Kuvatud on postitused sildiga Lea Jaanimaa. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Lea Jaanimaa. Kuva kõik postitused

reede, 26. oktoober 2018

LUULEKEVAD 2018- Eesti Luuleklubide Liit


  Sain loetud luulekogumiku "Luulekevad 2018."
Osalesin ise ka harjumusest sellel konkursil ning ka mu enda 1 luuletus on ära trükitud.
Luulevihik jääb iga aastaga õhemaks ja armetumaks, aga õnneks on sellel korral osanenud ka paljud mu head tuttavad, head luuletajad, sellepärast ma osasid luuletusi lausa nautisin. Kuigi, jah, tase on kohati ikka väga nõrk ja ma ei saagi aru miks osad kirjutised, mida mitte kuidagi luuletusteks pidada ei saa, seal sees on kui tegu pidi olema paremikuga. Kas osalejaid oli vähe? Siis oleks võinud parematelt autoritelt rohkem luuletusi ära trükkida. Igal juhul üle poole vihikust on täis kirjutisi mis ei vasta mingit moodi luuletuse olemusele.

  Ka proosatekst ei ole kohe kindlasti luuletus. Ilmselt pole tahtmist või viitsimist, või on vihik "üle käe" tehtud, luuletusi kenasti luulevormi seada. On ilmunud pika joruna, proosatektina ka need luuletused millest isegi võib riimiluuletuse olemust aimata.

 Aitäh, sõbrad kes te osalesite! Tänu teile on see vihik mulle kohati loetav! Marge Viirg, Jaak Känd, Riina Einasto, Jaan Tammsalu, Tulihobu, Lea Jaanimaa, Pilvi Rahnu, Villem Kutti, Anneli Lamp ja siis tõstaks veel esile Alvi Klaari luuletused hea rütmi poolest ning Hirviö oma. Muidu aga...

 Ja nagu vihiku tagakaanel on kirjas, oodatakse järgmisi luuletusi 15. maiks (2019). "Kuldse Kaselehe" konkurssi enam ei toimu. Loodame et kevadel ikka toimub. Aga kui ei toimu, pole ka midagi katki, ilmselt on asi ennast ammendanud. Samas on lihtsalt põnev osaleda sellistel võistlustel, kuigi vajadust väga ei ole. Aga noorautoreid toob see sahtlist välja, sestap suured tänud Ingvar Luhaäärele.

Kuid hind on ikka väga-väga soolane sellise õhukese luulevihiku jaoks.
järgneb...
sisukord
sisukord

info tagakaanel


 Ahjaa, osalesin ka, 1 luuletus on ära trükitud.

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

LUULEKEVAD 2018

 2 Google +0  0 Share0
Luulevihik sisaldab Eesti Luuleklubide Liidu sellekevadise luulevõistluse paremiku, luuletusi 41-lt erinevalt atorilt. Nende hulgas on nii koolilapsi kui pensionäre.
EAN 9789949493920
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 52 lk
Mõõt 211x148x4 (mm)
Kirjastus INGVAR LUHAÄÄR
Lisamise aeg: 11.06.2018 
13.10 12.45 €Toodet on alles vähem kui 10 eksemplari!


26. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 12. august 2018

Papa, Clavis, Peeter Kaljumäe ja paljud, paljud teised...

võrratu Peeter ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon
 Kas ma sain eile kultuurishoki? Kindlasti mitte, sest oli üks ütlemata ilus ja mitmevärviline päev, kuhu jooksid kokku Pärnu Gildipäevad, Augustiunetus ja mis kõik veel. Meie igatahes nautisime kogu päeva. See väike seenevihm, mis Nikolai Lehtla juures Clavise kontserdi ajal maha sadas, ei teinud vist kärbselegi liiga.

 Kella poole kahe paiku, mil me Germoga Steineri aeda jõudsime, musitseerisid just "Metsatuka Muusikud" (Raekülast) ning peale neid, kell 14.00 astus lavale meie kõikide Papa (Alari Janson). Te olite võrratud, aitäh!

 Kas mul on Clavise mürgitus? Jah, nädala jooksul olen ma Clavist lausa 4 korral kuulamas käinud, kahel korral musitseerisid vennad Vilberkid kahekesi (Steineri aias) ja kahel korral bänd terves koosseisus (ka trummar Andres Arens ja kitarrist Üllar Kallau). Mäletan veel h(s)elgelt seda aega kui Raido ja Riidoga tutvusin aastate eest ning nad mainisid, et teevad bändi, kusagil Karusselli tänava garaazis või keldris või...Sellest on palju aastaid möödas ja olen saanud läbi aastate nende arengut jälgida ja nautida, nüüd võin (tegelt ammu juba) öelda et olen uhke poiste saavutuste üle, sest bänd on ikka nii popp, et juba esimeste lugude ajal ei suuda rahvas lauas püsida. Tuld, poisid! Ja, no, see mis Nikolai Lehtla ees eile toimus, seda ei saa sõnadesse panna, seda teavad ja mäletavad ilmselt veel väga kaua paljud need kes peost osa said. Kui mitmel korral tuldi ka minu käest küsima, et mis selle võrratu bändi nimi on. Rahvas, need kes esmakordselt bändi laivis olid, salvestas teid mällu ja seda positiivses mõttes. Armastan!

 Kell 17.00 alustas Kaitseliidu hoone esisel (Pikk tn 20) musitseerimist Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon ning nendega koos ka võrratu Peeter Kaljumäe ,(minu jaoks alati hea tuju looja, soe ja positiivne hing) kes rikastas (või tuletas meelde) meid vanavanemate ajast pärit lauludega. Oi, no nii hea oli kaasa laulda! Aitäh, aitäh, aitäh! Lahkusime kontserdilt ülipositiivses meeleolus ja suundusime selle meeleoluga edasi Augustiunetusele.

 Agustiunetus kolis sellel aastal Pärnu keskmesse, Kuninga tänavale, Koidula parki ja lähiümbrusesse. Igal pool toimus miskit, välikohvikud olid avatud. Kõige rohkem rahvast oli koondunud Andrus Vaarikut kuulama. Naersime sõbrannaga et kogu Eesti (ja mitte ainult Eesti) oli vist kohale tulnud, sest rahvast oli murdu.

 Vahepeal sain korraks koju lipsata, sest Germot ma reeglina kõrtsudesse kaasa ei võta. Ja juba kella 21.00-eks olime kesklinnas tagasi, Nikolai Lehtlas, mille terrassil alustas esinemist Clavis. See oli meeletu ja võrratu pidu! Isegi linetantsijad tantsisid Clavise pilli järgi!

 Ja võrratud Lea Jaanima ja Rene Tikk, tulge ikka ja jälle Pärnusse. Armastan!

 Tervitused siit ka kõikidele teistele (kelle nime ma ei maininud) kellega oli eile tore koos aega veeta!

Nüüd fotosid laadima:
juba kolmandat päeva toimub pmst mu koduakna all miskit, aga ma pole vaatama jõudnud...

Metsatuka Muusikud
parim eestikeelsete bluusilugude laulja Alari Papa Janson
veidike Papat :)
armastan!
võrratu Clavis
armas Clavise fänn kes sai oma Pipi loo :)
tere tagasitulemast Pärnusse, armsakesed! :)
võrratu Peeter Kaljumäe ja Saxon
staabi torn :)
Germo ja Kaidi koos politseikoeraga
Augustiunetus Koidula pargis
Andrus Vaarik hullutab rahvast
väike tantsulka Augustiunetusel
sellised augustiunetud olid ka kohal :)
Clavis hullutab Lehtlas
musirullid- jätkuvat õnne teile! ;)
koos Rene, Lea ja Maarjaga
temperamentsed poognad :)
võrratud tantsijad Lea ja Rene uhkeid poognaid tegemas
võrratu CLAVIS Lehtlas


Gildipäevad ja Augustiunetus 11. august
blogimine: 12. august. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 15. juuli 2018

Suvi, Pärnu ja Sõbrad


 Pärnu on üks ilusamaid linnu Eestis, vähemalt minu jaoks. Armastan seda linna üle kõige. Eriti mõnus on suvine Pärnu, mida külastavad väga paljud Eestimaa inimesed, kes muul ajal siia ei satu. Ja talviti on mõnusalt rahulik ja vaikne. Tõsi küll, kirjanik Lea Jaanimaa on pärnakatele juba päris tuttav, ta on mitmeid kordi käinud siin oma raamatuid esitlemas, ja raamatuid on tal ilmunud 6, millest 4 on romaanid, 1 jutu-, ja novellikogu ning lisaks veel lasteraamat MAYA. Olen kõik need läbi lugenud ja leian vaid kiidusõnu. (paljudest olen ka siin bloginud). Nii oligi meil Lea ja Renega võimalus kohtuda lausa kolmel päeval, nad käisid Pärnus puhkust veetmas. Oli üliarmas, aitäh!

 Lea jättis minu kätte müüki ka oma raamatuid veidi, kõikidel on autogramm ka sees! panen siia kirja mida saadaval on:
päikesekõrbenud meie...
autogramm kõikides raamatutes!
Lea Jaanimaa raamatud


romaan "Kuidas, palun?"- hind 8 eurot (1 raamat)
romaan "Äratundmishirm"- hind 8 eurot (1 raamat)
romaan "Tule eile meile"- hind 8 eurot (2 raamatut) VIIMASED!!!
jutu-, ja novellikogu "Vikerkaare taga ja ees"- hind 8 eurot (2 raamatut)
lasteraamat MAYA- hind 8 eurot (2 raamatut)

 Kui sa soovid mõnda raamatut neist siis võta minuga ühendust juba täna!? Posti ma ei pane ja arveldamine käib otse autoriga. 5 raamatut on sadaval, enam pole müügil vaid romaani "Tagurpidi valed."

 Eile oli ikka tõeline Rääma päev, hiigelpirakad raheterad loopisid ennast aknast sisse, olgugi et pildile sain need siis kui olid suht sulanud, olin ametis nende välja loopimisega, pealegi kippusid need sulama pmst kohe. Meeletu kõu oli, tänav oli äärekiviga triiki vett täis ja kodusuksest ei pääsenud kuiva jalaga välja, aga mulle meeldib, mulle lihtsalt meeldib torm ja raju, müristamine, pikne jne...Jumalast äge! Välgupoissi mul tabada ei õnnestunud, aga mõne pildi jäädvustasin ikka. Aga peale padusadu läks ilm taas ilusaks, nii saigi veidi Rääma päeva (jamidaiganes) täistatud. Üks imeline nädalavahetus hakkab oma uksi koomale tõmbama, aga mina veel küll mitte. Tunni või pooleteist pärast kavatseme Germoga veel rajale minna, sest päevl sinna kõrbema minna ei tahtnud.

 Ja no Simba tuleb ka blogisse jäädvustada, nagu näete, armastab ta lesides süüa ja siis söögikopsiku kõrvale magama jääda, käpp kaitseks krõbinatel. Ta on ikka väga armas lemmikloom, olgugi, et ülearu pahur ja jonnakas. Eks me kõik ole omamoodi pahurad ja jonnakad.

 Aitäh, kallid sõbrad, kes te meie nädalavahetuses olite!
sulanud raheterad põrandal..
tänava äärekivi on uppunud...
ukseesine...
vaibal :)
nämm-nämm...
Rääma päeva õhtul, kui ilutulestik taamal möllas...
niimoodi süüakse...
Simba magas käpp krõbinakausis


15. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 28. veebruar 2018

VIKERKAARE TAGA JA EES- Lea Jaanimaa



   Öösel kell 2.12 panin järgmise raamatu öökapilt riiulisse ja nüüd saan uhkusega öelda, et olen kõik kirjanik ja lastekirjanik Lea Jaanimaa raamatud läbi lugenud, jee!

  Leal on ilmunud 4 romaani, 1 lasteraamat ja 1 jutukogumik. "Vikerkaare taga ja ees" on jutukogumik, millest osasid jutte olin enne lugenud, aga korduval lugemisel muutusid veel põnevamateks. Paljud Lea jutukesed on kirjutatud huumoriga, vähemalt mina lugesin huumorivõtmes neid. Aga enamus on ka müstilised. Jah, paljud inimesed ei usu üleloomulikke seiku ka isegi mitte siis, kui elu neid ette toob. Aga selliseid asju juhtub ja alati ei saa kõike liigitada juhuste alla.

  Üks osa raamatust kõneleb elust ensest, muidugi läbi fantaasiaprisma, nagu autor ise maininud on. Ilukirjandus annab selleks ju võimaluse. Ometi tundsin ma Lead ennast seal palju olevat ja mõnes mõttes ongi see nagu mälestusteraamat (mitte elulooraamat!).

  Raamat on ka erootiliste sugemetega, aga taas sain kõhutäie naerda, kui mõnda jutukest lugesin, sest need on nii avameelsed ja ausad, no ajavad naerma. Kui sa tahad külma talvepäeva pisut lõbustada siis loe seda raamatut.

 Aitäh, kallis Lea selle imelise raamatu eest!
Kirjuta veel!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

VIKERKAARE TAGA JA EES

Autor: LEA JAANIMAA
 238 Google +0  0 Share0
Lea Jaanimaa on sündinud Järvamaal. Alates 1978.aastast elab Tallinnas. Nagu lühinovellide kangelannadel, on rohkete keerdkäikudega kulgenud ka autori enda elu. Kõige tähtsamaks saavutuseks peab ta nii ema kui isa rolli kahe poja täisealiseks kasvatamisel.Kirjutamisega hakkas Lea tegelema pärast poegade kodust lahkumist.
Autor on siia raamatusse kogunud lood, mis on kirja pandud sisetunde ja osalt läbielatu ainetel. Sekka ka veidraid lugusid, mis kindlasti on kellegagi juhtunud, aga ta ei tea, kellega.
Samalt autorilt on varem ilmunud romaanid „Tagurpidi valed” (2011), „Tule eile meile” (2012), „Kuidas, palun?” (2013), „Äratundmishirm” (2014) ning lasteraamat „Maya” (2016).

28. veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 20. veebruar 2018

TULE EILE MEILE- Lea Jaanimaa


 Ma pole ammu nii lustakat, samas valusat ja ilusat raamatut lugenud! Lea Jaanimaal on ilmunud 6 raamatut, nendest 4 on romaanid, 1 lasteraamat ja 1 novelli ja jutukogu. See on viies raamat mille läbi lugesin. Alustasin selle romaani lugemist kunagi Pärnu Rahva Raamatu poes, kuid siis müüdi viimane maha ja ilma ma jäingi. Kallis Lea (ja ta sõber Rene) käisid meil pühapäeval külas ja me vahetasime oma raamatuid nagu ikka, nagu seda ka Heli Künnapasega teeme. Ja veel paljude teiste kirjanikega.

 Peategelaseks on Bärbel, keda külas kutsutakse Elliks ning pealinnas Barbiks. Tegu on pikajalgse beibeliku tegelasega, kes näib rumal blondiin, kuid samas tunneb ta erinevaid keeli ja oskab elada. Olles noorena silmakirjanik ja suisa pahatahtlik, muutub ta elu kui ta Soomes narkomuulaks lavastatakse ja  vanglasse satub.

 Selle tegelase kohta sobib vana kulunud kõnekäänd: "veri on paksemn kui vesi!" Bärbel elab emaga kahekesi Eestimaa keskmes, on ärahellitatud laps, kes on kiindunud oma hoidjast taati ja näib nagu vihkaks ta kogu inimsugu. Täisikka jõudnuna kolib ta pealinna ja alustab seal iseseisvat elu. Lõppeks saab kleptomaanist inimlik noor naine. Aga Barbile ei anna rahu, et ta ei tunne oma isa ning nii saabki talle kinnisideeks isa üles otsimine. Leiabki. Kaasabiga.

 See on nii üliemotsionaalne romaan, et ma naersin ja nutsin vaheldumisi. Õnneks lõppes kõik ülihästi ja üllatavalt. Aga ma kohe pean jagama ühte katkendit:

 * * *
Mehed teatasid teretamata, et tulid "katust" pakkuma. Koolis õpitud vene keelest oli üht-teist veel meeles ja nii ta lausa kriiskas sissetungijatele nende endi keeles:
  "Käige siit kuradile! Mul on teiesugustest kõrini! Mul endal nagunii juba katus sõidab te jamadest. Välja siit!"
  Mehed taganesid kohkunult ja Barbi tõmbas ukse pauguga kinni ning keeras lukku. Juba lapsena vihkas ta dressipükse ja neid sonidega kongninade jalas nähes ärritus topelt.
  "Alles saime torudega ühele poole ja juba ronitakse katust vahetama. Jääb ära!" kirus ta endamisi....

* * *

 Suured ja siirad tänud, kallis Lea, selle imelise romaani eest!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

TULE EILE MEILE

Autor: LEA JAANIMAA
 0 Google +0  0 Share0
Tavapäratult kena välimusega maatüdruk Bärbel, keda külarahvas kutsub Elliks, pakatab trotsist maaelu vastu. Ärahellitatud, isata kasvanud neiu on võtnud vaenuliku hoiaku kõigi vastu, kellega ta kokku puutub. Tema päevad mööduvad intriige ja salakavalaid plaane sepitsedes ja neid ka täide viies. Kõige lihtsam ja nauditavam on tal manipuleerida naabrist eakaaslase Annaga, kes siiralt usub nendevahelisse sõprusesse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist lööb raamatu kangelane sümboolselt jalaga lahti pealinna väravad: „Tere, siit tulen mina!“Elu täiskasvanute maailmas osutub siiski keerulisemaks, kui maal kasvanud neiu seda ette oli kujutanud. Ülbe, valeliku ja vaenulikuna hüppab ta pea ees vette tundmatus kohas – kalgis südames ruumi vaid väga väheste jaoks. Isa ja iseennast otsides on ta aga kaotamas kõike... Lea Jaanimaa debüütromaan “Tagurpidi valed” ilmus Varrakult 2011. aasta sügisel.


20.veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma


pühapäev, 18. veebruar 2018

Kirjanik kirjanikul külas


  Ma olen nüüd rikas, ehk siis taas kahe raamatu võrra rikkam. Nüüd on mul kõik 6 Lea Jaanimaa raamatut olemas ning 4 neist ka loetud. Aitäh, armas inimene!

 Leaga kohtudes tunnen ma alati õe tunnet, et nagu oleks õde külas käinud või nii. Mõne inimesega kohe oled nii ühel lainel, nagu aimaks ette mida ta järgmisena ütleb või teaksid küsimustele vastuseid. Teisega jälle ei kipu üldse ühist keelt leidma. Elu paradoks!

 Aga meil oli täna tore päev, saime rääkida raamatutest, kirjutamisest ja elust üldse. Ja loomulikult vahetasime raamatuid ja kirjutasime pühendusi. Nüüd lähevad kõik Lea raamatud erilisse riiululisse- pühendustega raamatute omasse!

 Vahel ma tunnen puudust kirjandusõhtute korraldamisest, aga sügis ei ole enam mägede taga ning siis alutan taas korraldamisega, 8. hooaja korraldamisega. Seniks veel puhkan. Ja hetkel pani ka inspiratsioon minu juures plehku, aga ju on tal omad käigud.

 Ja fotosessiooni korraldasime ka. Selle eest tänud Renele, aitäh!

kalli Leaga
ja meie lapsukesed...
need raamatud olidki mul veel Lea omadest puudu...
ja veel üks Lea ;)
Lea 6 last...

 Aitäh, kallid külalised!


18. veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma