laupäev, 25. märts 2017

Andeka kunstniku Kristina Reinelleri nägemus minust...


 Pikka juttu ma siin ajama ei hakka, sest lihtsalt mul pole sõnu.
Kui sinagi tahad, et andekas kunstnik Kristina Reineller sind jäädvustaks, siis võta ise temaga ühendust. Siin on ka tema teine lehekülg Kristina Reineller Illustrations.

 Siit saate jälgida portree sündi. Lisan galerii ja jään tänutundega seda ka ise imetlema. Aitäh, kallis Kristina!
vol 1
vol 2
vol 3
vol 4
vol 5
vol 6
vol 7
vol 8
vol 9
vol 10
vol 11
vol 12
vol 13
vol 14
vol 15
vol 16
vol 17
vol 18
vol 19
vol 20
vol 21
vol 22
foto: Urmas Luik

25. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 23. märts 2017

Kevadet hingamas...


  Õnneks on kevad jõudnud Pärnusse ja see lausa kutsub jalutama. Pealegi oli ammu juba aega hakata ennast liigutama, ka Germol. Olen viimased kuud aktiivselt lugenud ja kirjutanud, kuid paraku mulle ei sobi talv ja just talviti liigutan ennast vähe. See on aeg mil kaalu tuleb lausa kolinal juurde. Mitte üks asi ei tõmba mind talvekülmade ajal õue. Hea, kui ma poes ära käin ja enda korraldatud kirjandusõhtutel, aga...Ka Germol on talvega kõht ette kasvanud ja nüüd püüame mõlemad regulaarselt ennast liigutama hakata. Algatuseks jalutan ilma kõnnikeppideta, kuid kavatsen ka neid varsti tuulutama hakata.

 Tegelikult oli plaan ka kallile Terjele külla minna, aga kahjuks ei saanud me temaga kuidagi kontakti. Nii ma siis kõnnin PETU kotis. Aga millalgi ehk. Terje kodumaja juurest suundusime Jaansoni rajale tagasi. Vahepeal sai ka raamatud posti viidud. Algatuseks tegimegi sellise väikse tiiru jala kesklinna, Pärnu Vee juurest Jaansoni rajale ja tagasi. Ei tohi ju üle pingutada, kui pole harjunud ennast liigutama.

  Päris palju rahvast sportis juba rajal, kes jooksis, kes rulluisutas, kes kepikõndis, kes jalutas, kes sõitis jalgratta- kes rulaga jne...Imeline ilm ju kutsub.

 Tõime Germoga ka kevadet tuppa. Olen kord selline inimene kellele meeldib, et oksad, mis hakkavad pungima, on vaasis. Aga ausalt öeldes ma isegi ei tea mis puu oksi me korjasime lisaks kasele. Kui hakkavad pungima eks siis paistab.

 Jõevesi on täna kuidagi eriliselt sillerdav ja sinine, lausa müstiline. Ja jää kadus sellel aastal nii vaikselt, et ma ei mäleta isegi udu. Nujah, tubane olen olnud ka ju. Esimene pilt mille tegin on nagu Navitrolla loomingust pärit. Mulle meedlib kevad, siis ma ärakan talveunest.

 Aga nüüd väike pildigalerii ka siia.

teiselpool silda...
kesklinna sild
Germo kontserdimaja ees
kontseridmaja ees
Jaansoni rajal
Jaansoni rajal
Germo, kevad pihus
Jaansoni rajal
suurte ühisgaraažide seinad ona graffitised..

Imelist kevade jätku ja toredat kalapäeva!

23. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

VARJUDES LÕHNAVAD VALGUSED- Rein Savi


  Lõpetasin just Rein Savi debüütromaani "Varjudes lõhnavad valgused" lugemise. Õigupoolest on see elulooraamat, aga ma usun, et võib vabalt liigitada ka dokumentaalromaani alla.

  See on autori enda lapsepõlvemälestuste raamat, mis kõneleb võitlusest ellujäämise nimel, ajal millal eestlasi represeerima hakati, elust 1941- ...aastateni.

  Autor ise sündis karmil ajal, 1941. aastal.

  Elada incognitona (kuidagi tundus see ütelus siia sobivat!) kaua aastaid, hirmu all koos oma isaga, kolides mööda Eestimaad pidevalt ühest kohast teise, varjates ennast nõukogude võimu ja KGB eest, uhh, ma ütlen! Väga, väga karm!

 Kõige selle juures on raamat südamesoe ja igast reast kumab läbi eestlus, kodumaa ja oma rahva armastus, elu armastus omal moel.

 Ja Reiki....Väga hästi on autor selgitanud selle sõna tähenduse lahti. Samas mina ei oskaks nii selgitada. Reikit võiks osata igaüks meist, siis kaoks see negatiivsus ja kurjus maailmast. Tihti on ka minu käest küsitud, et kus kohast ma selle optimismi võtan. Inimene peab endaga tööd tegema ja just Reiki on see mis aitab paljude probleemide vastu. Või meditatsioon. Kui inimesed vaevuks selle sõna sügavamat tähendust uurima, poleks nad nii kibestunud ja vaimselt haiged. Ma küll ei üldista, aga...

 Igal juhul oli minu jaoks väga põnev lugemine. Aitäh, Rein!

 Rein Saviga on pärnakad kohtunud ka kunagi minu poolt korraldatud Maarja-Magdaleena Gildi luuleõhtul kus autor esitas oma luulet.

  Jään huviga ootama ka su luuleramaatut! Sa ju köidad selle kokku?

  Soovitan lugeda seda raamatut, sest see viib ajas tagasi ja ma nimetaksin selle lausa ajalooliseks romaaniks. Iga endast vähegi lugupidav eestlane võiks tunda huvi ajaloo vastu. Vähemalt oma riigi ajaloo vastu.

  Päikest ja Reikit õue ja põue!
11.11.2012. Pärnus
11.11.2012
11.11.2012.a.Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi luuleõhtul

23. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:
20.55 19.52 €


  • RAAMAT

    VARJUDES LÕHNAVAD VALGUSED

    Autor: REIN SAVI
     0 Google +0  0 Share0

    Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.



teisipäev, 21. märts 2017

Päev täis rõõmu ja kurbust...


  Avastasin, et ma ei ole päris mitu päeva bloginud, aga tänane päev lihtsalt vajab blogimist.
  Hommik algas kenasti. Meil käis külas päris mitu huvitavat külalist, õigupoolest oli suhteliselt rahulik hommik. Aga nüüd hoian pöialt, et kõik läheks nii nagu minema peab, et ehk ilmub kunagi mu romaan "Segavereline" soome keeles. Vähemalt sellist plaani pidasime hommikul koos esimese külalisega. Aga sellel teemal ma pikemalt ei peatu. Selline pakkumine mulle tehti ja see on juba kolmas kord kui mu raamatut tahetakse tõlkida. Natuke olen nüüd ka valgustatud selle teemal tänu sõber Heikile. Aitäh! Aga sellel teemal ma rohkem ei peatu, iga asi omal ajal!

  Maarja saab ka oma tänud ja ta teab mille eest! Aitäh!

  Armas ja andekas kunstnik Kristina Reineller joonistas minust portree. Sain ise seda pmst fb vahendusel jälgida, ehk siis kunstnik saatis valmimisjärgus töid ja mina korjasin need kenasti kokku ning koostasin albumi. Et Kristina on üliandekas teadsin ma ammu ja nüüd saate ise piiluda, sest lisan siia valmivaid portreesid terve seriaali.

  Vastu õhtut haarasid peavalud mind endasse, võtsin tableti ja viskasin kummuli. Sain umbes 15 minutit pikutada, kui tuli armas Heli Künnapas. Jumal tänatud, et sa mind üles ajasid!
  Ja Raul, sorry, homme helistan vastu!

  Päeva lõpuks sai hea Kristina mu portree valmis, aga homme päevavalgel ta veel vaatab asja üle. Mina olin kannatamtu ja lisasin ühe neist fb profiilipildiks.

  Kahjuks on sellel aastal vikatimees liiga aktiivne. Nii selguski, et üks mu fb sõber on lahkunud....igavikuteele. Ei jõua mulle siiani see kohale. Valus on. Kurb on. Suhtlesime nii fb-s kui ka reaalses elus. Ühel korral jõudis ta isegi mulle külla. Liiga tühi tunne on.

 Mõned päevad tagasi läks mu lastraamatu käsikiri illustraatori kätte, seega...Aga eks sellest pikemalt kirjutan ka siis kui õige aeg.

 Kolm raamatut on lähiajal ilmumas ja võibolla isegi veel mõni...Olen produktiivne olnud ja mis neid käsikirju ikka sahtlis hoida, kui lugejaid jagub!

 Laupäeva õhtul käisin üle pika aja väljas, sest kallil inimesel oli juubel. Aitäh imelise õhtu eest, hea Ergo!
Muidu olen ikka lugemis- ja kirjutamislainel ning varsti lähendgi Rein Savi ahjusooja raamatuga voodisse.

  Hoidke lähedasi!
Aitäh, et te olemas olete!
1...
2...
3...
4...
5...
6...
7...
8...
foto: Urmas Luik
ja siia ka lõppversioon, päevavalguses viimistletud

21. märts.2017.a.
Vana-Rääma

reede, 17. märts 2017

LOLA JA ZORRO

meie pesamuna Zorro

  LOLA JA ZORRO

KESET ÕUE SEISIS LOLA
JÄRAS KALAPEAD
URISES JA VAATAS RINGI
SEE EI TÕOTAND HEAD

KIISU ZORRO ULJAL SAMMUL
ASTUS KOERA LIGI
KUTSIK LÕRISES JA HAUKUS
LAUBAL HIRMUHIGI

LOLA KADUS KUI VITS VETTE
ZORRO TEMA KANNUL
AEG MIL KASSID KARTSID KOERI
OLI VÄGA AMMU


17.märts. 2017.a.
Vana-Rääma