Kuvatud on postitused sildiga Simba. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Simba. Kuva kõik postitused

pühapäev, 3. veebruar 2019

Uued numbrid on ilmunud


 Ajakirjade "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" veebruarinumbrid on ilmunud.

 Sellel korral on ajakirjas "Saatus & Saladused" avaldatud Tiia Merily Schneideri luule ning minu lühijutuke "Naerata nüüd jälle sa.."

 Kui ka sinul on mulle rääkida mõni põnev või müstiline jutuke ja arvad, et sinust saaks hea artikli, võta minuga ühendust juba täna! Igakuiselt saadan ka ajakirja luuleveergu luuletusi, märtsi numbri tarvis on autor juba olemas, aga kui tahad, et sinu luule ilmuks aprilli numbris, võta minuga ühednust juba täna.

 Jätkuvalt teen koostööd ka ajalehega "Nelli Teataja."

 Rahvas siin küsib, et miks ma enam igapäevaselt oma tegemistest ei blogi. Kui nii öelda saab, võtsin aja maha, ei taha väga oma eraelu avalikult jagada. Aga minuga on kõik kõige paremas korras, tegelen aktiivselt kirjatööga ja ootan oma lühiromaani "Vihmatüdruk" sündi. Ka uus lasteraamat on toimetatud ning illustreerimisel ning ka päris mitu raamatut on koostamisel, pluss artiklid. Ma elan ikka aktiivselt "sõnaseadja" elu ja olen õnnelik.
  Ahjaa, lisaks reedel Jahtklubis bluusi nautimisele käisime ka hea Ergot pilli järgi "Bum-bumis" tantsimas ning olime niisama mõnusad. Seega eraeluga on kõik, kui see kedagi tõsiselt huvitab.

 Olge hoitud ja armastatud ka teie!
elan selle talve üle :)
Simba talveõhtus
minu jutuke...
minu jutuke...
Tiia-Merily Scheideri luule


3. veebruar. 2019.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 17. september 2018

Ikka seened ja seened...


 Avastasin just et ma pole lausa nädalajagu päevi bloginud ja muidugi ka kepikõndimas käinud. No ma elan rohkem juba metsas kui kodus, sügis on, seeni on kogu maailm täis, ei saa ju! Ja lisaks sellele tänud Jutale ja Raivole kes mulle maalt köögi- ja aedvilju tõid. Ma ei saagi enam köögist välja, heh!

 Tegelikult on seenelkäik ka paras rajalkäik, sahmid mööda metsa, muudkui kükki ja püsti, kükki ja püsti. Ka jalgsi on käidud seenemetsa ja koju, kuigi kahel viimasel korral sai ikka autoga sõidetud, või noh üks kallis inimene sõidutas.

 Täna kella 15 ajal seisis taas Maarja mu ukse taga, seeneämber ühes. No ja ajas taas mulle ka seenele mineku isu peale, nii me autoga Niidumetsa põrutasimegi, kuid sealt läksid me teed lahku, kuna Maarja ei leidnud seeni ja jalutas mujale, mina jäin kohale ja ei kahtese. Sain erinevaid puravikke, erinevaid pilvikuid, kaseriisikaid, männiriisikaid porgandiriisikaid, kreemriisikaid, tõmmuriisikaid, kuuseriisikaid, väävelriisikaid, ühe kukeseene ka ja praegu rohkem ei tulegi meelde, aga seeni oli ikka nii palju et poole tunniga korjasin ämbri täis ja siis juba kahetsesin et mul neid rohkem kaasas ei olnud. No kaks päeva järjest on sadanud ja kohe saak missugune! Ohh, ma olen just korjamisest sõltuvuses.

 Eile tõusin ka kõne peale, et kohe on metsa minek, käisime kaubajaamas. Oi kui kahju oli metsa jõudes vaadata kuidas mets oli kuivanud ja ussitanud hiigelsuuri kuuse- ja kaseriisikaid täis! Aga ligi ämbritäis tuli ka sealt. Nädal aega vihmavabu ilmasid oli oma töö teinud, nii saingi sealt rohkem lepa- ja väävelriisikaid. Need tõmbavad küll keedes kokku, aga ikkagi 3 purki sai sisse marineeritud.

 Ja laupäeval sai kallima koduaiast kreem- ja kaseriisikaid korjatud, jälle üks purk marineeritud seeni juures! Aga jah, laupäeval sai vahelduseks ka šašlõkitatud, seega ma ei ela päriselt seenemetsas vaid tiirlen ka Rääma rajoonides.

 Oleme ikka rõõmsad, eriti Simba, kellele toodi ta lemmikkommi-iirist!

 Tegelikult olen kaks viimast nädalat ka aktiivselt oma ja ühe kalli inimese raamatut käsikirjadele rõhku pannud. Päris mitu raamatut on veel sellel aastal mu sulest ilmumas ja ülla, ülla, mu laste luuleraamatu käsikiri läks ka illustreerimisele ning just sain teada et illustraator juba tegeleb. Jana on mul kullatükk, nii osav, andekas ja armas illustraator. Mu lühiromaani VIHMATÜDRUK kaanepilt on ka nüüd kenasti valmis ja Jana pani selle ning teise lühiromaani ÜKSINDA MAAILMAS posti. Ootusärevus tapab.

ÜKSINDA MAAILMAS (illustreeris J. Valge)
VIHMATÜDRUK (illustreeris J. Valge)

 Ja kirjutamilainel olen ka endiselt, kirjutamisel on lasteraamat PETU VAHETAB ELUKOHTA ning üks lühijutuke on ka poolik. Ja palju, palju veel, aga igal asjal on oma aeg.

 Trükki läksid (või kohe lähevad) mu lasteraamat PETU LÄHEB KOOLI ja romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 3. raamat TAGASI KOJU. Olge valvsad!

 Armastan!

Galerii:
vihje: eile kaubajaamas seenel. on,on rong :)
mingid põnevad hiigelseened olid metsa all ja neid oli palju...
eilne seenesaak puhatatult...
eilsed seened marineerituna...
2 purki köömnetega punapeedikuubikuid ka...
pangesalat 6 tundi omas mahlas...
1 suur purk marineeritud kurki ka
eile keetsin 6 purki pangesalatit
täna hommikul marineerisin mõne purgi kurki...
Simba oma lemmikkommiga
kreem- ja kaseriisikad
laupäevane saak koduaiast...
tänane saak. no õnneks vajusid alla...
marinaad keema
just said valmis 4 purki marineeritud seeni

17. september. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 7. september 2018

Ma jälle seenetan


 Tegelikult oli täna mul moosikeetmise päev, kuna eile vedasime Germoga hirmsa laari õunu koju ja need tuli ju sisse teha. Tõsi küll, osad läksid otse prügikasti, sest tegu oli valgeklaaridega ja tänaseks olid enamus plekilised. Aga päris mitu purki sai varasalve juurde.

 Juba mitmendat aastat kasvavad kalla aias kaseriisikad. Sellel aastal oli päris mitu pesakonda. Nii ta need sealt enne muru niitmist ära noppiski, mina puhastasin, hakkisin, keetsin ja soolasin sisse. Hakkides võtab vähem ruumi ja mul on purkide kriis. Nii mahutasingi 36 kaseriisikat ühte purki ära. Nämma. Kaseriisikad on ühed mu lemmikseened, pisut mõrkjad, aga ilusad ja lihavad. Ja mitte ükski ei olnud ussitanud ka. Kasvavad kase ümbruses ja juba ronivad ka mujale. Lisaks kasvavad nende läheduses ka tavavahelikud, mis ei ole küll söögiseened.

 Ja nii see kodune päev möödus, no ei olnud aega rajale minna, kuigi mõte liikus selles suunas. Aga ju siis ei olnud määratud. Ja nii mõnigi külaline käis ka, nagu ikka. Nagu piltidelt näha, on meie Simba suur jäätisesõber. Mina pean leppima piskuga, sest tema sööb üle poole jäätise ära. Kogu aeg on ta jäätist armastanud ja ilmub nagu lõhna peale kohe välja kui keegi poest jäätistega tuleb. Va maiasmokk!

 Nüüd aga lähen kirjatööd tegema, päev taas kirjas. Olge mõnusad!

Galerii:
6 purki õunamoosi...
lausa mõnuletakse jäätist süües..
jäätisemaias Simba
kõik ei mahtunud korraga potti
kaseriisikad keedetuna, hakituna ja purki soolatuna


7. september. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 2. september 2018

Seened ja need teised asjad ka...


  Mul on kogu aeg nii kiire et pole aega isegi netis käia. Ausõna. Ja jätkuvalt olen ma seda meelt ja õnnelik et ma ei põe haigust diagnoosiga "nutikaga netis." Ja jätkuvalt häirivad mind inimesed kes pidevalt ninapidi telefonis on. See tundub mulle enda ja teiste aja raiskamisena. Nii on. Jään oma arvamuse juurde, kuigi usun et vastuvaidlejaid jagub.

 Millega ma siis tegelen? Ei, ma ei ole hetkel kirjutamislainel, sest pole lihtsalt aega, metsad on seeni nii tuugalt täis ja ma olen ju seenehoolik. Ok, ok, korilane olen, aga seenehoolik sobib mulle rohkem. Eile käisime Potsepal metsas ja no ei jaksa neid seeni metsast välja vedada. Ausõna. Saime männiriisikaid, porgandiriisikaid, võiriisikaid, kuuseriisikaid, timpnarmikuid, männipuravikke, haavapuravikke, tammepuravikke, võitatikuid, erinevaid pilvikuid ja ohtralt kukeseeni. Midagi võis ka nimetamata jääda aga see polegi oluline. Seeni on metsades tõesti nii palju, kuigi teeääred olid autosid täis ja metsad inimesi täis. Ainult mine ja korja. Osad neist ma praadisin või ja sibulaga ära ning need said eile ka söödud, no Simba sai ju 6 kuuseks ja natuke käis ka külalisi ;) Ahjaa, kohtasin Potsepa metsas isegi tuttavaid ja mul oli siiralt hea meel kui sain nad nn koduteele juhatada. Tervitused, Riina!

 Nagu blogipostituse kaanepilt reedab, jõudsid mu järgmise lasteraamatu PETU LÄHEB KOOLI illustratsioonid Lapimaalt kohale, lausa 12 päeva sõitsid, aga olemas nad on. Ehk saab nüüd veel sellel aastal mu lastekas kaante vahele, aga sellest kõigest juba pajatan kunagi hiljem. Aitäh, kallis Signe!

 Jõuluvana Ave jõudis mul veel vahepeal sünnipäeval ära käia, aitäh, kallis!

 Neljapäeval olin ametis haugide puhastamise ja küpsetamisega, ahjus fooliumis küpsetasin, lisaks sidrunipipar, sool, sibul ja majonees. Nii lihtne see ongi, väga maistev tuli. No ma kord olen selline inimene kes toituks vaid kalalihast ja seda iga päev, kui vaid võimalust oleks. Eriti maitsvad saavad need siis kui saad otsast lõpuni ise toimetada (ka soomuse ja mittevajaliku sisu eemaldada).

 Reedel tormasin ruttu kesklinna, sest ma ei saanud ju kallist Riinat Pärnust nii minema lasta et me ei kohtuks. Kohtusime. Oli armas. Ja sain ta kolmandale raamatule KUUPEEGLIST, pühenduse. Uute kallimisteni!

 Ja kalli ämma kingitud kinkekaardil on nii armas luuletus et ma ju ei saanud seda jäädvustamat jätta. Aitäh, kallis ämm! Kõik peab mu elulooblogis omal kohal olema.

 Septembrikuu numbrid on ilmunud! Mis numbrid? Ikka ajakirjad "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused," millega teen kaua aastaid koostööd. Müstilistesse lugudesse kirjutasin ühe lühijutu ja SaSasse saatsin kalli Erika Salumäe luuletused. Head lugemist!

 September on alanud, aga suvi veel kestab, vähemalt Pärnus. Nii sai tänast imelist suvepäeva nauditud ja niisama aias tšillitud. Loodus on veel imeliselt roheline, linnud laulavad ja veel koos kallite inimestega seda kõike nautida, mida sa hing veel ihkad paremat loota. Olen õnnelik selles kõiges. Armastan! Olge teie ka õnnelikud!

Galerii:
pooleaastane Simba
saak Potsepalt
seened
purgis...
Ave ei väsi iial üllatamast...
kohe lähvad fooliumisse
küpsetatud havi
see raamat läheb mu eriliste raamatute riiulisse
KUUPGGELIST- R.Einasto
kalli ämma kingitud kinkekaart
minu jutuke ajakirjas Müstilised lood sept. numbris
Erika Salumäe luule
septembrikuu number Saatus & Saladused
õnnelik Germo
istume aias ja tšillime, ei grilli...
meil on suvi, nii hinges kui...


2. september. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 15. juuli 2018

Suvi, Pärnu ja Sõbrad


 Pärnu on üks ilusamaid linnu Eestis, vähemalt minu jaoks. Armastan seda linna üle kõige. Eriti mõnus on suvine Pärnu, mida külastavad väga paljud Eestimaa inimesed, kes muul ajal siia ei satu. Ja talviti on mõnusalt rahulik ja vaikne. Tõsi küll, kirjanik Lea Jaanimaa on pärnakatele juba päris tuttav, ta on mitmeid kordi käinud siin oma raamatuid esitlemas, ja raamatuid on tal ilmunud 6, millest 4 on romaanid, 1 jutu-, ja novellikogu ning lisaks veel lasteraamat MAYA. Olen kõik need läbi lugenud ja leian vaid kiidusõnu. (paljudest olen ka siin bloginud). Nii oligi meil Lea ja Renega võimalus kohtuda lausa kolmel päeval, nad käisid Pärnus puhkust veetmas. Oli üliarmas, aitäh!

 Lea jättis minu kätte müüki ka oma raamatuid veidi, kõikidel on autogramm ka sees! panen siia kirja mida saadaval on:
päikesekõrbenud meie...
autogramm kõikides raamatutes!
Lea Jaanimaa raamatud


romaan "Kuidas, palun?"- hind 8 eurot (1 raamat)
romaan "Äratundmishirm"- hind 8 eurot (1 raamat)
romaan "Tule eile meile"- hind 8 eurot (2 raamatut) VIIMASED!!!
jutu-, ja novellikogu "Vikerkaare taga ja ees"- hind 8 eurot (2 raamatut)
lasteraamat MAYA- hind 8 eurot (2 raamatut)

 Kui sa soovid mõnda raamatut neist siis võta minuga ühendust juba täna!? Posti ma ei pane ja arveldamine käib otse autoriga. 5 raamatut on sadaval, enam pole müügil vaid romaani "Tagurpidi valed."

 Eile oli ikka tõeline Rääma päev, hiigelpirakad raheterad loopisid ennast aknast sisse, olgugi et pildile sain need siis kui olid suht sulanud, olin ametis nende välja loopimisega, pealegi kippusid need sulama pmst kohe. Meeletu kõu oli, tänav oli äärekiviga triiki vett täis ja kodusuksest ei pääsenud kuiva jalaga välja, aga mulle meeldib, mulle lihtsalt meeldib torm ja raju, müristamine, pikne jne...Jumalast äge! Välgupoissi mul tabada ei õnnestunud, aga mõne pildi jäädvustasin ikka. Aga peale padusadu läks ilm taas ilusaks, nii saigi veidi Rääma päeva (jamidaiganes) täistatud. Üks imeline nädalavahetus hakkab oma uksi koomale tõmbama, aga mina veel küll mitte. Tunni või pooleteist pärast kavatseme Germoga veel rajale minna, sest päevl sinna kõrbema minna ei tahtnud.

 Ja no Simba tuleb ka blogisse jäädvustada, nagu näete, armastab ta lesides süüa ja siis söögikopsiku kõrvale magama jääda, käpp kaitseks krõbinatel. Ta on ikka väga armas lemmikloom, olgugi, et ülearu pahur ja jonnakas. Eks me kõik ole omamoodi pahurad ja jonnakad.

 Aitäh, kallid sõbrad, kes te meie nädalavahetuses olite!
sulanud raheterad põrandal..
tänava äärekivi on uppunud...
ukseesine...
vaibal :)
nämm-nämm...
Rääma päeva õhtul, kui ilutulestik taamal möllas...
niimoodi süüakse...
Simba magas käpp krõbinakausis


15. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma