Müün oma raamatuid ka otse ja pühendusega!

  Olen läbi aastate müünud käest oma raamatuid. Müün seda ka täna. Müügiraha kogun oma esimese lasteraamatu PETU sünniks. Kui kõik illustratsioonid valmis saavad, teen muidugi ka Hooandja projekti, kuna lasteraamatu väljaandmine läheb palju kallimaks, kui romaani väljaandmine, kuna sinna tulevad värvilised illustratsioonid. Tänane pakkumine on:

Minu käest veel otse ja pühendusega saadaval: Pärnakate punkluulekogumik "Sõnaga Näkku" (5 viimast!) hind 8 eurot, minu neljas luuleraamat "Veerekese Pääl" (15 viimast) hind 5 eurot, minu novellikogu "Virtuaalmees" (5 viimast) hind 10 eurot, minu debüütromaan "Segavereline" ( maksan postikukud ise) hind 10 eurot ja minu uus romaan "Rist teel" , hind 15 eurot. Peale "Segaverelise" lisandub kõikidele muidugi ka postikulu. Kui tellid need kõik 5 raamatut, teen alet ja saad need kõik kätte 50 euroga! Soovist anna teada siia või postkasti?!

Minu novellikogu "Virtuaalmees " on tõusnud müügiedetabeli 45 kohale!

Minu uus romaan "Rist teel" on müügiedetabeli 49 kohal!

(kuna paljudel ei ole blogi, siis minu facebooki postkast on soovideks valla)

Ja minu neljas luuleraamat "Külalood ehk vaaderpass" on sisenennud TOP 10-sse! Ja püsib 8. kohal!

Mis saab ikka rohkem autorit rõõmustada, kui ta teoseid loetakse. Kuigi müün palju käest, läheb ka poodides mu raamatute müük edukalt ja see lisab vaid rõõmu halli argipäeva:)

Aitäh!

Margit Peterson

14. august. 2015.a.
Mai

Igasugune tagasiside raamatu autorile on tähtis.

  Ma ei tea kuidas teiste autoritega on, aga minu jaoks on kirjutamine kirg, hobi. Miski või keski lausa sunnib mõtteid paberile panema. Aastakümneid seisid mu käsikirjad sahtlites. Jah, unistasin küll oma raamatust. Ja nagu näha, unistused on loodud täituma. Tuleb vaid tahta ja soovida. Igale asjale on oma aeg. Ju ei olnud siis minu aeg tulla sahtlist välja näiteks mõnikümmend aastat tagasi.
  Väga mõnus ja teistmoodi tunne on kui su loomingut loetakse. Seda ma seletada ei oska mis tunne on, aga see kõik inspireerib ja innustab edasi kirjutama. Muidugi kõige suurem innustaja on konstruktiivne kriitika. Minu lemmikkriitik/ raamatuarvustaja Eestis on Leo Luks, kuna tal on eriline anne läbi autori loomingu justkui minna autori sisse. See on müstika. Tagasiside ei pea ju ainult kiitmine olema ja hea, kui arvustab keegi keda sa reaalselt ei tunne ja kes oskab seda teha.
  Vahel ütleb mõnesõnaline rida rohkem, kui pikk ja piinav jutt. Lisan siia ka ühe emotsiooni 11. aastase lugeja poolt, kuigi mu esikromaan SEGAVERELINE ei ole üldse lasteraamat. Aga tean, et loevad nii lapsed, kui memmed/ taadidd ja noh, ka need kes sinna vahele mahuvad. Kuigi ma olen maininud, et see on rohkem naistekas, saan üha tihedamini tagasisidet ka meeste poolt. Ja tunudb, et see lihtsus ja elulisus tõesti on see mida Eesti inimene viimasel ajal lugeda tahab/vajab. Just sellised minu lood on.

Tagasiside mu romaanile "Segavereline" ühel 11 aastaselt lugejalt:
___________________________

Ta 11 aastane ja luges eelmine nädal Segaverelist ja ütles, et see tädi tunneb lapse hinge.

 ________________________

Jah, ma tunne lapse hinge, sest olen ise ka ju laps olnud. Aga, et üks 11 aastane lugeja oskab seda näha, see on juba eraldi teema, eraldi oskus. 
  Loomulikult kehastub autor raamatus teatud prototüübiks. Või isegi mitmeks tegelaseks ja siis hakkab tegelase vaatevinklist tegelaskuju looma. Tegelikult on see minu versioon. Võimalik, et igal autoril on see erinev ja küllap ongi. Kui ma kehastusin Pendiks, üheks peateglasetest Segavarelises, siis ma meenutasingi seda aega mil laps oli, läksin sellesse aega lihtsalt tagasi. Pole siis ime, et need kes mind tunnevad, näevad minus ja Pendis palju ühist ;) 

  Plaanin siia millalgi kokku koondada kõik mu erinevate raamatute tagasisided. Kunagi hea järjest lugeda ja blogide juures meeldib mul sildistamine, selle kaudu kergem teemasid leida. Aga inimeste juures mul sildistamine ei sobi :P 

  Seniks aga ük armas pildike ühe mu armsa fänniga siia:

Triinu ja Segavereline


20. juuli. 2015.a.
Mai

Kuu aega blogimist!

Täna on siis väike tähtpäev, täpselt kuu aega blogimist. Panen siia väikesed andmed (rohkem enda jaoks)

Lehevaatamisi täna

28

Lehevaatamisi eile

124

Lehevaatamisi viimase kuu jooksul

3 072

Lehevaatamiste arv alates algusest

3 130

Lehevaatamisi tänase seisuga riikide järgi:

Eesti	743
Ameerika Ühendriigid	44
Soome	27
Norra	5
Kanada	1
Kreeka	1
Jaapan	1
Holland	1
Rootsi	1
Ukraina	1

  See pildike mille netist leidsin, sobib ideaalselt minu mõttemaailmaga kokku. Ilmselt sobib blogimine just emotsinaalsetele inimestele ja neile, kes on harjunud päevikut pidama. Minu jaoks on see ka siin minu päevik, mida kirjutan eelkõige enda tarvis. Muidugi tore, kui ka sõbrad loevad. Mul pole ju midagi varjata, minu elu. Samas ega ma blogimisega ikka oma tagatubadesse ka rahvast lase, midagi jääb ka suletud uste taha :)

 Ka on hea siin infot jagada teistega ja näiteks teha oma raamatutele reklaami. Mine tea, ehk leian kunagi aastate pärast siit ka materjali oma mõne raamatu tarvis.

  Täna näiteks sain taas sõbralt tagasiside oma esikromaani SEGAVERELINE kohta, lisan ka selle siia. Hea lugeda, motiveerib ja inspireerib. 

Tagasiside minu raamatule "Segavereline"

Margit, Margit, Sinus on tegelikult nii palju rõõmu ja sära ja Su jutt on reaalses elus ka väga vürtsikas ja rõõmurohke. Aga su raamat Segavereline on hoopis teisest maailmast, tõsisemast ja kurvemast. Samas teades mida sa oled kõik üle elanud, ei imesta ma üldse et see meeleolu raamatus kajab. Imestan tihti kus kohast Sa selle jõu ja enegia küll võtad, et suudad seda kõike teha mida teed.
Mulle väga meeldib peategelane Pent, ning ma lausa armusin temasse ära. Kas selline inimene on päriselt ka olemas? Või keegi temaga sarnanev? Üleüldiselt on raamat haarav ja paeluv, täiesti tänapäevalik ja sellepärast ma ei imesta, et mul võttis pool aastat aega, enne kui raamatukogus sellele pihta sain. Kogu aeg oli välja laenutatud.
Leidsin raamatus ka Sind ennast. Millises tegelases seda ma ei ütle. Arva? Muide, mu kursaõde luges ja nuttis, luges ja naeris ja tundis kohati, et oled tema elust kirjutanud. Usun et paljud samastuvad paljude seikadega sellest romaanist. Ja lihtsus võlus mind täiega ära. Mitte midagi ei jäänud arusaamatuks. Pigem oleks mõne tegelase kohta rohkem teada tahtnud, aga see tuleb minu uudishimust.
Tee seda veel! Ehk siis kirjuta veel. Ootan Su uut raamatut.

A.

Ilusat laipäeva, sõbrad! ;)

Teie Margit

18.07.2015.a.

Mai

Käruralli 100 raamatuga! :)

Rimi ostukäru

  Nagu te juba teate, jõudsid mu romaanid RIST TEEL täna smartpostiga Pärnusse. Eile hakkasin tuttavaid läbi helistama, et keegi ehk aitaks mu 100 raamatut koju tuua. Töö päev, teadagi , raske autot leida. Lõpuks jäigi asi lahtiseks.
  Täna hommikul tuli teade telefonile, et raamatud kohal ja see röövis minult une. Ikkagi kaua oodatud kaunikene. Kuna ma ei olnud kunagi enne smartposti teenuseid kasutanud, võtsin hommikul ühe romaani SEGAVERELINE ja läksin seda Eesti Posti viima. Sealt siis uurisin kus on Kaubamajaka smartpost. Nii ma sinna jõudsin. Üks hea inimene näitas kuidas ja mis teha tuleb ja teise paki sain juba ise kätte. Juhtumisi seisis smartposti pakiautomaatide juures Rimi ostukäru ja ma tõstsin rasked raamatupakid kärusse, sõitsin nendega õue ja otsustasin takso kutsuda. Siis tuli pähe idee (õigemini üks kallis inimene eelmisel päeval lõõpis ja soovitas, muidugi naljaga pooleks) , et sõidan käruga koju. Pmst elan Kaubamajaka ligidal, üle ristmiku. Ralli hakkas peale. Esiteks kiskus ostukäru koledasti kreeni ja mul oli tükk tegemist temaga. Teiseks andis keegi ristmikul autosignaali. Heh, nali naljaks, aga ma ei jlugenud ringi vaadata :) Siis tuli kõne ja auto oli olemas, loomulikult koos autojuhiga. Aga nad jäid hiljaks ;)
  Jõudsin lõpuks, üle vana Mai kino eelse platsi sõites (kallakust tahtis karu mind ise kaasa rebida) kodumaja ukseni. Kutsusin poisi alla ja parkisin ostukäru maja ette. Jõudsime õnnelikult kraamiga koju. Siis müttasin mitu tundi netis ja tegin süüa ning otsustasin käru tagasi viia, kuna varga tunne oli tekkinud. (otsuste tegelt tegin kohe kui kärui võtsin). Aga mida pole, oli käru.Tekkis hetkeks paanika, kuid leidasin selle selveri nurga juurest õnneks üles. Ilmselt üks memm, kes kogu aeg selveri kärudel silma peal hoiab, arvas algul, et see on selveri käru ja viis maja eest minema, ma arvan nii. Sain käru kätte ja tagastasin, nagu poleks midagi vahepeal juhtunudki :) Ning läksin panin portsu raamatuid taas Eesti Posti kaudu teel. Seekord RIST TEEL romaane.
   Ja teate, ma vahepeal väsisin ära, viskasin pikali. Ärgates astusid Juta ja Lauri (loodan, et Lauri nimega puusse ei pannud, kuna magasin alles tutvumise hetkel) uksest sisse ja minu unejuttu jätkus rohkem ,kui kauemaks. Jälle leidis mu uus romaan omale uued omanikud.
  Üldiselt on täna tulnud juba 40 tellimust, seega soovijad kiirustage, vaid 60 raamatut on võimalik minu käest otse ja pühendusega saada :)

Ikka teie Margit
17.juuli. 2015.a.
Mai