neljapäev, 18. oktoober 2018

Üllatusterohke päev

Katrin (Kati), kellest kirjutan ka PETU 3 raamatus ja Germo

   Asjad hakkavad paika loksuma, igas mõttes. Peensusteni ma lahkama ei hakka et mis, kas ja kus, aga täna on kordi positiivsem päev kui siin millalgi. Üldse on see nädal kujunenud ülikiireks aga samas külalisterohkeks, kirevaks ja põnevaks. Aitäh, sõbrad!

 Jah, nagu ma foto juures kirjutasin, on ka Katrin, mu lapsepõlvesõbranna, kes nüüd küll juba kaua aastaid elab rohkem Itaalias kui Eestis, mu lasteraamatus PETU olemas, küll teise nimega ja alles PETU 3. raamatus, aga on, sest me kasvasime koos ühes külas, nii palju on meenutada. Kati tuli jalgrattal meile külla, ei,ei, mitte Itaaliast vaid Saugast, kus asub ta Eesti kodu.

 Mu kooliõde Nele jõuab varsti jalgrattal Pikaverest Portugali. Olen tema pidev jälgija ja kaasreisija :)  Täna naersin Katrinile, (kes on Nele klassiõde) et ta harjutab ka rattasõitu ja varsti kimab Nelele järgi. No on ikka vaprad naised meil siin Pärnumaal, eksole? Kui ma uue ratta saan, hakkan ka sellega kimama, eelmine ei sobinud mulle, müüsin üsna kohe maha. Aga homme tahaks rajale minna, kepikõndima, sest liiga palju kirjatööd ja elu arvutiekraani taga pole enam ammu mulle, tahaks liikuda. Täna küll mõningad kilomeetrid liikusin, sest käin ikka jalgsi. Postimajja oli asja ja sain migratsiooniametist oma uue id kaardi ka kätte, nädalaga sai valmis. Merekale tänud et ta mul selle töökorda seadis, aitäh! Ma olen ju tehnika kohalt number null ja minu jaoks oli ikka väga keeruline sellega panka saamine, mingid bluginad või asjad olid puudu, aga õnneks on Merekas hetkel Eestimaal, seega joppas mul täna mitme asjaga, mitme spetsialistiga.

 Olin aastaid unistanud aktiiksest laualambist ja täna sain selle õnnelikuks omanikuks. Töökorda tegi selle hea Altti, kellele ka siit blogist pirakad tänud, aitäh!

 Eile, 17. oktoobril sündis mu lasteraamatule PETU järg PETU LÄHEB KOOLI, olen üliõnnelik. Kaua oodatud kaunikene nägi lõppeks ilmavalgust, juhuuu! Ja kolmanda osa kirjutamine kulgeb, lisaks mitmele kirjatööle, edukalt. Peaks ilmavalgust nägema juba 2019.aastal.

 Aga muidu olen ikka rõõmus, ole sinagi!

Fotod:
minu teine lasteraamat <3
uhke ja uus omanik
selline armsake :)
Altti tõi valguse!
selfi Katiga ja pool Germost mahtus ka ära :)

18. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 17. oktoober 2018

Väga inspireeriv esmakohtumine kauaaegse, armsa fb sõbraga...



  Ei juhtu igapäev selliseid asju et sa kohtud kauaaegse fb sõbraga päriselus. Meie kohtusime täna Helena Hannaga esimest korda, kuigi oleme aastaid fb-s sõbrad. Helena Hanna sõitis Tallinnast mulle külla ja päev kujunes ülipõnevaks ja inspireerivaks. 5 või lausa 6 tundi kadusid kätte. Tegu on lihtsalt nii põneva inimesega minu jaoks, et võibki jutustama ja kuulama jääda. Aitäh, armas Helena Hanna, et olemas oled!

 Tegelikult pidi Helena Hanna juba eelmisel nädalal mulle külla sõitma aga plaanid muutusid ning täna sai need teostatud. Ja selfitatud sai ka nagu näha. Millest või kellest me rääkisime ja mis "rida ajasime" see jääb minu koduseinte vahele. Uute kohtumisteni!

 Mul on hetkel väga kiire periood, loomeperiood ja kirjatööd on väga palju. Loomulikult ma naudin seda, aga loomeperioodil tahaks lausa telefoni välja lülitada, sest see segab keskendumist ja ma lihtsalt ei vasta kõnedele, sorry. Olen sellest korduvalt juttu teinud ja nii see on. Hetkel on korraga käsil 4 artikli kirjutamine, kahe raamatu kirjutamine, kahe raamatu koostamine ja oma järgmise luuleraamatu toimtemine üheskoos toimetajaga. Seega paluks mõistvat suhtumist ja arusaamist.

 Armas Helena Hanna kinkis mulle 4 inglit. Algul arvasin et 3, aga siis ilmutas ka neljas ennast. Ja ta ei teadnud et ma ka ingleid tasapisi kollektsioneerin. Suur aitäh! Ingleid on nüüd mul kokku 16!

 Nüüd mõned fotod tänasest ja siis tööle.
nii õnnelik oli Germo Helena Hannaga tutvudes :)
Germoga
3 inglikest
ka Margus Oopkabi kingitud Eiffeli torn sai endale paarilise :)
leidsid lambi küljes koha...
uups, neljas ingel ilmutas ka ennast :)

Head!


17. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 16. oktoober 2018

...

foto netist...
...
/Kristinale/


tüdruk mõtiskleb
pilk hajevil homsetes
kaamos silmades





16.10.2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Süldileee ...



  Juba eelmisel nädalal võtsin plaaniks sülti keeta. Polnudki ammu keetnud. Esiteks on oma tehtud sült alati parem kui poest ostetud. Teiseks armastab meie pere (mina, Germo ja Simba) sülti väga ning kolmandaks on see ka toitev ja odav.

 Kui ilmad juba jahenevad, tuleb mul tahtmine süüa teha. Saaks nii et suviti ei peaks üldse süüa tegema, aga ei saa ju. No igatahes nüüd on tükk aega hooletu, keedukartul kõrvale ja muud pole vajagi. Isegi poes pole vaja käia. Jah, võimalik et ma hoian kokku, aga peangi hoidma, ei saa lubada endale lisaväljaminekuid sest juba 30. oktoobril tuleb proteesija juurde minna ja tema juba oskab küsida. Ei, ma ei kurda, lihtsalt miks osta kallist ja maitsetut toitu kui ise saab teha?

 Tegelikult panen ma süldi sisse ka mõnikord porgandit ja küüslauku, aga saab ka ilma nendeta. Täna keedetud sült koosneb:

2 seakooti
pool pisikest seapead
sool
loorber
pipar
vesi
karulauk
sibul

 Karulauk annab head maitset ja ma soolasin selle kevadel purki, õigemini tühja šašlõkiämbrisse ning panin külmkappi, mitte sügavkülma. Säilib hästi.

 Ja üks võlg on veel likvideerimata. Kallis Ruth tõi mulle Türgist tassi, see on ju ometi vaja blogi kollektsiooni lisada. Aitäh!

 Nüüd kirjatööle.

Head süldi keetmist! /ja kui sa ei opska siis küsi nõu/

las ligunevad veidi...
läheb hakkimiseks...
8 kaussi tuli kokku, vajalik info ;) keedetud puupliidil
tass Türgist. aitäh Ruth!


15. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Rada 132. päev

Germo mediteerimas...

  Täna hommik algas kenasti, nagu ikka ajas Simba meid massaažiga üles. Äratuskell, nagu ta meil on.
Kõik kulges tõusvas joones kuni sain sihukese obaduse (õnneks mitte füüsilise) ja see viis tuju igas mõttes nulli. Aga avalikult ma sellest ei räägi. Põhiline on see et nüüd on kõik korras. Käisime Germoga rannas mediteerimas, uputades vana ja surnud energia merelainetesse ning täitusime positiivse päikeseenergiaga. Lasen fotodel kõnelda. Kes näeb-see näeb, tunnetab ja tahub...

 Aeg-ajal on lihtsalt vaja ennast laadida kas veekogu või tule ääres. Mina laen mõlemal pool, ka jõe ääres, aga mere ääres on alati energia kuidagi võimsam, suurem ja positiivsem. Nii me Germoga oma energiaid puhastamas käisimegi ja peale seda kõneles "taevas" meiega "salakeeles."

 Pärnu muuli kõrval käib laudtee ehitus, piilusime ka sinna ja tegin salaja paar jäädvustust ka. Ootan väga selle vamimist. Laudtee algab "Estonia" mäletsumärgi juurest ja kulgeb paralleelselt muuliga. Töö on täies hoos.

 Alati kui ma Rannaparki satun, ei saa ma jäädvustamata jätta neid kiduraid, aga armsaid rannapargi mände mis on nii mõnusalt ühele poole kaldu.

 Alati kui ma teatud kohast möödun, kõnelen ma ka armsa Dianaga. Nii sai tänagi mõned minutid temaga vesteldud...

 Jälle üks mõnus kepikõnd seljataga, enesetunne ülihea ja kilomeereid sai läbitud 7,1.

 Armastan oma võrratut Pärnut!

Fotod:
kregest tuulest võetud...
sild üle vallikraavi...
jahisadamas...
Germo ja Kihnu Jõnn
minutid kalli Dianaga...
selline info. novembris saab juab sealt päikeseloojangut nautida...
ehitavad, ehitavad...
sellest laudteest saab Pärnu muulile kaaslane..ilus
rõõmus Germo Rannapargi lävel...
võrratud Rannapargi männid...
värav igaühele...
võrratu päike ja Pärnu rand
laine laksudes rannale lööb...
oktoobri keskpaigas Pärnu rannas...
rannajoon...
peale meditatsiooni...
Ta tuli...peale meditatsiooni
Hedon

15. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 14. oktoober 2018

Nautisime imelist vananaistesuve


  Kui sulle ikka varahommikul äratust tehakse ning teatatakse et kohe ujuvad ahvenad kohale, tuleb tõusta. Olgugi et ööuni jäi napilt 4 tunniseks, olen ikka rõõmus sest täna oli nii fantastiline ilm! Paljud teist selle toas mööda saatsid?

  Meie igatahes nautisime vananaistesuve täiel rinnal. Suitsutasime ahvenaid ja kanakoibasid ning olime niisama õnnelikud. Kuigi kured vist läksid ja see peaks ennustama kurjasid ilmu, aga siis ongi päramine aeg võtta suvest kõik mis võtta annab. Püüdsin neid pildile ka.

 Ja üleüldse on täna igas mõttes üks armas päev. Positiivsed uudised ja asjaolud kaaluvad negatiivsuse ikka väga üle, tegelikult midagi negatiivset tänases päevas ei olegi olnud, kui mitte arvestada et eile hilisõhtul (juba tänases kuupäevas) sain taas kurva sõnumi, üks mu fb sõber on lahkunud....noor elu jäi jälle elamata. See uudis röövis mu une. Siis ma kirjutasingi varajaste hommikutundideni. Aga ikka ei saanud und...

 Head vesistamist! :)
läheb sisikonna rappimiseks...
soolvees...
soolvees...
läbi okste...
naeratada ei saa aga ikka olen rõõmus :)
Germo oma lemmikpingil....
jaanitule hunnik kasvab...
koos Germoga ja teistega...
õunaleeee
kala, kala, suitsuahven...
kana, kana...suitsukana
(suurenda, siis näed) kured lähvad, kurjad ilmad...
oma suitsutatud-hästi suitsutatud :)
sibulaõunad, nämma...


14. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

laupäev, 13. oktoober 2018

Nagu varblane ja vares Kraaks

foto laenatud siit: https://et.bestinsectkiller.com/how-to-get-rid-of-chicken-lice-845196
   
    NAGU VARBLANE JA VARES KRAAKS

Väike tüdruk, tutilindid juustes,
kummik jalas, pihus paberlaev
Seisis talu õuel, kõrval kaev
Nähes sulast, tormas otse, joostes
tema manu; "aita, aita mind!"

"Armas, väike, särasilmne piiga,
vaevab mis küll mure nõnda sind
et sa appi hõikasid nüüd mind?
Tegi keegi sinule kas liiga?
Tule siia, las ma emban sind!"

"Onu, palun ujuta mu laeva,
kardan ma et ta võib uppuda,
või siis jääda vette tukkuma.
Nägin meisterdades palju vaeva.
Onu sulane, ma vajan sind!"

Nii said talusulasest ja tütrest
suured sõbrad, semud eluks a´aks,
nagu varblane ja vares Kraaks.
"Kes see sõprusest küll ära ütleks?"
kraaksus Kraaks, kel härdaks muutus hing



13. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma