Kuvatud on postitused sildiga Terje Heinmets. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Terje Heinmets. Kuva kõik postitused

laupäev, 27. juuli 2019

Pärnu Bluusipäevad 2019

koos "Lavrixi" poiste Vladimirs Laurinovicsi ja Janis Neimanisega

  Suvised Bluusipäevad Pärnus ongi selleks korraks möödas, kuidagi kurb on. Ma tohutult fännan bluusi ja kogu seda suitsuhäälset ja ülisõbralikku seltskonda. Alati on selline tunne nagu bluusarid ja bluusifännid oleks üks suur ja üksmeelne pere. Alati! Kui ma pole kasvõi korraks suve jooksul bluusi kuulama jõudnud, pole ka minu jaoks suve olnud. Nüüd on suvi mulle korda läinud. Sajaga! Mul oli  väga raske leida peatsisse fotot, sest paljud on mulle väga, väga armsad. Miks ma just selle foto peatsisse panin?

 Väike segadus oli kellaaegadega, ühest kohast lugesin et kell 18.00 algavad aga teises kohas olla kirjas olnud, et 19.00. No me jõudsime 24. juulil enne 19.00 kohale ja jäime kontserti ootama, aga keegi ei tulnud ega tulnud lavale.Nii jäimegi Andres Rootsi kontsedist ilma, sest segaduse tõttu esines ta hoopis Jahtklubis sees. Samal põhjusel jäime ka Soome megabluusari Ismo Haavisto kontserdist kolmapäeval ilma. Aga ma teadsin, et ta esineb ka neljapäeval ja see tegi rõõmu. Just tema pärast ma suuremalt jaolt tänavustele bluusipäevadele suurema rõhu asetasingi. Andres Rootsi olen palju saanud nautida ja usun, et seda võimalust tuleb veel. Seega ma väga pettunud ei olegi.

 Kolmapäeval esinesid õuelaval "Tina Bednoff BB" ja "The vine tunas." Väga suurt muljet avaldas just Tina. Vapustavalt hea, väeka ja suitsuse häälega bluusitar. Fantastiline! Nautisin sajaga. Kogu meie seltskond nautis. Suured tänud!
 Kuna Tina esines enne "The vine tunast," siis ma lahkusin enne, sest parim ju esines enne ära.

 Esimesel bluusipäeval kohtasin ka väga palju häid tuttavaid ja sõpru, bluusifänne, keda just sellistel südmustel kohtabki. Alati on Tartust kohal ka hea Irmen Alekand, kellega korra aastas trehvame. Kõiki ei jäädvustanud ka fotodele. Teid on ka hea kohata Ivar, Elmu jt...

kava
 Aga fotod kõnelevad rohkem kui sõnad. Siin siis esimene bluusipäev fotodes:
Kariniga oli armas kohtuda
Terjega oli armas kohtuda
selliste nunnude bluusivendadega koos vol 1
selliste nunnude bluusivendadega koos vol 2
nunnu Raili

fantastiline Tina

Head Toomas on alati hea näha ja seda juhtub just bluusipäevadel :)
töö käib
jahisadama romantika
koos armsa Kädiga
fantastiline Tina Bednoff bb



The fine tunas
 Selgus ka et 25. juuli esimesed esinejad esinevad Jahtklubis sees, sest endiselt mingi teatrietendus oleks seganud, või vastupidi. Kolisime ka meie sisse. Vapustav, millise kontserdi andis mu üks lemmikuid - Ismo Haavisto! Tõsiselt vapustav! Milline eripära, kirg ja bluusi sisse minek! Uhh, mõeldeski kannan tibutagi. Platsutasime ta lavale tagasi. Aitäh, Ismo, aitäh!

 Ka Randel Randoja esines Jahklubis sees. Nautisime ka tema esinemist. Aitäh!

 Ja umbes poole kümne ajal astus õuelavale Lätist, Riiast pärit blussibänd "Lavrix," kellesse ma kohe juba esimeste lugude ajal ära armusin. Ausalt. No eripära tuli kohe esile, ja see kirg, kirg, kirg....Ning nendega oli kogu tunniajase kontserdi koos laval ka üks mu lemmikuid bluusareid Tartust - Enn Vei, kes sellel korral piirdus suupilli mängimisega ning sai sellega väga hästi hakkama. Aitäh, poisid! Suured tänud! Taas nautisin kogu hingega.

 25. juuli blussipäeva lõpetas "Janis Vandzins trio, " mille noorel lauljataril on kindlasti helge tuölevik, sest häält ja särstu temas on. Tore oli.

 Kui su lemmikmuusikapäevad hakkavad öösse kulgema ja üks su lemmikesinejaid lihtsalt kingib sulle heast südamest oma kauamängiva, mida sa tunneksid? No minuga juhtus nii. Jah, avastasin ühtäkki, et mu seljataga istuvad Läti posid, just naaberriigi bluusarid, kes ennist laval väga hea mulje jätsid. No mina, paparatso, nagu ma olen, tegin salaja pilti, avalikult aga salaja, mõistate? ;) Ehk siis ilmselt Lavrixi poistele see meeldis. Igal juhul käis Vladimirs korra ära (samal ajal käisin ka mina korra ära) ning tagasi naastes kinkis mulle plaadi, jess! No meie suhtluskeel kujunes automaatselt vene keeleks, sest tahes-tahatmata tulevad mul venekeele sõnad kergemini suust, kui inglise keel. Just tänu sellele üllatusele paningi peatsisse meie foto, sest olin üliõnnelik, õnne tuleb ju jagada!

 See muidugi ei tähenda seda, et ma teistega sõprade ja bluusifännidega pilte tehes poleks õnnelik olnud, kaugel sellest, olin ikka, vaadake ise.

 Meeeeletult ilusad muusikapäevad on selleks korrask lõppenud, aga hinges püsivad need igavesti. Siirad ja suured tänud, hea Üllar Kallau!

25. juuli bluusipäevad pildis:
rahvas koguneb, kontsert algab...
rahvas koguneb, kontsert algab...
võrratu Ismo!
tibutagi tuleb ihule kui juba fotot vaatan :) fantastiline Ismo Haavisto Soomest
Germo ja Ennuga :)
minu Tartu sõbrad Irmen, Enn ja Jüri (poolpärnakas) :)
üliõnnelik Germo Kihnu Jõnniga :)
Randel Randoja
võrratute poistega!
superkorraldaja Üllar Kallau ja üliandekas muusik Ismo Haavisto
koos Üllari ja Ismoga
minu lemmarid Jüri, Üllar ja Ismo :)
fantastiline LAVRIX ja Enn Vei!
fantastiline LAVRIX ja Enn Vei!
Rahvas möllab
Janis Vandzins trio. Rahvas möllab
Janis Vandzins trio
koos megaägedate LAVRIXI poistega :)
naabrinaine püüdis mu õnnelikud emotsioonid kaadrisse :)
selline nunnukas LAVRIXI plaat :)


26. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 6. august 2017

POSÕ, CLAVIS ja suvise Pärnu melu

Germo, Kristjan, Terje ja mina Maarja-Magdaleena Gildi juures

 See, et Pärnu suvel ülerahvastatud on ja iga nurga peal mõni üritus või sündmus toimub, pole üldse uudiseks. Iseasi on see kui palju neist pärnakas suudab, jaksab ja tahab külastada. Jah, puhkajatel on siin palju melu ja põnevust vaatamata ka sellele et ilmataat meile sellist vingerpussi mängib. Weekend on läbi ja mittefännidele on just sellel ajal sobiv aeg külastada mõnda üritust, sündmust jne...Nii jõudsin ka mina üle aasta Steineri aeda ja Veereva Õlu pubisse. Ausalt öeldes oli üks imeline päev, ma ei kahetse mitte midagi! Aitäh kõikidele kamraadidele!

 Vabandama pean ma nende ees kes telefonitsi üritasid minuga kontakti saada. Nädalavahetused on minu jaoks kiired ja ma olen rohkem olemas tööpäevadel. See nädalavahetus kulges sootuks teistsuguseks, aga ilmselt oligi nii vaja, sest ma olen nii harva pubides käinud ja suvi on ju üürike. Tegelikult ei olnud meil eile üldse plaanis pubisse minna, aga vahel võtavad plaanid uusi tuure ja meie õhtu kulges väga vingeks. Selle eest ka suured tänud Terjele ja Toivole, kes meid õhtul Veereva Õlu pubisse kutsusid. CLAVIS on üks armas bänd, tõmbab alati peo nii käima ja mul on nii hea meel, et mul on sõbrad Raido, Riido, Priit ja Andres, kes teevad ülilahedat bändi! Armastan! Lugeja näeb emotsioone fotodelt. Ave, Karin, Monica, Terje, Toivo, Irja, Sofi jt..oli armas!

 Tegelikult jalutasime Ave ja Germoga kesklinna Pärnu Gildipäevadele, mitte just ostlema, aga pärnakatest (pärnumaalastest) noorte muusikute bändi POSÕ nautima. Kolm selle bändi liiget on pärit Lavasaarest, kus ka mina kunagi elasin. Pealegi on bändi ainuke naisliige (eile oli neid 2) Ariel Marksalu illustreerinud mu raamatud "Segevereline" "Rist teel" Ööde tütar" ja "Westoffhauseni häärberi saladus" (kaaned). Viimases raamatus kirjutan lahti ka POSÕ nime legendi ühe osa. Lisan siia ka selle kuidas Vikipeedia bändi tutvustab.

POSÕ on 2012. aastal loodud Folk'n'Roll muusikastiili viljelev Pärnu juurtega ansambel.
Pool ansamblist on isehakanud muusikud ja teine pool alles omandab muusikalist haridust või on juba omandanud. POSÕ motoks oli, on ja jääb – "miski pole kindel, isegi mitte rütm". POSÕ esinemiskava sisaldab bändi omaloomingut.
2014. aasta sügisel valmis ansamblil esimene muusikavideo

POSÕ liikmed:
  • Ariel Marksalu - klaver/laul
  • Kairo Pettai - akordion
  • Kristjan Põldmaa - kitarr/laul/basstrumm
  • Hendrik Lõpp - basskitarr
  • Otto-Georg Kirsi - laul/mandoliin
  • Oskar Ilves - tamburiin

Äramärkimised:
  1. Vabariikliku koolibändide konkursi BÄM 2014 GRAND PRIX
  2. KÄMP LIVE 2014 võitja
  3. Viljandimaa Noortebändi eripreemia
  4. Tudengibänd 2014 võitja
  5. Tudengite eurovisioon 2015 võitja

FACEBOOKI lehekülje leiad SIIT.

  Oli armas kontsert!

 Steineri aia juures kohtusin ka armsa Elis Kajoga(ja nende bändiga, mille nime ma kahjuks ei tea). Kahjuks olid nad just lavalt tulnud, aga kenad piigad pildile sain ikka. Elis on tuttav Versuse rahale ja ta laulab ning luuletab imehästi. 

 Uus nädal ei ole enam mägede taga, ees ootab seenemets ja veel palju huvitavat, aga sellest kõigest kirjutan järgmistes blogides. Täna lihtsalt ma ei ajksanud kalli Anneli kutsele vastata, aga oli armas kohtuda!

Olge musid!
Fotogalerii:
imearmas ja andekas Elis (esimene) oma bändiga
POSÕ vol 1...
2...
3...
Kristjan annab Toivole rulatamise juhtnööre :)
Germo, Kristjan, Toivo....
CLAVIS Veerevas Õlus
...
...
...
täna aga on meie perel selline päev :)
Zorro katab päeva toas magades silmad kinni, sest öö veedab ta õues ärkvel olles :)

6. august. 2017.a.
Vana-Rääma

laupäev, 8. juuli 2017

Oodatud ja kutsumata külalised

meie pereliige, kass Zorro ja Germo

 Millega me tegeleme? Ütlen ausalt, et mul on nii palju teha, et vahel kannatab rajale minek selle all. Aga ma ei kurda, iga asi omal ajal. Eile näiteks oli taas külalistepäev, meid külastas kokku 10 inimest. Kuidas ma viitsin, tahan ja jõuan nii paljusid inimesi päeva jooksul võõrustada?

 Ausalt öeldes olid eilse päeva plaanid juba mitme päeva eest paigas. Nii algaski meie hommik, nagu tavaliselt ikka, hommikukohviga ja loetud tundide pärast sõitsime naabrinaisega Audrusse, sest just reede hommikuti müüakse endises Audru saunas megahead suitsutatud liha. Meie käisime kanakintsuliha jahil ja saime ka. Ülihea on! Soovitan kõigile! On ka taskukohane. Osta saab seda siis reedeti kella 9.00-12.00.
Audru vana saun
sellised kondita, ülimaitsvad kanalihatükid
hinnakiri ka juurde..

 Audrust naastes jõudis sõbranne Anneli meile. Oli enne kokku lepitud. Armas oli. Ja kallis Reelika (ja ta lapsed) käisid ka kiirvisiidil ning kuulasin meelsasti Reelika Bulgaaria reisi muljeid jnejne...

 Eelmisel õhtul panime ka kalli Terjega oma plaanid paika, ta sõitis oma ratastooliga, mida ta hellitavalt mersuks kutsub, üle silla kenasti ja otse meile külla. Tegime õues mõnusa istumise, kus olid ka kutsumata majakassid loomulikult kohal. Siis käis armas Karmen raamatu järgi, oli ka eelnevalt kokku lepitud. Nagu ka paljude teiste külalistega. Mida ma tahan öelda?

kalli Terjega lõunatamas meie koduukse ees
menüü..
majakass Kellu (ja teised 2) ka kohal..
kallid Terje ja Anneli
(lisaks Terjele) kirjutasin Karmenile pühenduse oma uude raamatusse
meie pesamuna Zorro ja Germo :)
ja kallis Karmen tuligi :)

 Asi on lihtsalt selles, et mul on ka eraelu ja ma olen korduvalt maininud nii blogis kui ka otse, et kui mul tekib loomeperiood siis mul ei ole niisama aega lebotada, ma teen ju tööd, kirjutamistööd. Seega oleks hästi armas kui inimene kes tahab mulle külla tulla, helistaks eelnevalt ette, nagu seda paljud mu head tuttavad ja sõbrad teevad. Mulle meeldivad külalised ja ma armastan suhelda, aga kui ma kõnedele ei vasta siis järelikult on mul mõne kirjatüki kirjutamine käsil ja ma ei taha, et mind segatakse. Ja kuna ma olen visiitsuhtes, siis olen korduvalt maininud ka, et nädalavahetus on minu jaoks kvaliteetaeg kallimaga, sest nädala sees me näeme vaid hetkeks, või ei näe üldse, sest ka tema teeb tööd ja päris pikki päevi. Seega ärge pahandage kui ma kõnedele ei vasta, siis ma olen hõivatud, sest mul on ka oma eraelu. Vahel ma tõesti ei jaksa vaikides või niisama molutades köögilaua taga istuda ja aega surnuks lüüa, sest teha on palju. See blogi võib tunduda natuke kurjana, aga ma tõesti vajan ka enda ette olemist, pojaga olemist, kallimaga olemist jne...ENDAGA OLEMIST!

 Tegelikult ajendas mind natuke "väsinud" blogi ja luuletust kirjutama ka üks teine teema, ühed teised inimesed, kutsumata külaised, kes läbi aastate nii minu kui ka paljude mu tuttavate elu segavad. Kus kohast küll võtavad osad jehoova tunnistajad õiguse astuda luba küsimata teiste ellu? Mul on ka tutvusringonnas mõned sellesse sekti kuuluvad inimesed, aga nad ei suru ona usku peale, nad on täiesti tavalised inimesed meie keskelt. Nad ei propageeri kunagi oma usku, käivad vaikselt oma konventidel ja usuvad ka vaikselt. Nimesid ma nimetama ei hakka. Miks osad jehoova tunnistajad ahistavad inimesi? Isegi rajal käies, kui tegime pojaga istumispausi, et vett juua jne...astus üks mesimagusa jutuga jehoova tunnistaja meile ligi, ajas pugejalikku juttu ja poetas meile voldiku, mille sealsamas prügikasti viskasin. Miks nad seda teevad? Kas nad teenivad selle pealt? On see nende töö? Mis toimub? Kaua võib? Mul on kahju ka oma ämmast, kes on teatud kiriku liige ja kristlane, kuid kui ämm on üksinda kodus, lausa tungivad jehoova tunnistajad ta majja, aeda jne...Surudes oma usku peale ja neid isegi ei huvita et ämm ei ole huvitatud. Argipäeviti nad sinna minna enam ei julge, sest ämma poeg on kodus ja on neile kordi tuule alla teinud. Lihtsalt kohutav! Ma ei tea mida ette võtta või kuhu pöörduda? Politseisse? Kas politsei tuleb sellise kutse peale välja? Ma ei usu...

selle küttematerjali nad mulle ja mu pojale pihku surusid..

 Nii sündiski minu sulest mitte just heamaiguline luuletus, aga kirjutasin endast selle mure ja valu välja ja hakkas natukenegi kergem. Praegu on jehoova tunnistajad Tallinnas konvendil, võib vabalt hingata. Ja nende peale surutud voldikud lähevad mu pliidi alla tuleroaks. Vähe sellest, et nad lihtsalt mu uksest sisse astusid (aga mis siis oleks saanud kui ma oleks alati olnud ja ennast pesnud?), surusid nad Germole vägisi pihku oma voldiku ja risustasid naabrite postkaste. Kas ma pean nende pärast hakkama oma elamise välisust lukus hoidma? Just välisuks on mul kodus olles päev läbi pärani, sest tänavapoolsete akende kaudu on raske elamist tuulutada. Nüüd aga luuletus. Ja kõigile eilsetele külalistele aitäh!

MINU JUMAL ON RAAMITU

nad tulid jälle
kutsumata
nahaalselt
ilma luba küsimata
astusid üle ukse
läve
nagu tookord

neil on seletamatu
fluidum vanuritele
üksik
emadele
katkise hingega
inimeste üle

nad segavad eraelu
sekkuvad normaalsete
raamideta inimeste
ellu
püüdes neid
allutada
vallutada
valele teele
juhtida

kui sul uks
on lukus
siis nad risustavad
su postkasti
pistavad peale
surutud voldikuid
uste vahele
suruvad vägisi
pihku
pidades ennast
maailma
parandajaiks
jumalaks

ükskord nad
tulid taas
avasid luba
küsimata maja ukse
astusid sisse
ja nähvasid
võõrad majas

nad elavad vaimu
pimeduses
on kinni kap(sl)is
üritades ka teisi
kapseldada

neid ei huvita
kui inimene on
kiriku liige
kristlane
budist
krishnaiid...

nad tungivad
vanurite elamisse siis
kui ülejäänud
pereliikmed on tööl
komandeeringus
reisil
koolis
et mulgustada
vanurite ajusid

avavad ülbelt
väravaid
kondavad võõrastes
aedades
hoovides
koduses

nende jehoova
on ainuõige
nende arvates on
normaalsed inimesed
kurjast vaimust
vaevatud
valele teele suunatud
pimedad ja
patused

aga nad ei näe ennast
sest nad kannavad maski
kannavad pimedusekaed
silmadel
nad ongi pimedad
või leebemalt öeldes
lühinägelikud
õelad
seaduserikkujad
ahistades nägijaist
inimesi

kas mitte ahistamine
ei lähe paragraafi alla
võta või kriminaalkoodeks
appi

õnneks on meie kodus
küttekolded kus
konvendikutsed
ereda leegina
põlevad

laske inimetele elada!



8. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma