kütan ahju, sest eile ei kütnud ma ei ahju, ei pliiti, aga niiskeks läheb. Muidu on soe, homikul oli 20 soojakraadi toas, no minu jaoks on normaalsem muidugi 30 :) Aga mis seal ikka, pesumasin peseb ja mina blogin. Mõnus. Olge terved! 24. märts 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 458. päev

Nonii, 8,3 km kepikõnnitud ning samme tuli kokku 13 700. Liikusime kesklinnas ja Vaeste Patuste Alevis. Tervise sanatooriumi taga värske õhu jõusaalis käisime taas. Seal ma treenin umbes 1-1,5 km ja seejärel kepikõnnin edasi. No umbes 20 minutit või sinna kanti. Täna oli trenni harrastajaid veel, olen vist head reklaami teinud :) No Germo ronis ka vabatahtlikult ennast liigutama, aga enne vaatas kuidas ma teen, tuli välja küll. Ma endiselt eelistan neid treeningvahendeid, millel saab püstiasendis treenida. Ühel eakamal meesterahval oli istumiseks matt kaasas. Ega praegu on külm metalli peal istuda ka ilmselt. Muuli juures oli karm tuul, laudteel ka, aga kuna me olime juba ennast soojaks treenind, siis see üldse ei häirinud. Ühelpool muuli on alles jää, teiselpool vuliseb vesi. Minge vaadake ise, minge nautige ka kevadist mereõhku, see annab palju positiivset energiat juurde. Lisaks särab täna päike. Kesklinna silla juures näitas termomeeter 7 soojakraadi.Tagasi tulles suundusime Vaeste Patuste Alevisse, Urmas lõikas kirsipuudel vesivõrseid ning ma sain kirsiokste näol kevadet tuppa tuua. Aias oli soe ja tuulevaikne. Liikumises peitub positiivne elujõud, mine tunneta sina ka ja hinga seda endasse! 23. märts 2024. Vana-Rääma