Erika Salumäe "Dialoog"

Täna esitlesid Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamtus Erika Salumäe raamatut "Dialoog" nii autor ise, kui ka toimetaja ja kirjastaja Kerttu Rakke. Oi, ka minul oli võimalus koos Erikaga läbi Facebooki see teekond kaasa teha. See oli tohutult põnev ning raamatut ootasin ka ammu. Ehkki see ilmus juba mõne aja eest, sain ma raamatu omanikuks täna ning loomulikult läheb ka see mu eriliste raamatute riiulisse, sest sinna lähevad vaid autogrammidega ja pühendustega raamatud. Väga äge esitlus oli, superhea aura oli õhus. Ja see sünergia autori ja toimetaja vahel, see on ka väga eriline. Tundes neid kahte naist siis julgen öelda, et nad mõlemad on väga otsekohesed, ausad ja ka hea huumorisoolikaga. Kujutan juba ette kuidas raamatu koostamine käis, millest ka Kerttu pajatas. Oleme meiegi Erikaga üle 4 tunni telefonitsi suhelnud ja aeg on lausa kätte kadunud. Nii põnev, nii põnev! Aitäh, tüdrukud! Ahjaa, jään nüüd seda järgmist raamatut ootama, teie teate millist ;) Meiega juhtus veel selline apsakas, et jäime Viru Keskuse lifti kinni ja ma muretsesin rohkem Germo pärast. Telefoni kõne peale ei reageeritud ning lõpuks saime mingi valemiga lifti tööle nii, et sõitsime 0 korrusele ja sealt õnnestus lõpuks läbi mitme ukse vabadusse pääseda. Õnneks tuli üsna varsti Boldi takso ja me olime päästetud :) Juhtub. Tagantjärele naljakas isegi. Maarja tegi liftist foto, sest minu telefonil jooksis täna juhe kokku, vaatan mis teha annab, tahaks ju ikka hetki jäädvustada. Aga kodus me oleme kenasti, Pärnus tagasi. Oli hingekosutav päev. Väikse videojupi lisan ka ajajoonele. Ahjaa, bussis lugesin lausa 88 lk läbi ning lugedes avastasin äkki Camino de Santiagole sarnase märgi bussiistme katteriidelt. See vist on mingi märk mulle? :D No igatahes ehib mu külmkappi samasugune magnet, mille Erika mulle Caminolt kunagi tõi. Olen siiani tänulik. 4. august. 2022.a. Vana-Rääma

Ajakiri "Lemmik" on ilmunud.

 Ajakiri "Lemmik" ilmub üle kuu ja aprilli number on poelettidel. Käisin ostmas. Minge ka, sest r-kioskeid hakatakse sulgema, nii saingi teada et homme sulgeb Tallinna mnt r-kiosk oma uksed, inimesi ei käi ja pole mõtet lahti hoida. Mul vedas, jõudsin õigel ajal.

 Selles numbris on Kerttu Rakke lugu, õigem oleks öelda nende pere lugu. Tegelikult on rõhk nende perekassil, kes kannab Printsi nime. Kõigest sellest loe juba ajakirjast.

 Miks mina sellest blogin? Aga sellepärast et loo algidee tuli minult, koostasin küsimused ja ... aga sai viimaks selline ja loomulikult on artikli autoriks Kerttu Rakke. Nõnda siis!

 Üks minu lugu on taas kahjuks avaldamata ... Kirjutasin selle juba jaanuaris ja pidi veebruari numbris ilmuma, ununes, pidi selles numbris ... aga jah. Ütlen ausalt, olen pettunud ...

 Aga Kerttu lugu soovitan lugeda!
Aitäh!

Mõned fotod ka reklaamiks:

...

...

armsad Lily ja Prints

31. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

Nupuke värskes Nelli Teatajas

 Selle nädala Nelli Teataja number ilmus juba täna, sest homme on pühad.

 Nagu ma siin eelmisel nädalal mainisin, et kirjutan Andrus Eelmäe elulooraamatu esitlusest Nelli Teatajas, nii ka kirjutasin.

 Kaasautorina armastan ma selles lehes lahata just raamatuesitlusi ja just neid raamatuesitlusi, mis mulle korda lähevad. Kunagi ehk loen ka Eelmäe raamatu "Igavene poisike" läbi ja blogin ka.

 Fotogaleriid nägite juba eelmises (selle raamatuesitluse) blogipostituses, neid siia enam ma lisama ei hakka.

 Värske Nelli Teataja värskete uudistega ootab teid poelettidel!

 Kena lugemist!


18. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma

HÄBI - Kerttu Rakke

 Mul ei ole üldse kahju, et häbi röövis mu tänasest päevast mitmed tunnid. Grammigi pole kahju! Pigem on kahju sellest, et Kerttu Rakke romaan "HÄBI" loetud sai. Tõsiselt kahju on. Selliseid raamatuid võiks rohkem olla. Aitäh, hea Kerttu, et sa nii elulise ja hea raamatu kirjutasid!

 Ma tahaks mõnes mõttes seljatada müüdid (olgu, olgu - vanasõnad!) "vaga vesi, sügav põhi" ja "kui on häbi,  pole kõik veel kadunud." Või, noh, õigemini seljatas need müüdid Kerttu selles raamatus. Vanasõna "vaga vesi, sügav põhi" on halvamaiguline, sest introvertseid inimesi kiputakse alatihti valesti mõistma, või mittemõistma, ka sildistama. Nagu "Häbis" juttu on. Inimesed ei püüagi ega tahagi mõista miks mõni inimene on teistest vaiksem, ei sulandu massi, ei sõbrune kergesti jne...Kohe hakatakse, nii-öelda,  näpuga näitama ja inimest maha tegema, süüvimata millegisse, mis või kes võib olla antud olukorras või inimese käitumise põhjuseks (tagamaaks), et ta on selline, nagu on.

 Ja siis see teine "kui on häbi, pole kõik veel kadunud." Pigem ehk on? Inimene on ise kadunud oma häbitundesse, häbisse, oma üleliigsesse empaatiasse, mis ei lase tal elada täisväärtuslikku elu. Samas on olemas ka vanasõna "kel pole häbi, sel pole au." Aga ega ma vanasõnadest rääkida ei taha, ikka sellest raamatust, millest blogin.

 Oleme Kerttuga enam-vähem üleealised, sestap maalis kogu raamat mulle ehadad pidid silme ette, pildid ajast, kus lihtsalt tuligi liiga palju häbeneda ja häbi tunda, see oli kauge nõuka-aeg, kus teatud teemad ja suisa ütlemised olid tabud. Sa pididki vaikides häbi tundma, et mitte ühiskonna põlu alla sattuda. Sa ei tohtinud valel ajal ja vales kohas suud paotama.

 Sellest raamatust saaks väga hea filmi!

 Kui palju me oleme mõelnud sellele mis võib mõne inimese hinge rõhuda, kui ta ei ole nii avatud, kui mõni teine. Kaldun arvama, et väga harva. Muidugi ma ei üldista.

 "Häbi" kõneleb Nadkast, kelle ema teda sünnitades suri ning Nadka jäi vanaema kasvatada, pahatahtliku vanaema, kes kogu aeg tüdrukule kordas, et ta tütretütar on neetud. Ta kasvatas lapselast vihkamise vaimus,  süüdistades teda oma tütrelt elu võtmises. Kuni ühel päeval tulid Nadka tädi Valja ja ta mees Viktor ning võtsid tüdruku enda juurde elama. Tallinna. Mis, kas või kuidas Nadka, kes pole armastust ega lähedust tunda saanud, suures linnas eluga hakkama saab, kui tädi Valja ja Viktor, heal positsioonil olevad inimesed, Ameerikasse kolivad?

 Nadka, sündides sohilapsena, sünnitab ka ise sohilapse, liitpuudega tütre. Kuna ta tunneb iga asja pärast häbi, ei saa ta oma eluga hakkama. Mis saab edasi?

 Mind puudutas see raamat väga, väga, sest olen erivajadustega poja ema. Miks või mis puudutas? Olen ise üle elanud situatsiooni, kui mu poeg soovitati riigi ülalpidamisele anda. Olen võidelnud oma poja saatuse nimel, et ta saaks kodus elada. Elab siiani.

  Samas tean ma ka (kindlatest allikatest) kuidas mind on sildistatud (ja kes sildistas), et näe, sünnitas invaliidist poja, ju oli mõni patt hingel! Aga teate, ma ei sünnitanud erivajadustega poega, ta sündis tervena, aga kahjuks haigused ei küsi, aega ega ruumi, ega ka inimeselt luba, nad lihtsalt tulevad ja vahel ka lähevad, aga mõni haigus on karmim ja jääb, nagu juhtus ka minu pojaga. Aga õnneks on mul piisavalt sõpru ja häid inimesi, kes mind on valgustanud ja ma olen "kurjad" inimesed oma elust välja lõiganud, sest ma ei salli kurjust ja silmakirjalikkust. Ei, ei, ma ei otsi sellega kaastunnet ega haletsust, ma saan väga hästi oma eluga hakkama, sest mul on kõrval meeletult päikeseline poeg, kes pigem õpetab mind, õpetab olema parem inimene, nägema maailma läbi tema silmade. Päriselt! Olen arenenud ja õppinud koos temaga, sest mul on ka olemas empaatiavõime, on säilinud inimlikkus ja headus, ja seda suurelt just tänu temale. Ma ei ole kibestunud, ei ole põdenud ülirasket haigust - depressiooni, nagu õnnetu Nadka selles üliheas Kerttu Rakke raamatus põeb...

 Ja tegelikult pole vahet, kas laps sünnib haigena, või haigestub hiljem, mitte kellelgi pole õigust teiste elu üle kohut mõista! Need, kes julgevad mõista ja teisi sildistada, elavad ise kapslis, näevad maailma läbi roosade prillide ja ei saa oma eludega hakkama. Nii on! Jah, mulle on öeldud, et minu otsekohesust kardetakse, aga kas silmakirjalikkus on parem? Ma tohutult austan Kerttu otseütlemisi ja õiglustunnet, sestap tema käekiri ka nii väga mulle ilmselt sobib.

  Miks ma sellest kõnelen? Sest ma tundsin siin raamatus väga palju äratundmist. Kerttu lahkab väga hästi teemasid, millega ta on kokku puutunud oma töös. Ka mina olen, olen ka eraelus kokku puutunud. Jah, alati, kui pojal vallandub epilepsiahoog, arvan ma, et ma ei murdu, et ma olen juba tugev, aga võta näpust....On olnud olukordi mil ma isegi ei mäleta, kui olen shokiseisundis sotsiaalmeediasse oma muresid kurtnud. Ma siiski murdun ka, ei ole üdini tugev, aga õnneks saan endaga hakkama. Kuid shokiseisundis inimesel kaob igasugune kaitse, ta muutub ülitundlikuks, nii haigestusin ka mina suisa pooleteiseks kuuks jõulude ajal, peale poja ränkraskeid epilepsiahoogusid.

 Inimesed, olge tolerantsemad ja püüdke teisi mõista! Püüdke aru saada teiste muredest ja valudest! Ärge kippuge neid sildistama ja maha kandma, vaid vaadake enda sisse. Õelus tuleb enda seest ja see kõneleb teie enda kohta nii mõndagi.

 Uhh, sai vist kõik paberile! Või ei saanud? Aga saan alati blogipostitust täiendada.

Võtke see raamat lugemiseks, saate paremaks inimeseks! Ehk paneb "Häbi" teid elu üle mõtlema!

Kallis, Kerttu, aitäh!

Rahava Raamatu lehelt:

Raamat

HÄBI

Autor: KERTTU RAKKE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 4 Google +0  0 Share0

Kerttu Rakke psühhoanalüütilise alltooniga romaan „Häbi“ annab lugejale ausa läbilõike häbimehhanismi karistavast toimest, mille eesmärk on panna tõrjutud, katkised või jäigast normaalsuse mallist väljaheidetud tundma igavest süüd oma olemas olemise pärast.

Eesti ilukirjanduses on see üks väheseid romaane, mis avab häbi mõisted selle erinevatel tasanditel, näitab selgelt, kuidas häbimehhanismiga on seotud põlvkondlikud suhted, üksindus ja seksuaalsus ning kuidas häbil on võim röövida nii iseseisvus, enesekindlus kui optimistlik tegutsemisvõime.

„Häbi“ avab ausalt ja tundlikult sõltuvustunde ja enese häbimärgistamise igavese ringi, näitab, kuidas võetakse iseendas omaks häbistamise tulemus ning kuidas häbi nii teadvustamatult kui teadlikult põlvest põlve edasi pärandatakse.

Ivar Tröner, filosoof ja aus lugeja

ISBN	9789949984060
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	184 lk
Mõõt	210x146x16 (mm)
Lisamise aeg:	03.09.2018		16.5015.68 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 15.68 € Kaupluses: 16.50 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 16.04

15. aprill. 2019.a.
Vana-Rääma

Andrus Eelmäe raamatu "Igavene poisike" esitlus Pärnus

 Täna esitlesid Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes legendaarsete näitlejate Herta Elviste ja Lembit Eelmäe poeg, näitleja Andrus Eelmäe ja raamatu toimetaja ning kirjastaja Kerttu Rakke Andrus Eelmäe poolt kirja pandud elulooraamatut „Igavene poisike.“

 Pikemalt kirjutan Nelli Teatajas, aga fotosid saate piiluda siit:

IGAVENE POISIKE

Apollo on päevakangelaste ootel...

Andrus ja Kerttu

musitseerib Steven Ilves

Andrus kingib muusik Steven Ilvesele tänutäheks kommikarbi

Kerttu kingib oma joonistatud kaaneillustratsiooni Andrusele

mul on HÄBI :)

jälle üks pühendusega raamat juures, aitäh, kallis Kerttu!

tegime bussika kohvikus aega parajaks :) foto: Kerli Suija

10. aprill. 2019.a.

Vana-Rääma

KÜPSISEPARADIIS 2 EHK MASKID JA MASKOTID - Kerttu Rakke

 Öösel kell 00.38 sain loetud Kerttu Rakke romaani "Küpsiseparadiis 2 ehk maskid ja maskotid."
See raamat ootas ligi 2 aastat mu öökapil lugemist. No, ma olen paras raamatukoi, ei oska ilma lugemata ööunele ka jääda, aga mul on kombeks osasid raamatuid nii-öelda magustoiduks hoida. Need nagu peaks kogu aeg mu silme all olema.

 Umbes aasta eest lugesin läbi selle raamatu esimese osa "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud," millest ka blogisin. Nagu mul ikka kombeks on.

 Küll oli vahva kohtuda, juba esimesest raamatust tuttavaks saadud tegelastega! Möödunud oli 8 aastat.
Selles raamatus sünnitas Cärolyn endale tütre. Tütre isaks oli tõusikust poliitik, kes ei saanud oma elugagi hakkama, kelle vanemad tegid pojale kõik puust ette ja värvisid punaseks ka. Kohutav tegelane see Mihkel! Aga no nii usutavalt kirjutatud, nagu oleks kellegi elulugu paberil.

 Annika on ikka Annika, lootusetu pedant ja ülemõtleja. Ta küll püüab uue sõbranna Agnese abil ennast muuta, aga ...asi võtab üldse ootamatu pöörde. Millise? Lugege ise!

 Tia on väga koloriitne tegelane, huvitava karakteriga, aga samas üks targemaid ja kavalamaid küpsiseid selles raamatus. Tõsi küll, ta on ka kõige pahelisem, sest vein, savu ja joint on tema lahutamatud kaaslased. Lisaks on ta ka biseksuaalne ning ei löö paljude asjade ees risti ette.

 Karin jääb selles osas pisut tagasihoidlikumaks tegelaseks, aga raamatu viimases peatükis saame teada mis on selle põhjuseks.

 Väga hariv, haarav ja põnev raamat! Soovitan kindlasti lugeda!
Ausalt öeldes on mul väga kahju, et need tegelased lahkusid eile õhtul mu elust, tahaks veel teada nendest. Aga samas on mul see raamat nüüd eriliste raamatute riiulis olemas ja võin vajadusel veel lugeda.

 Aitäh, hea Kerttu, selle põneva emotsiooni eest! Nüüd tahan väga juba "Häbi" tunda!

Hetkel on see raamat Rahva Raamatu poodides müügil poole hinnaga! 50%

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

KÜPSISEPARADIIS 2 EHK MASKID & MASKOTID

Autor: KERTTU RAKKE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 2 Google +0  0 Share0

Raamatust „Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud“ tuttavaks saanud tegelased Karin, Annika, Tia ja Cärolyn on nüüd kaheksa aastat vanemad. Maailm on muutunud, tuleb ka ise muutuda. 

Järjest olulisemaks saab vajadus teeselda, tõmmata pähe mask, et ümbritsevat endale ja teistele ilusamaks valetada. Mõne jaoks on mask stardipakuks, mõnele turvapaigaks, mõnele aga ei mahu valitud mask üldse pähe. Selle kõige juures küsitakse endalt ka igavikulisemaid küsimusi: kust läheb piir üksinduse ja üksilduse vahel? Kus lõppeb positiivne mõtlemine ja algab enesepettus? Mis vahe on unistustel ja soovmõtlemisel? Kas need, kes sind aidata tahavad, on alati sõbrad? Kas hea ja õige peab alati olema igav? 

– Kui julgetakse ilma hirmuta iseendale otsa vaadata, tulevad ka vastused.

ISBN	9789949984053
Ilmumisaasta	2017
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	480 lk
Mõõt	250x175x25 (mm)
Kirjastus	MITU JUTTU OÜ
Lisamise aeg:	06.03.2017  18.999.49 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 9.49 € Kaupluses: 9.99 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: täna 25.03

25. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

KÜPSISEPARADIIS EHK KAKSTEIST KUUD- Kerttu Rakke

 Nüüd sai see menuk lõpuks loetud. Aitäh, armas Kerttu selle põneva elamuse eest!

Juba aastajagu päevi seisis see raamat mu öökapil, no nii magustoiduks, sest küpsised ju on magusad. Ok, see selleks. Lugesin seda raamatut päris pikalt kuna on suvi ja suviti ma ei raatsi väga lugeda, ilmad on ilusad ja teha on palju. Aga väga armas on vastu hommikut voodisse minnes haarata öökapilt raamat ja lugeda. Ma ei oskagi ilma lugemata magama jääda, midagi on kohe puudu. Minu ööuni algab tihtilugu kell 3 või lausa kell 5.

  Mulle on kogu aeg Kerttu käekiri meeldinud, sest ta väljendab ennast otse, ilutsemata, kasutades põnevaid väljendeid ehk võimsaid kujundeid mis panevad muigama.Raamat on ise väga eluline ja ma ei ütleks et naistekas, mehed lausa peaks seda lugema. Tegelaskujusid on palju, mis tekitas kohati segadust, aga asi võib olla minus, sest ma suutsin näiteks algul Tia ja Karini omavahel sassi ajada, kuigi nad on kaks täiesti erinevat tegelast, aga ilmselt on ka neis kõige rohkem Kerttut ennast. Mulle tundus nii. Aga see ei tarvitse üldse nii olla, kuigi autor paneb ennast ka alati romaani sisse, kasvõi varjatud kujul. Või ridade vahele.

 Kerttu käsitleb selles raamatus sõltuvushaigusi- narkomaaniat, alkoholismi jne...Keskealine Karin, kelle mees sureb, vahetab elukoht ja satub elama Küpsiseparadiisi. Miks just Küpsiseparadiisi ja mida see tegelikult tähendab? Loe! Mina lugesin ja nautisin.

 Järjeraamat "Küpsiseparadiis ehk maskid ja maskotid" ootab ka veel mind öökapil ja see on veel mahukam, kuid põnevusega ootan mis elu need armsaks saanud tegelased edasi elavad. Olen õnnelik, et mul on seda võimalik teada saada.

 Nüüd läheb see raamat kenasti mu eriliste raamatute riiulisse.

 Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

KÜPSISEPARADIIS EHK KAKSTEIST KUUD

Autor: KERTTU RAKKE

**********LOE ARVUSTUSI (0)

 8 Google +0  0 Share0

Mõnede arvamuste kohaselt tähendab Küpsiseparadiis linnaosa, kus igas eramajas ja ridaelamuboksis elab perekond: ema- isa, kaks last, kaks autot ja koer. Selle raamatu tegelased elavad küll taolises paigas, ent rahulik eeslinnaelu ei kuku neil kuidagi välja. Lisaks sarnasele aadressile ja sisemisele üksildustundele on peategelased omavahel rohkem seotud kui nad ise arvatagi oskavad.
 

ISBN	9789985944639
ILMUMISAASTA	2007
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	360 lk
MÕÕT	215x150x (mm)
KIRJASTUS	KADIKAS
LISAMISE AEG:	30.04.2016 TOODE POLE SAADAVAL

14. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

Poetry Slämm ehk Prõmm Pärnus 2017

Raul Majas (1. koht)

  Jah, võtan juba 4 päeva hoogu, et teha ka blogiülevaated laupäeval, 8. aprillil Pärnus toimunud kirjandussündmustest. Melu kestab siiani ja iga päev ilmub netiavarustesse uusi ja huvitavaid fotojäädvustusi sellest päevast. Pealegi on kuidagi kiire kogu aeg olnud, rajad ja asjad, aga katsun tänase päeva jooksul 2 erinevat postitust sellest päevast kirja panna, sest need olid 2 erinevat sündmust mis vajavad eraldi blogimist.

 Algatuseks. Kuni 2012 aastani korraldasin mina Poetry Slämmi Pärnu eelvoore, olles ise kunagi ammu sellest sündmusest osa võtnud. Parimatel aegadel osales Pärnu eelvoorudes lausa 21 inimest. 2012. aastal avastasime Jaak Kännu, kes tollal ka üle-Eestilise slämmi võitis ning juba 2013. aastal võttis Jaak Känd sujuvalt korraldamise oma õlgadele, kuigi olen ise ka kogu aeg selle sündmusega seotud olnud, kutsun esinejaid, teen reklaami jne...Aga mõnes mõttes oli see mulle kergendus, sest olen juba ju 7 hooaega Pärnu kirjandusõhtuid korraldanud. No ja osalen igal aastal ka žüriis ehk Tarkade Klubis, koos kahe liikmega. Sellel aastal olime žüriis (:)kivisildniku ja Kerttu Rakkega. Eelnevalt olen žüriisse kutsunud Olavi Ruitlase, Contra, Peeter Helme jt...

 Nüüd aga olen dilemma ees ning plaanin need kaks sündmust tulevikus ilmselt lahku lüüa. Lihtsalt kirjandusõhtute peakorraldajana olen tegelikult kogu aeg pinges, muretsen kas kõik osalejad kohal, kas kõik sujub kenasti, kas mõni võõras osaleja, keda ma ei tunne, leiab ja tunneb mind ära jne, jne.... Täna isegi ei suutnud meenutada kas teatud inimesed käisid kohal või mitte. Olin nagu ilma alkota purjus. Ausalt. Päevad kujunevad liiga pikaks ja väsimus kipub lõpuks maha niitma mitte ainult mind vaid ka teisi. Olin juba enne 15.00 majas ja koju jõudsime kell 22.00. Isegi (:)kivisildnik väsis ja ei jaksanud meeles pidada, keda raamatut esitlema kutsuda. Kas teised väsivad. Igasugune eelregistreerimine saab järgmistel hooaegadel kohustuslikuks, kuna lihtsalt need kes on regitreerunud ei jaksa oma esinemisaega ära oodata, kui paljud vahele tulevad. Näiteks sellel korral loobus kirjastuse HEA TEGU boss Fil raamatuid esitlemast, kuna rahvas oli väsinud. Ka selleks ajaks, kui Tajo Kadajas laulma hakkas, oli kohvik Versus pooltühi. Seega segab prõmmimine minu korraldatud kirjandusõhtut ja need ei mahu ühte päeva. See siin on minu, kui peakorraldaja valupool ja loodan mõistvat suhtumist. Muidu kulges kõik ju imeliselt ja selle päeva melu kestab ilmselt veel kaua, kaua.

 Kahjuks oli Slämmil osalejaid sellel aastal väga vähe, kõigest 5 luuletajat ehk prõmmijat. Mina eeldaks, et vahetult enne slämmi tuleks kõikidesse Pärnu ja Pärnumaa kolidesse saata kirjad ja kutsuda esinejaid. Maarja Ventsel, Rääma põhikooli 8. klassi õpilane oli ainuke kes kooliõpilastest osales. Aga temaga olime ka tuttavad juba eelmisest aastast, kui käisime (:)kivisildnikuga Rääma põhikoolis Liivi etluskonkursis žüriitööd tegemas. Ka eelmisel aastal osales ta slämmil ning ka Miss Poeesia valimisel, olles väga tubli. Info sai ta just meie käest, kui Rääma põhikoolis teavet jagasime. Ka sellel aastal oli Maarja kohal ning me Sveniga üllatusime, et ta suutis täiskasvanud ja kogenumate inimestega võistelda ning oli teinud läbi suure arengu. Võtsin ühendust ka Rääma põhikooli õpetajaga ja "lausa nõudsin" et Maarja saaks selle eest suure ja priske 5+-i. Kiituse on ta ka igal juhul välja teeninud.

Poetry Slämmi ehk Prõmmi Pärnu eelvooru tulemused:

Raul Majas (1. koht)
Jaak Känd (2. koht)
Maarja Ventsel (3.koht)
Riina Eigi (4.koht)
Kristina Ruder (5.koht)

 Rauli fenomen on see, et ta luule oli kõige slämmilikum ja rahvale peale minev, seega otsustasime žüriiga võidu anda just temale. Napilt jäi teiseks Jaak Känd, kes esines imekenade sonettidega. Kolmandaks hääletasime üksmeelselt Maarja Vetnseli. Neljandaks Riina Eigi, kes jäi pisut Maarjale alla ning täname ka Kristina Ruderit kes osales. Žürii oli üsna üksmeelne.

 Päeva juhtis Jaak Eamets.

2 paremat lähevad mai kuus Talliinnas kirjandusfestivali HEAD READ raames toimuvale üleriigilisse lõppvooru, kus valitakse parim, kes läheb Eestit väljamaale esitlema. Seega pöidlad pihku!

Rohkem pilte saate vaadata SIIT.

Lisan nüüd siia ka fotogalerii osalejatest:

Jaak Känd (2. koht)

Maarja Vetsel (3.koht)

Riina Eigi (4. koht)

Kristina Ruder (5.koht)

päevajuht Jaak Eamets

esiplaanil Tarkade klubi ehk žüriiliige (:)kivisildnik...

ja teised Tarkade klubi ehk žüriiliikmed Kerttu Rakke ja mina

12. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Käisime ennast laupäevaks lille löömas...

  Sellel laupäeval lõpetame kohvikus Versus 7. hooaja kirjandusõhtute tsükli. Õigupoolest on sellel korral plaanis natuke muusikalisem õhtu. Peale raamatute esitlust jääb Tajo Kadajas tantsuks mängima. Seega saavad kõik kohaletulijad ka jalga keerutada. Kuna Tajo kava kestab miinimum tund aega, ei pea keegi kohe ära minema. Loodame, et päris südaööni me Versuse töökat kollektiivi kinni ei hoia.

 8. aprilli kirjandus- ja muusikaõhtul esitlevad raamatuid:

Lauriito (Tallinn)
Kristina Ruder (Tartu)
Alari Janson (Tootsi)
Kerttu Rakke (Tallinn)
ja Fil (kirjastuse HEA TEGU uuemat loomingut) (Pärnu)

 Vahepalasid mängib ja laulab Kristel Mägedi Viljandist

Omaloomingut esitlevad:

Elis Kajo (Lavassaare)
Elina Allas (Võru)

Õhtut juhib (:)kivisildnik

TASUTA!

Facebookis saate liituda ka SIIN.

  Vahetult enne kirjandus- ja muusikaõhtut toimub (kell 15.30) samas kohas Poetry Slämi ehk Prõmmi Pärnu eelvoor, kuhu on kõik luuletajad oodatud oma loomingut esitlema. Žüriis ehk Tarkade klubis oleme mina, Kerttu Rakke ja (:)kivisildnik. Panen siia kirja ka reeglid:

1) esineda soovijad registreerivad end eelnevalt 
e-mailitsi jaakkand88@hotmail.com või telefonil 56468316 või FB-sõnumiga Jaak Känd või FB-lehel
Pärnu Slämm 2017

2) loosiga valitakse esinemisjärjekord

3) tingimuseks on, et esitatav peab olema:

a) esitaja enda looming, mis pole trükituna ilmunud (küll võib olla kirjas FB mõnes luulekogukonnas)
b) esitamisel ei tohi kasutada abivahendeid (aksessuaarid või muusikainstrumendid)
c) esitaja ei tohi kasutada kostüümi ega teatrigrimmi

4) igale esinejale on esinemiseks 3 minutit, mis algab hetkest, kui ilmutakse lavale; selle aja jooksul võidakse esitada mistahes arvul tekste

5) 1. voorus hindavad esinejaid publikužürii ja Tarkade Klubi järgmiselt:
a) publiku hulgast valitakse vähemalt 4 hindajate seltskonda (igas 2-5 inimest)
b) laudkondadele antakse lehed numbritega 1-10, mida nad peavad kasutama esinejaid hinnates vahetult pärast esinemist
c) iga kord võetakse maha kõige kõrgem ja kõige madalam hinne; nt kui antakse hinded 3-5-5-7-7, siis mahaarvamisele lähevad 3 ja üks 7 ehk esineja saab 17:3 = 5,67 punkti
d) nendele lisatakse Tarkade Klubi hinne (10-palli süsteemis)
e) ajaületamise eest võetakse tulemusest maha 0,5 p. (ajaületus 10-29 sekundit), 1 p. (ajaületus 30-44 sekundit), 1,5 p. (ajaületus 45-59 sekundit), jne.); 10 sekundit enne 3 minuti täissaamist antakse sellest esinejale märku; samuti võetakse punkte maha, kui esinemine liiga lühike – maha 0,5 p. (kui esinemise pikkus 2.29 või vähem)

6) finaali pääseb 3 parema punktisumma kogunud slämmijat; kui pingereas toimub 3.-4. (2.-4. või 3.-5.) koha jagamine, osalevad kõik finaalis

7) finalistid loevad veel igaüks 2-3 minuti jooksul midagi enda loomingust

8) võitjate järjekord otsustatakse finaalis publiku aplausi tugevuse järgi ja seda teeb õhtujuht, vajadusel küsib ta arvamust Tarkade Klubilt

9) KÕIGE TÄHTSAM: kui publikumi on liiga vähe, siis hindab Tarkade Klubi

10) Pärnu Sämmi õhtujuht on Jaak Eamets

11) kaks võitjat pääsevad osalema vabariiklikus ’Poetry Slam’i finaalis mai lõpus festivalil HeadRead

12) hääde sponsorite leidmisel jagatakse auhindu 

TULGE OSALEMA!

Facebookis saate liituda ka SIIN.

 Meie Germoga teeme juba ettevalmistusi. Germol on kena soeng peas, et kirjandusõhtul viisakas välja näha ja minu lasin endale täna uued kulmud pähe joonistada. Täitsa kodu ligidal, Tallinna mnt. juuksuris käisin. Odav ja kvaliteetne töö. Jäin rahule. 

rõhk on kulmudel..

ajee...

  Sellised lood siis!

Kohtumiseni laupäeval!

3. aprill. 2017.a.

Vana-Rääma

Mõtisklus

pilt illustratiivne ja leitud netiavarustest

 
   Aeg lendab uskumatult ruttu, juba juunis saab minust aastane blogija, seega on mul juunis esimene sünnipäev selles maailmas. Minu avalikust päevikust leiab palju erinevaid teemasid ja ennekõike kirjutan ma seda enda tarvis, aga, kui sõbrad ka loevad, on see siiras rõõm.

   Kõikide mu postituste all on sildid, näiteks: luule, novell, romaan, mõtisklus, nostalgia, menüü jne..ning nende järgi on võimalik kiiresti teemasse kirjutatud blogid üles leida,(vaata blogialt)  eelkõige mul endal (ja ka teil). Blogin suurel määral ka sellepärast, et ehk sünnib kunagi ka minust elulooraamat, kunagi aastakümnete pärast, siis on siit hea materjali leida. Vabalt leiab siit materjali ka mõne mu järgmise raamatu tarvis, sest kõik mu blogimise algusest kirjutatud teosed on kenasti siin koos.

  Tegelikult selle blogi kirjutamise eesmärgiks oli hoopis teine teema, teema mis puudutab puupliiti. Olen 2 kuud ja mõned päevad elanud ahiküttega korteris ja teate, mu põlvevalud ja kõikide liigeste valud, mis pikka aega haiget tegid, on kadunud, jee! Nimelt, mul on komme istuda pliidi ees, põleva tule ees ja see on ravinud mu liigesed terveks. Õhtuti on mul komme seista sooja ahju vastus ja lobiseda Germoga, nagu kunagi Ema meiega lobises, kui meie väikesed olime.

  Üleüldse on tänane päev kuidagi väga positiivne. Muidugi ei blogi ma kõigest ja kõigist millega tegelen, sest eraelu peab ka olema. Kui ma eile hommikul tõusin haigena, kurk kipitas ja oli paistes ning nohu oli ka, väsisin lõuna ajal väga ära, lausa tuikusin ja viskasin paariks tunniks pikali. Uskuge või mitte, ma magasin haiguse välja. Õhtul jõudsin taas järjekorde süldi valmis keeta ja aedviljasupi ka. Ja õhtuooteks sõime pojaga tavalisi võisaiu, küüslauguga, ning hommikul tõusin tervena.

   Nojah, mu kallis sõbranne Jaanika käis ka mul külas, sõbranne kellega olema vähemalt 13-15 aastat sõbranned olnud ja meie vahel pole kordagi erimeelsusi tekkinud, temaga läheks iga ilmaga luurele, kasvõi teise maailma otsa :)

   Mõned nädalald tagasi oli meile Vaimupuu fotograafi Tiina Azojaniga jutuks tema sugulaste ja lähedaste otsimine. Aeg lendab nii kiiresti ja kuidagi jäi see asi katki, kuni eilse õhtuni, mil Tiina pani facebooki lehele Sind otsides üles kuulutuse keda otsib. Paljud jagasid ja täna juba Tiina suhtleb endast 10 aastat noorema õega, kelle olemasolust ei olnud tal aimugi. Uudist teada saades võttis lausa pisara silma. See on tõesti üks imeline tunne! Rõõmustan koos sinuga, kallis Tiina!

  No, ja nüüd siis on ka järgmiseks neljapäevaks tööplaanid tehtud, Pärnu Toimetulekukool , Eve, Maris ja Kaidi, oodake meid ( Janek Muru, Kerttu Rakke, mina, Germo ja Tiina Azojan) külla! Aitäh, kallis Janek selle imetoreda uudise eest!


Ikka valgust ja selgust teie ellu, kallid sõbrad!


10.03.2016.a.
Vana-Rääma